Ballistika

[Indrek S. Einberg]

Jüri, ma mäletan väga hästi kui sa seletasid mulle laeva erinevate raskuspunkide mõju laeva pinnalpüsivusele. Kõik see oli põrgulikult geomeetriline ja matemaatiline, kuid olen veendunud, et õige. Kuuli lennuaeg on palju lühem laeva teekonnast (nii ajaliselt kui teekonna füüsiliselt pikkuselt), usun, et sul on ka praegu õigus.

[sax]

Asi peab olema gravitatsioonis.

Aga gravitatsioon kisub ju kuuli alla, kuidas ta saab siis kõrgemalt tabada ?

Teen ettepaneku detailne arutelu peatada paariks aastaks, täpsemate andmete kogumiseks ja töötlemiseks ja netiavarustes saadava väljakaevamiseks ?

mida suurem on nurk seda vähem mõjutab grav. kuuli optika telje suhtes. enamus meist aga lasevad optikat peale aga 0-nurga all ehk siis tasapinnal.

teoreetiline mõte, mitte praktiline.
kui sa lased maapinnalt, otse siis gravitatsioon mõjutab kuuli vertikaalselt allapoole, ehk siis kui tahad tabamispunkti optika ristile pead keerama risti kuulile järgi, ehk siis allapoole. lased 150m pealt on tabamispunkt seega optika teljest tubli paarkümmend cm allpool.
nii, aga kui nüüd lasta niimoodi pealelastud sihikuga 150m kõrguselt otse all olevat, kedaiganes , tõmbab gravitatsioon kuuli otse alla aga mitte optika teljest allapoole nagu tasapinnal lastes. selleks lasedki "üle". praktiliselt ei tohiks see paari m kõrguselt lastes midagi muuta.

selle üle vaidlete

[jyri]

Sax
Kui lasta "otse alla" , siis gravitatsioon hakkab kuuli kiirust koheselt suurendama,andes talle lisakiirenduse! Kui mistahes nurga all, siis gravitatsioon lisandub kuuli vertikaalvektorile, olgu ta siis+ või - . Nurga all alla lastes reaalse kuuli traektoor küll ristub optika teljega, aga sellel lennul vertikaalne "tõusu" vektor puudub. Ehk kuul hakkab koheselt väljalennult langema! Siit ka pikem vabalangemise aeg samal distantsil ehk siis " vajumine " suurem .

[jyri]

Jüri, ma mäletan väga hästi kui sa seletasid mulle laeva erinevate raskuspunkide mõju laeva pinnalpüsivusele. Kõik see oli põrgulikult geomeetriline ja matemaatiline, kuid olen veendunud, et õige. Kuuli lennuaeg on palju lühem laeva teekonnast (nii ajaliselt kui teekonna füüsiliselt pikkuselt), usun, et sul on ka praegu õigus.

Tänud ulatatud käe eest!
Paraku vaidluse põjus on rohkem sinu eriala, kui minu. Egas siin geomeetriast ega vektoritest ei vaielda- see on üheselt arusaadav. Loodan . Probleem tekkis, kui asendasin standardsed lähteandmed mittestandarsetega ja tuligi välja, et enamus oskab ainult konkreetses raamatus toodud konkreetset näidet sõrmega järgida. Sama, kui tibile õpetada, et auto lubatud kiirus asulas on siis, kui seier 50 peal. Siis anda tibile vahelduseks ameerika auto ja saabki võimatuks tõestada, et ta kiirust ületas- seier näitab 50 ja kõik . Mis sest , et km või miilid
Nii ka siin-mina ju ei vaidlusta, et mu opponentide arvutus konkreetsete lähteandmetega õige on . Aga proovigu nad sama ARVUTUST tega minu andmetega! Polegi igaühele antud !

[aberukk]

minu teada eestis selliseid mägesid ei ole mis suudaks kuli lendu oluliselt mõjutada.Ma saan aru et probleem on selles et õhtul hämaras puki otsast lähedal olevat siga lastes kipub tabamusminema liiat üles.Ehk on viga selles et kui sa hämaras näed looma selga ehk ka osa looma vastasküljest ja nüüd üritad lasta selle nähtava osa keskele siis tulebki ju tabamus koht kõrgemale kui maapinnalt keskele sihtides.Teste sõnadega,kui tahad otse puki all olevat siga südamesse lasta siis tuleb tabamis koht selga ja see tabamis koht on OI kui kõrgel..Lisaks veel niipalju et kui tulistada otse üles siis teist null punkti ei tulegi ja päris MÄGEDES kindlasti mõjutab mööda kalju seina tõusev sojem õhk kuuli teekonda .Selline oleks minu võhiklik arusaam asjast.

[Välek]

JY

Sax
Kui lasta "otse alla" , siis gravitatsioon hakkab kuuli kiirust koheselt suurendama,andes talle lisakiirenduse! .

Selle lausega näitasid oma hariduse nüüd lõplikult ära. Kus ülikoolis sellist jama õpetati? Sinu teooria kohaselt saab madalama temperatuuriga esemelt anda soojusenergia üle kõrgema temperatuuriga esemele. Kuidas paganat saaks kuuli kiirus suureneda alla tulistades, kui vabalangemiskiirus on kuuli kiirusest väiksem. Mul hakkas paha ´Jyri, siit saad omale asjad ilusti selgeks teha http://www.tahvel.ee/Fail:Vabalangemise_mudel.swf . Proovi nii kirjaklambri kui tennisepalli ja ka langevarjuga ja süvene minu varasemalt välja toodud lingi sisusse.

