vennad esteedid
eks ma katsu natuke oma mõttekäiku selgitada: minu isa, olgu muld talle kerge mind ikka päris põnnist peale nii jahile kui kalale kaasa võttis, see oli kuldsete kuuekümnendate alguses juba, niipea kui mul endal jalad niipalju kandsid, et vanamehele ja teistele kogu päeva jooksul koormaks ei ähvardanud jääda. Olid tol aal mehed nii esimese Eesti aegse kasvatusega kui ka metsas elukooli läbinud seltsis ja segamini. Minul oli sealt oi kui palju kõrvade vahele talletada, kestab siiani. Parem kui ükskõik milline raamatutarkus, nagu jesuiidid ütleksid, et iva kukkus viljakale pinnale. Mulle igastahes siiani meelde jäänud isa sõnad, et ujuvat "looma" ei lasta. Muidugi, ega siis koprast keegi midagi lihalist ei teadnud. Ma sellepärast küsisingi, et tõesti uitmõte tekkis. Ise pole küll kunagi vee pealt lindu lasknud, saarmaperet sai pardijahis lausa meetripealt, ei valeta, pool tundi mängimas jälgitud, see elamus võtab siiani silma märjaks. Et mis vahe siis oleks sellest aspektist vaadates vees oleva linnu või looma laskmisel? Hea küll, utreeritult öeldes võib ju küsida, et kui oled Väinameres võrku nõudmas, kas äsad ka ujuvale põdrale aeruga, "meri andis"?
Vennad esteedid
Veesoleva linnu laskmist näen nii, et kui haavatud lind vette kukub, kas jätta nüüd laskmata ja oodata.Sukeldub, ei sukeldu ja tihti piinleb niimoodi veel tükk aega.Kui võimalik, olen ikka püüdnud ka teise raua tühjaks teha ja tavaliselt see aitab.Eetika aga lai mõiste ja mitmeti tõlgentatav.
noorus on ilus aeg
Kuna kobras ongi poolveeline, siis tema jaht eeldab tihti lugu veest laskmist. Veel on ta ka kõige turvalisemas kohas, kõige lihtsam tast mööda lasta. Üldiselt, kui vaadata eetikat, siis kobrast olekski kõige eetilisem veest lasta. Aga nagu öeldud, looma tuleks ikka lasta siis kui on lootust teda kätte saada. Ja see piir on juba tunnetuslik, koprajahis võidki mõnikord teda kaldale ootama jääda. Pauk ära, nuga vöölt ja sumdi järele.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Feen kirjutas:Kuna kobras ongi poolveeline, siis tema jaht eeldab tihti lugu veest laskmist. Veel on ta ka kõige turvalisemas kohas, kõige lihtsam tast mööda lasta. Üldiselt, kui vaadata eetikat, siis kobrast olekski kõige eetilisem veest lasta. Aga nagu öeldud, looma tuleks ikka lasta siis kui on lootust teda kätte saada. Ja see piir on juba tunnetuslik, koprajahis võidki mõnikord teda kaldale ootama jääda. Pauk ära, nuga vöölt ja sumdi järele.
austus meestele kes tegijad on. Mina antud temaatikas õpipoisi ossa jään, aga huvi on.
Kui me hakkame jahieetika üle arutlema, tuleb ka kindaslti mõelda selle peale, mis on tänapäeval jahinduse eesmärk.Kas on see liikite säilitamine, arvukuse piiramine jne. Sellest tulenevalt tuleb ka igat liiki erinevalt küttida.
Eelnevatest sõnavõttutest võib järeldada, et ebaeetiline on lasta ulukeid, kes seisavad, veeloomi vees, linde maapinnal ja urus elavaid isendeid.....
Eelnevatest sõnavõttutest võib järeldada, et ebaeetiline on lasta ulukeid, kes seisavad, veeloomi vees, linde maapinnal ja urus elavaid isendeid.....
See, kes tapab, pole veel jahimees
Sul reimakas huvitavad järeldused. Minul küll ebaeetiline ei ole lasta seisvat kitse, siga põtra. Samuti ka ei ole minu jaoks ebaeetiline lasta urus elavaid isendeid s.o. seisvat rebast, kährikut, mäkra(viimast küll ei ole pidanud vajalikuks lasta, kuna neid meie kantis niigi vähe s.o. liigi asurkonna suurenemiseks lihtsalt ei lase). Kobrast lasen samuti vees ujudes ning ka kaldal oksi närimas.
Ebaesteetiliseks pean aga ujuvat lindu lasta ning ka jooksvat looma, kui ei ole lasu tulemuses kindel ehk siis nn. "õngitsemist".
Ebaesteetiliseks pean aga ujuvat lindu lasta ning ka jooksvat looma, kui ei ole lasu tulemuses kindel ehk siis nn. "õngitsemist".
ikka lõbusalt
olen ennegi öelnud, et minu arvutikasutamise tase nullilähedane on. Kuid siiski, tudeerinud mulle ligipääsetavat andmestikku, mis vahet siis on, lasta ujuvat parti, hane, kobrast, minki jne? Minu totter teemaalgatus sellest lähtus, et kes meist on võrdsetest võrdsemad? Ja ikka sinna "vanameeste" koolituse manu kah. Kui ma olen jahimoraalist miskit valesti aru saanud, siis vabandused.