Mõtlesin pigem seda et EL seadustele/direktiividele/soovitustele võib vabalt vilistada iga liikmesriigi seaduselooja kui talle vaid mõni kohalik huvigrupp piisavalt survet avaldab.

Ei viitsi õiget kohta üles otsida, aga tolles direktiivis oli asi minu mäletamist mööda nõksa kangem kui lihtsalt soovitus. Teoreetiliselt on jah võimalik igal riigil direktiivi mõnele punktile ei öelda ja oma äranägemist mööda talitada, aga reaalsuses on surve punktuaalseks täitmiseks väga tugev. Näituseks Malta saab praegu oma linnujahitraditsioonide eest (väidetavalt kõike mis lendab siis kui tuju tuleb) rahvusvahelisel tasandil nii et tolmab. Ja mitte ainult looduskaitsjatelt vaid ka jahimeeste organisatsioonidelt, kes oma maine huvides looduskaitsega koostööd teevad. Kuna kevadise nepijahi keeld on ka bioloogiliselt põhjendatud (pesitsusaegne häirimine, ainult ühe soo küttimine etc., ehkki on väidetud, et Eesti populatsioonile ei kujutaks kevadide jaht erilist ohtu), siis mina ei usu, et riiklikul tasandil julgetaks seda muuta. Ja mida aeg edasi, seda raskemaks see ka läheb, sest looduskaitseline surve ainult tugevneb (mis planeedi üldist seisukorda arvestades on muidugi hea).

Hallivatimees rääkis ka isapartide kevadisest jahist. Sellega on jutt konkreetne: esiteks pole mingi jahiseltsi staažikate liikmete muljed seiretulemused (ehkki juhtub ka seda, et vanamehed ei panegi puusse), teiseks kui seire peaks sama tendentsi kinnitama (et isaseid on liiga palju), siis on võimalik sugude suhet ka sügisel reguleerida. Seega puudub igasugune vajadus kevadiseks jahiks ja jutul lõpp (veame kihla, et täpselt nii ministeeriumist vastataks).

Kevadiseks pardijahiks vajadus puudub. Küll aga ei sa toetada mosse väidet sügisesel pardijahil kindlast soost partide küttimisest. Sinikaela puhul võib isast selgelt eristada heal juhul septembri teisel poolel, piilu puhul küll ainult kevadel. Septembri teiset poolest hakkab põdrajaht, nii et vähemalt rannikul võib pardijahti pidada uhkes üksinduses. Ei hakka kõiki parte üles lugema. Et ilus ja eetiline on lasta ainult lendavat lindu on ülesanne veelgi raskem.

Mossel õigus ei hakka keegi siinsetest Brüsselis selle eest kemplema, eestlane juba on kord selline, et võõraste ees koogutab ja omadele käkki keerab. Või nagu eelnevalt juttu oli Brüsseli pubides suitsetamise teemal, egas seal üksi Kreekas ka poemüüjal pläru hambus ja pole midagi. Suitsetamist muidugi ei propageeri, oli ikka omalajal baarides päris hull mittesuitsetajal käia.

Kevadjaht oli tõesti tore .Mäletan,et kui meil keelati,kestis Lätis edasi.Ei tea,kuidas praegu?Mis puudutab "seiret",siis need,kes omal ajal seda jahti harrastasid,mäletavad hästi,kuidas ühele emalinnule järgnes trobikond isaseid.Nii neppe kui ka parte.Seega isaste arv ületas emaste oma.Muidugi see pole "teaduslik" lähenemine,aga ikka. Ja ohtu tabada emaslindu ka polnud,kui mitte tulistada esimest.Nagu seakarjagagi,kui ei taha juhtemist lasta. Sügisel vahetas part mäletatavasti sulgi ja sugu muutus lennus eristatavaks mitte septembris,vaid kuskil okroobri lõpus,kui külmad juba saabusid.

Aga kust kohast te üldse võtate, et kui arvuliselt on isaseid rohkem, siis tähendab on isaseid liiga palju? Järsku teatav konkurents ongi vajalik mingile soole, et säilitada teatav kvaliteet?

Ärge nüüd liialt erutuge,noorhärra ju ütles ,et tal riigikogus käpp sees,antke aega atra seada,küll te oma nepijahi tagasi saate.

