Jahiseltsi kodukord

[sokupoiss]

Kas kellegil on tuua näiteks jahiseltsi kodukorda, nimelt oma seltsis plaanis selline asi välja töötada, oleks hea kui midagi aluseks saaks.

[indian]

Mis teil siis põhikirja polegi või?

[Feen]

kusagile peab olema põhikiri, vaata see üle. Kui seal mingeid asju puudu, aga põhikirja muutma hakata ei teha (ei saa mingil põhjusel) siis tehke kodukord jah. Ja kodukorda lähevad asjad, mis endale sobivad ja vaja on. Keeruline on öelda kõikidele, et kodus olles tuleb kanda susse, mõni aga kannab. Seega, pange sinna käitumisnorme, mis omal tunduvad õiged olema, ja mida põhikiri ei kajasta.

[sokupoiss]

põhikiri on meil ikka olemas, kuid see ei kajasta ju kõike, aga loomulikult tuleb meil ka seda muuta ning lisada sinna punkt et kodukord on a ja o

[Metslane]

http://www.raejahimees.ee/?leht=5&id=3

Põhikiri!

[aadu kadakas]

Lõik või kontekstist väljavõte ühest alles menetletavast kodukorrast:

Seltsi liige võidakse liikmeskonnast välja arvata üldkoosoleku otsusega, juhul kui:
...
ta on keeldunud lubama temale kuuluvatel või lepinguga kasutusse antud maadel jahipidamise

Huvitab, mida siinne auditoorium taolisest punktist arvab.

[aivar00]

See on üsna huvitav mõte. Kussjuures minu seltsis üks talumees ootabki uut seadust, et siis saaks enda maad nn. lukku panna teistele jahikaaslastele. tema muidugi eriline koi ja ise verd kardab(s.o.looma ei lahka). Paar vanaätti tal siis käinud öösel loomi lahkamas. Et selline asi aga panna kodukorda ju siis muud moodi meestele asja selgitada ei suudeta. Minu seltsis tegemist puhtalt ahnusega- mees ei võta napsu, suitsu ei tee, ühisjahile oma autoga kunagi ei tule, maksasöömise jaoks 25.- EEK ei taha kunagi maksta jne.
Meil on kirjas, et seltsi liikme võib välja visata ebaväärika käitumise tõttu...
Kas sellist käitumist lugeda ebaväärikaks -kaldun arvama, et minu seltsi liikmed arvaks küll nii .
Iseeneset aga on kodukorra olemuse Feen kenasti lahti kirjutanud.

[andrus]

Esimese mõttena tuksatab pähe küll,et miks meie peaksime sinuga jagama kui sina ei taha meiega jagada.
Asja otsustab ikkagi kogu seltskond ja kui mõni inimene sinna ei sobi siis "kodurahu" huvides tuleb teha karme otsuseid.
Nagu tobe oleks ju olukord kus iga mats keelab omal maal jahi,ise nõuab lube ja käib samas ise nagu külakurnaja mööda jahimaad ringi.

Sama moodi on nõme teema kus jahipiirkond on jagatud omavahel veel piirkondadeks.Näiteks söödakohtade järgi.Ja siis ägisetakse ja ohitakse kui keegi teine juhtub kuskil piirkonnas sõitma või jumala pärast veel jahti pidama.
Kõik see kadedus ja tühjast tüli tekitamine on tobe ja tekitab ainult paksu verd.
Kuulan ja imestan ikka kuidas mõnel pool asjad käivad.
Iga päev hakkab aina rohkem tunduma,et mina käin jahil peaaegu päris paradiisis.
Päris paradiisis ikka veel ei ole.Vahest ikka kostub kõrvu selliseid imelikke asju aga noh mis teha.Elame ja usume,et olukord paraneb.

