Tea kas just õige koht aga tänases AK lugu, kus koer sai metsa all jalutades mürgituse. arvatakse, et keegi on kährikute ja rebaste jaoks mürgid metsa alla pannud. tea palju ses tõtt on?

Juba kuu algul koerafoorumid hoiatasid Harku valla (Suurupi-Vääna Jõesuu, Muraste) kandi koeraomanike, et mitmed koerad surnud mürgituse tagajärjel, ilmset keegi paneb metsa..

Vaevalt,et keegi nüüd spetsiaalselt seal mürki paneb, pealegi sureb strühniini mürgitusse üsnagi ruttu ja veterinaari juurde ei jõuaks. Selles piirkonnas on palju tõenäolisem, et keegi on oma ohtlikud jäätmed lihtsalt kuhugi põõsa alla käitlend.

Kui nüüd vaadata uudiseid iga päev siis vahest tundub küll,et iga 5 kes vastu tuleb on mõrvar,pedofiil või muu värdjas.

Võin väita et tegu on tõesti mürgitusega. Käisin koeraga loomaarsti juures ja just oli seal koer ära surnud mürgituse tagajärjel. Omanik ütles et koer sõi metsa alt kalu, mis arvatavasti olid mürgitatud. Järgmine päev oli teine inimene veel oma lemmikloomaga sinna kliinikusse läinud sama murega ning koer oli sammuti metsa alt aklu söönud. Mõlemad juhtumid toimusid Suurupi kandis. Kui ma õigesti mäletan siis üks oli kuskil lastekodu või lasteaia juures (pole kindel kas on õige koht!)

Ju on kellelgi kõrini saanud hulkuvatest koertest.

Jummala eest ei ole mingitki moodi võimaliku mürgitaja tegevusega päri.

Minu pisiksesse peakolusse samas aga ei taha mahtuda tõik, mis moodi saab rihma otsas olev koer süüa metsas miskit kala nii et peremees seda ei märka?

Ju siis koerad vabakasvatusel(nagu mõnel lapsedki),et oma koer ja oma mets,las jalutab.Kuigi jah,mürk pole metsas ehk kõige parem lugu,krt teab,kes seda süüa võib,ka enda või sõbra jahikoer?Pealegi on kala selline ollus,et seda võib süüa nii loom kui lind.

Ei pea ju alati see rihma otsas juhtuma. Meil juhus, kus tulime ühest lõppenud ajust ja tee autodeni viis mööda ühe jahimehe söödaplatsist, kuhu ta eelnevalt oli kalaraipeid maha pannud - nii laika kui Norra põdrakoer püherdasid endale seal "lõhnad" ligi, peremehed ei jõudnud kahjuks enne jaole ka ja ega neid koeri hiljem väga autosse ka ei tahetud

Väidetavad mürgitusjuhtumid ei ole ju toimunud jahikoertega. Seal tiheasustuse piirkonnas pole see ilmselt võimalik.

Tegu ei olnud tõesti jahikoertega. Täpsustuseks, koerad ei olnud rihma otsas.

Asi juba aegunud, aga ütlen siia takkajärele, et käisin oma koeraga (alati rihma otsas) meile vägagi tuntud Muraste metsatüki selle AK uudise järel läbi, et ehk leiame midagi huvitavat. Ei leidnud. Lahtiselt laseb oma Rosaaliet (too teleuudise setter, kes mürgituse sai) metsas joosta tema omanik ka kohe pärast looma väidetavast mürgistusest toibumist endiselt. No ei õpi inimesed. Roosil on ka kutsikas, keda lastakse joosta nii, et jalutusrihm lohiseb järel. See tähendab, et loom õpetatakse noorest peast välja mitte tähelepanu pöörama tagalohisevale köiele. Minu oma jääb kohe seisma kui rihm kogemata mul käest lahti läheb -- saan olla kindel, et loom nööriga ära ei jookse ja ennast puude vahele või paeklindilt kukkudes üles ei poo. No maaesaaaru, kuidas inimesed ei õpi ega saa aru oma vastutusest oma kodulooma ees.
Terv. Val

Mäletan ka mina,kuidas oli uluki lihaga,mis pitsi peale võetud, toidumürgitus saadud.Tabatud ulukil nimelt konstateeriti(piduliste poolt) veremürgitus.Nüüd puhastame enne pauku kuulid hoolikalt piiritusega ja tulistame julgelt .Tea,kas vingugaasid ka ohtlikud?

Vat nüüd räägi Jyri nii,et mina oma eriliselt pikkade juhtmetega kah aru saan

Päevad tagasi näitas telekast,kuidas Komoda saare vaaranid pühvlit tapavad-hammustavad jalast ja siis 3 nädalat ootavad,kuidas nende mürgine ila selle looma maha murrab.Sama võib juhtuda ka kuuli tabamisest-kuul läheb kerest läbi,aga kõiksugu saast jääb uluki vereringesse ja tulemuseks ongi surm veremürgitusse.5 minutit peale tabamist! .Vältimaks kirjeldatut nühi piirituse lapiga/hingeõhuga ikka kogu moon üle.Kaasaarvatud haavlid linnujahiks .