Enne kui jõuti Toompeale, oli kadett Biegler nii vintis, et upitas end vaguniaknast välja ja karjus tühjale maastikule järelejätmatult: "Frisch Drauf! Im Gottes name Frisch drauf"

Uurisin täna natuke nepijahi kohta ka ja üks austatud ja kõrgelt hinnatud mees rääkis mulle, et see oligi lihtsalt ninameeste minnalaskmine. Mingeid pretensioone Brüsselile ei esitatud. Veel rääkis ta, et Prantsusmaal (ja Saksamaa oli teine riik vist mille ta nimetas) lastakse aastas üle miljoni nepi ja Eestis ainult 5000 kui jaht veel lubatud oli. Proovin asja uurida, sest ise varem sellest midagi eriti ei teadnud.

Igaljuhul edu...ja lootus sureb viimasena

Ja kõik KEVADEL, eksole ?

BM

Ma loen ja mõtlen omaette, et kas alati on vaja inimestel võidelda selle vastu, mis oli lubatud ja ää keelatakse. Nepijaht oli kevadel hea ja paljud käisid seal sellepärast, et muud jahivõimalust 80-ndatel suurt ei olnud, eriti matsirahval. Praegu enamustes kohtades käiakse aastaringi pukis siga kiusamas, kevadisel koprajahil saab loodusetärkamise kaifi kätte ja üldiselt on ulukite populatsioon kõvasti tõusnud. Soomest sõber imestas, kui rääkisin, kui ebapopulaarne on meil metsalindudele jaht. Meil on paljud materjalistid ja ajavad ikka palju seda kogust ja suurust taga, mitte jahivõlu. Kui see kevadine jaht taaselustada, siis vaevalt seal meeletult käijaid oleks. Ärge nüüd peksa tehke, aga millegipärast tulevad sellised mõtted pähe, kui vaatad, mis meie jahinduses ja ühiskonnas sünnib. Tegija on ikka see, kelle hingel rohkem arv ulukeid ja seinal rohkem trofeesid. Kes seda jahikaifi su sisemuses ikka näeb ja hindab.

Väga hästi öeldud Reimakas.

Ot ma nüüd ei mõista, mida selle 80-nendate matsirahva halbade jahivõimalustega silmas pead. Tollal oli ju kõik olemas(kobras jah väljaarvatud) isegi jänes väga arvukalt veel esindatud, ka teder mängis veel paljudes kohtades(ei mõtle jahti), kus nüüdseks vaikus ja rahu kevadel loodusesse saabunud. Matsirahvas ikka vabal valikul otsustas millega tegelda ja kui seal juures rohkem pappi kõrist alla lasti, siis oma viga. Põhjuse leiab muidugi alati, et polnud korralikke dziipe ja atv-sid, millega jalavaeva vähendada. Siinkohal meenub enda viimade kevadine nepijaht(vist 1995a kevadel, kui teada, et ära lõpetatakse), et maj. olukord kehv, autot tol ajal polnud, kipsis jalg ka sõita ei võimaldanud, sai liinibussiga 100km koos varustusega maha sõidetud ja edasi sõbra autoga jahikohale. Kargud kaenla all, püss üle õla, aga ikka sai ära käidud ja kotti ei saand tookord midagi, aga elamus jäi.

Egas kevadel neppi tõesti sööma pärast ei lastud. Põhiliseks ikka kevadise tärkava looduse nautimine. Peale ajujahi lõppu esimene võimalus "kätt harjutada". Kui juhtusid ka mõne linnu kätte saama, siis see oli lisaboonus. Oli ka seltskondi, kes võttis kaasa ja istus lihtsalt lagendiku servas ja nautis lendu (loe laskma ei jõdnudki ).
Praeguse padruni hinnaga vaevalt mingit massilist jahti tehtaks, kuid see ei ole argument. Minule isiklikult meeldis nepijaht rohkem kui praegune kevadine koprajaht. Põhjus lihtne- nepi kohti oli siis palju rohkem. Nüüd peale suuri metsalõikamisi on kah neid võsastunud raiesmikke küllaga. Koprakraave minu jahipiirkonnas aga väga vähe. Selles suhtes olen kade "koprarohkete" piirkondade jahimeestele.