[Don Costa]

Esiteks peaks sõnastama nii
Seltsi liige võidakse liikmeskonnast välja arvata üldkoosoleku otsusega, juhul kui:
ta on keelanud temale kuuluvatel või lepinguga kasutusse antud maadel jahipidamise
Teiseks rõhutan esimese lausepoole sõna võidakse ehk siin ei ole tegemist imperatiivse sättega mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. väljaheitmisele on siis järelikult ka alternatiivne karistus olemas, mis tekstist ei selgu
Kolmandaks tegemist on ühisel huvil põhineva seltsiga kes on oma toimimise kokku leppinud põhikirja ja kodukorraga ja kui selliselt on kokku lepitud siis on see normaalne.
Et mul on au olla ka BFMC kalaklubi liige siis toon sealt näite milles meie klubi liikmetena oleme kokku leppinud

Code of Conduct

Ole avatud
Ole austusväärne
Ole koostöövalmis

o Suhtume võrdselt kõigisse klubikaaslastesse, arvustamata nende varustust või püügioskusi.
o Oleme valmis laenama hädasolevale klubikaaslasele kõike peale hambaharja, aluspesu ja elukaaslase.
o Jagame klubikaaslastega oma oskusi ja teadmisi- eriti püügikohtade, võtuaegade ja lantide/söötade osas.
o Ühisel kalaretkel teavitame alati klubikaaslasi oma saagist, seda eriti kehvadel võtupäevadel- kust ja millega kala tuleb.
o Merel (siseveel) olles järgime veeliikluse eeskirju ja ohutust. Ei häiri oma paadi liikumisega teise paadi püüki, hoides mõistliku distantsi ja kiirust.
o Enne veele minekut lepime paatkonnas omavahel kokku kapteni rolli ning võimalike paadi ja mootori kahjustuste korvamise.
o Merel on demokraatia piiratud, erimeelsuste korral maksab kapteni sõna.
o Paadis püügil olles toimime meeskonnana, loobudes hetkeks oma püügist kui on vaja aidata kaaslasel kala paati saada või kinnijäänud lanti lahti päästa.
o Ajutises klubihoones jagame ülesanded kalapuhastamisel, toiduvalmistamisel, saunakütmisel ja koristamisel kõigi liikmete vahel.
o Järgmise korra üritusele paneme aluse käimasoleval, mitte võttes välja rohkem kala kui on mõistlik; mitte jättes loodusesse märke oma kohalviibimisest.
o „Püüa ja vabasta“ korral vabastame ainult eluvõimelise kala.

[aadu kadakas]

Esimese mõttena tuksatab pähe küll,et miks meie peaksime sinuga jagama kui sina ei taha meiega jagada.
Asja otsustab ikkagi kogu seltskond ja kui mõni inimene sinna ei sobi siis "kodurahu" huvides tuleb teha karme otsuseid.
Nagu tobe oleks ju olukord kus iga mats keelab omal maal jahi,ise nõuab lube ja käib samas ise nagu külakurnaja mööda jahimaad ringi.
Sama moodi on nõme teema kus jahipiirkond on jagatud omavahel veel piirkondadeks.Näiteks söödakohtade järgi.Ja siis ägisetakse ja ohitakse kui keegi teine juhtub kuskil piirkonnas sõitma või jumala pärast veel jahti pidama.
Kõik see kadedus ja tühjast tüli tekitamine on tobe ja tekitab ainult paksu verd.

Tegelikult nii lihtne see tõepoolest peakski olema: on seltskond, kes koos toimetab ilma hierarhiata (kui ehk jahtkonna vanema funktsioon välja arvata) ning fikseeritakse omavahel kodukorraga nö hea tava ja omavahelised käitumis/suhtlemisreeglid. Kes nö blokeerima hakkab lihtsalt ei saa seltskonda kuuluda. "Lihtne" nagu Harju Loogiline ütles.
Agasid on aga palju, kui jahiseltsis kord käest selles mõttes ära, et iga mats oma seasöögiga on muutnud seajahi nagu mingiks isiklikuks privileegiks ja hakkab piirama mingis osas ühisjahte (sh ka põdrajahti), rääkimata veel seltskonnapõhisest jahist. Andruse mainit piirkondadeks jagamine on olnud mul vägagi reaalne näide ja austusest iseenda vastu vahetasin peale sellise jaburduse jahtkonda. Loomulikult see "jaga ja valitse" tööle ei hakanud ja kõik vennad kõõluvad siiani personaalselt üle kogu ala.
Teisest vaatevinklist aga on probleemiks just eelneva näite valguses, kus osad maaomanikud-jahimehed tahaksid näiteks loomi nö trofeedeni "kasvatada"(rääkimata sellest, et aeg-ajalt võiks mõni maa jahindusest "puhata), kuid jahinduslik surve on nii suur, et see ei osutugi mingis osas võimalikuks. Ehk siis kõlab paljude "vanade olijate" suust selline väide: "nojah, enne oli kõik kõigi oma, nüüd mingi eraomand ..." Ka see, et mets on koht, kus võtta, kui on võtta.
Nende kahe näite valguses on minuarust tegemist sellise kahe ühiskonna mõttelaadide põrkumisega ning ei saagi tõenäoliselt tekkida sellist normaalset seltskonda, kes suht sarnaselt asju näeb. Ja seetõttu on ka antud sättes peidus soov kasutada justkui jõupositsiooni, et oma harjumuspäraseid tahtmisi realiseerida.

