Olen hädas väikeses koguses grafiitpulbri leidmisega. Pulbrit on vaja relva plastikust päästiku -ja löögimehhanismi liikuvate pindade "õlitamiseks". Kas keegi oskab aidata?

Ehk piisab paaril puussepapliiatsil söed välja kiskuda ja kohvimasinas või uhmris peeneks.

Kas need söed ei sisalda mitte mingit liim-ainet? Järsku peaks selle kuidagi eraldama? Välja põletama? Kas grafiit säilitab peale kuumutamist oma struktuuri?

Kas peab olema grafiit pulber ? On olemas grafiit määrded , grafiitõlid ja veel palju muid häid määrdeid.

Minu teada on küll pliiatsi süsi lihtsalt surve all kokku pressitud puhas grafiit. Tolle puruga sai vanasti nn. messingust pukse määritud. Tänapäeval tõesti olemas müügil erinevad grafiitmäärded ja õlid. Ka veekindlad erinevad määrded, mis balloonist välja lastes muutuvad ka tavoti sarnaselt paksuks.
Ja kui ongi seal mingi piisk mingit liimainet sees- tea kas liimib äkkitse päästiku kinni
Muidu pole küll täheldanud, et hariliku pliiatsi süsi veega kokkupuutudes kleepuma hakkaks -vast ikka määrima. Aga eks pane keel vastu ja tunned kas kleebib

Ei ma ei kartnud seda, et liim päästikut kleepima hakkab vaid seda, et kas selline segu ikka õigel moel töötab. Aga eks ma katsetan...(neid pliiatsisüsisid on ju mitut kõvadust...-kas on nii, et mida kõvem pliiats, seda vähem lisaaineid?).

Loen ja oma rumalusest ja puhtast uudishimust küsiks et kus seda plastikust päästikut kasutatakse,kas mingi odav värvipüstol või vene aegne 45 kopikaline laste veepüstol või tegeled allvee kalastamisega.Samas vahet pole aga kas omavahel töötavad raud ja plastik ja veel küsiks et miks arvad et määrida vaja just grafiidiga et käib nii tihe andmine et plastik kipub sõrmede vahel sulama,plastik ju iseenesest väikse hõõrdeteguriga.Samas olemas sakslaste õli BALLISTOL aerosoolis mis ka plastikut ei kahjusta ja hästi määrib ja ära ei valgu ja ei kuiva,seega arvan et õli oleks etem olgugi et ei tea mille päästikuga tegu.Teiste meeste poolt mainitule lisaks et igasugu elektrimootorite ja trellide harjad ju kah grafiidist,lükka vaid viiliga ja puru misssugune.Aga ei saa mainimata jätta et see puru ka abrasiivne on,tean seda sest keegi mingit saevõlli laagrit määris selle vene grafiit määrdega ja laager üsna varsti õhtal oli.

Egas grafiitmääre ei olegi ette nähtud rauast kuullaagrite määrimiseks. Messingist puks näiteks nõuka aegse auto jagajas. Aga asjaolu, et mõnel kaasaegsel jahirelval on ka plastmassist päästik ei pane mind üldsegi imestama. Käsirelvadest tuleb kohe meelde püstol Glock- too ju on praktiliselt plastmassitükk.

Loen ja oma rumalusest ja puhtast uudishimust küsiks et kus seda plastikust päästikut kasutatakse,kas mingi odav värvipüstol või vene aegne 45 kopikaline laste veepüstol või tegeled allvee kalastamisega

Steyr AUGi päästiku -ja löögimehhanism on tehtud tervenisti plastikust va vedrud http://www.steyr-mannlicher.com/sportwa ... eyr-aug-z/. Plastikust on muide ka kukk (!). Kogu süsteem on äärmiselt töökindel ja lihtne kuid mõnusama päästikukäigu tekitamiseks tuleb liikuvad plastikpinnad grafiidiga määrida.

Point on selles, et relvaõlid võivad sisaldada aineid, mis teevad plastiku pehmeks.

Ma ei imesta üldse, kui varsti on plastmassist toruga püssid ka olemas.

Kakuke,aga hiljaaegu kuskilt lugesin et ongi juba plastikust miski püssi toru tehtud ja tüki etem kui rauast st talub rõhku rohkem ja mitmeid kordi kergem ja vibra puudumine,võib olla miskit veel.Aga minu taluvuse piir plastiku kasutamisel relva juures ehk õlatugi ja luku nupp ehk,kui miskit veel siis juba tekib tõrge minu arusaamistes ja valin miskit muud.Soh klikkisin kelguga poisi antud lehe lahti ja see suht militari värk pealegi uuema aja oma ja selline asi jätab arvan vana kooli jahimehe suht külmaks ja kaliiber kah selline et......

Ega jah
Traditsioonidel on oma väärtus

Traditsioonide väärtusest niipalju, et möödunud saj algul peeti eestlaetavaid haavlipüsse paremateks ja tapvamateks tagantlaetavatest. Mõtlen seda, et inimene ikka kole umbusklik kõige uue vastu.

Tundub,et mehed pole eestlaetavt jahipüssi näinud,et arvavad,et on tagantlaetavast kehvem?Eestlaetavale läheb juba rohtu ja haavleid paras pihutäis.Aint see laadimistsükkel on pikem kui tagantlaetaval püssil.Ja kui ikka raud õige jooksuga,siis ka tapab paremini kui tagantlaetav püss.Eestlae

Mujal maailmas on otsastlaetavad suure au sees ja paljud suured firmad neid toodavad lisaks moodsatele jahirelvadele sest nõudmine suureneb aasta aastalt,peetakse ka igasugu laskevõistlusi jahil käimisest rääkimata.Vist www. DavidePedersoli.com teebki ainult vanade kuulsate relvade täpseid koopiaid ja ei saa salata et need mind sugugi külmaks ei jäta,sestap olengi hulga kirjandust selle kohta kokku ajand.Meil ju käibel ütlemine et kui tunne minevikku siis elad tulevikuta.Foorumlastest ainult kasutaja Unt koos oma hea sõbraga soetaksid kohe selle va otsastlaetava imeviguri kui seadus seda lubaks metsas kasutada,ise arvan et see vist vähe lihtsam saab olema kui näituseks loomade ja loomakaitsjate hirm vibu olgu siis blokkidega või tavalise seadustamine jahiks.Augustis saan saksasse ja kindlasti käin läbi 2 jahipoodi.mida tean ja uunikumid lappan 1 haaval kindlasti läbi..Vot kui heasti teemas püsimine õnnestus ,küsiti et Kust leida grafiitpulbrit....