[Pauli]

See arutelu haakub üsna hästi tolle kogukonnapõhisuse aruteluga. Minu arusaamise järgi inimene, kes keelab teistel kogukonnaliikmetel oma maal liikumise (antud juhul siis teistel seltsiliikmetel oma maal jahipidamise), astub sisuliselt ise kogukonnast välja. Ja on täiesti loomulik, kui kogukond samaga vastab, ehk deklareerib, et persoon on pundist välja arvatud. Aga mõistagi tuleb sellise konfrontatsiooni teket igati vältida ja deklaratiivseks minna alles siis, kui tõesti mitte miski muu enam ei aita.

[jyri]

Tunnen põgusalt üht jahikoerte ja jahinduse "aktivisti",kes keelas jahipidamise isegi mitte oma,vaid RENDI maadel.Lükkas traktoriga lumevallid teedele ette,aga kui lund ei olnud-siis sõitis piki kütiliini aju ajal ja tuututas auto pasunat.Ise pasunasse ei saanud sest aknad kinni.Tookord ma talle ei saanud midagist öelda,sest olin külalisena jahile kutsutud(tegelikult ikka minu koeri kutsuti,sest minusugust vana peeru pole ju kellegil vaja ).Aga nüüd on see juhus kindlasti teemas-kas oli seduslik käitumine või ei?

[unt]

Minu arusaamist mööda ei olnud. Omanikul on omad õigused ja rentnikul on omad õigused ja viimased ei ole mitte omaniku õigused. Aga samamoodi, nagu teie pidasite seal jahti, samamoodi võib maa kasutaja seal ka sõita ja tuututada . Keelata ei saa ju kudagi . . . vist?! Iseasi kui ta just kütiliinile tuleb oma tuututamisega, siis jahiseadus annab jahijuhatajale õiguse tema tulekut sinna keelata
§ 43. Jahiohutus
(1) Jahil jahipidamisvahendeid kasutav isik vastutab jahipidamisvahendite käsitsemisel ohutuse eest.

(2) Ühisjahil tagab ohutusnõuete täitmise jahijuhataja.

(3) Jahijuhatajal on õigus ajujahi korraldamisel keelata jahinimekirja kandmata isikute minek kütiliinile.

[TiitR]

(3) Jahijuhatajal on õigus ajujahi korraldamisel keelata jahinimekirja kandmata isikute minek kütiliinile.

Seda punkti võiks siis ju vabalt ka keskkonnateenistujatele näidata, kui teinekord jälle jahti segama tulevad

[aadu kadakas]

Kui maa oli piiritlemata ja tähistamata, siis küll. Oli aga see tehtud ja js-i ja omaniku vaheline leping puudus, siis mitte. Ja ilmselt siis ei mõjuta maaomaniku enda pääsu kinnistule jahijuhatajal olev õigus.
Eelmisel sügisel oli ka mul kinnistu (piiritletud ja tähistatud, tel. nr. küljes) servas mingi võõras jahimees nö kütiliinil (üksi umbes kilomeetri peal ja polnud veel minuarust koerajaht). Mul mees lõi läheduses võsa ning auto jäi ka loomulikult mul sihi peale. Ma arvan küll, et ma miskit valesti ei teinud. Pealegi oli võimalus töömehel ohtu sattuda ning ega ma vist ei pea jahiseltsi teada andma, kuna ma midagi omal maal teha kavatsen.