[jyri]

Ja mis sulle ei meeldi? Otse alla lastes omab kuul nö.väljalennu kiirust( sama, mis ükstapuha kuhusuunas lasta) ca.800m/s. Ja see kiirus hakkab kasvama 9,852...m/s2 gravitatsiooni kohesest mõjust, erinevalt mistahes nurga all ülesse laskmisest, kus algselt mõjub ka vertikaaltõusu vektor hetkeni, kui ta gravitatsioonivektoriga tasakaalustub .Või su haridus omab teisi faktoreid ette näidata? Oleks huvitav näha, mille poolest kaasaja "haridus" erineb minu nõukaajal omandatust

Kui hakkas paha, mine külmiku juurde ja uudista, kuidas kuum kompressor saab anda "külma", ehk madalamat energiat" kambrisse, kus temperatuur, ehk energia, suurem?

[Välek]

Veelkord Jyrile http://www.tahvel.ee/Fail:Vabalangemise_mudel.swf

[jyri]

Veelkord Jyrile http://www.tahvel.ee/Fail:Vabalangemise_mudel.swf

Kuule prohvessor!
Mis asi see "vabalangemisiskiirus" on? Kas see austeralane, kes hiljuti vabalangemisel helikiiruse ületas(nime ei mäleta), lendas kostantsel kiirusel, või see ikka pidevalt kasvas 9,852m/s2 ? Kas oled täitsa või kus, palun vabandust.
Vägisi meenutad "spetsialiste", kes maksab elektrikulu kW, mitte kWh eest. Kas sa selles näites vahet oma "haridusega" ikka tajud?

[Välek]

Ausalt, ma ei viitsi rohkem

[jyri]

Palve moderaatoritele- uurige palun järgi, kas kasutaja "Välek" pole mitte foorumlase MLP kloon? Vägisi tuleb selline arusaam. Ja teavitage palun üldsust kah
Ette tänades/ jyri

[Ain Aavik]

Välek on konkreetne Välek .. rohkem pole mul miskit öelda, eks moded uurigu ....

Mis puudutab konkreetset juttu, siis ..

viewtopic.php?f=9&t=6174&st=0&sk=t&sd=a&start=60

H:Owl
Postituse pealkiri: Re: Ballistika
PostitusPostitatud: N Dets 06, 2012 10:04 pm

on ennast korduvalt pukist lastes tõestanud, nii, et rohkem pole vaja miskit öelda, lugupeetud haritud vaidlisalused.
Ise noorena korduvalt sigadel jalgu tabanuna võin seda antud pildimaterajali põhjal väita rohkem, kui julgelt, nii sileda, kui vindiga.
Vindil sõltus tabamispunkt sisse laskmisest ja distansist rohkem, kui siledal .. kui ikka 25-30 meetrit, siis oli vindiga 2 nullpunkti, kui nii võib ära mainida .... edasi nuputage ise, miks.

Olgugi, et sileda kõrvale korraliku vindi pidasin vajalikuks muretseda alles eelmisel aatal ja seda kaliibris 9,3x62 (enne oli pisut aega sakslane 8x57 Mauser). Olen siiani väga rahul oma Husqwarnaga tulenuiaga aastast 1945, mis siis et sööb rahuldavalt ainult 15 grammist Norma moona, nii pool, kui täismantlit.

Aga eks Te vaielge edasi ... päris huvitav on lugeda

[Ahto Kattai]

Ja mis sulle ei meeldi? Otse alla lastes omab kuul nö.väljalennu kiirust( sama, mis ükstapuha kuhusuunas lasta) ca.800m/s. Ja see kiirus hakkab kasvama 9,852...m/s2 gravita

Et siis otse ülevalt alla lastes kiirus aina kasvab Kui näiteks paarisaja m kõrguselt otse alla tulistada ,kui suurt kiirust siis juba 800m/s alkiirusel väljatulistatud kuul maapinnale jõudes juba omab? Mis asi on vabalangemis kiirendus, mis asi on raskuskiirendus..... jne

[Välek]

http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_langemine Võiks mõelda sellele, et püssi ei paugutata õhutühjas ruumis, kus puudub õhutakistus. Kui Jyri võtaks vaevaks tennisepalli siin lingil http://www.tahvel.ee/Fail:Vabalangemise_mudel.swf kilomeetri kõrguselt alla kukutada ja vaataks ka seda, mis kõrguselt alates palli kiirus enam ei kasva, siis ehk lõpeks see vaidlus ka. Ühes tulbas lase pall kukkuda vaakumis ja teises tulbas õhus. Vaakumis kasvab palli kiirus, õhus saavutatud 31m/s tennisepall enam ei ületa..... Ja kui austerlane oleks saanud õhutühjas ruumis pikalt langeda, oleks võinud tema kiirus 11 000 kmh olla, kui räägime õhutühjas ruumis vaba langemise kiirendusest. Paraku õhu käes on asjad teised. Vaata ja imesta,

foorumlase MLP kloon

[Välek]

Nii palju veel lisan,- väljatoodud lingi tennisepalli kiirus ei kasva mingist õhu käes saavutatud kiirusest alates, siis miks peaks püssikuuli kiirus kasvama? Nüüd, kui kukkuv püssikuul saavutab õhus näiteks kiiruseks kasvõi 60m/s, siis püssist väljudes kuuli kiirus aeglustub, kuna põrutab mürinaga õhus. Väiksema kaliibriga relvast tulistades võib 5-6km kõrguselt otse alla tulistatud kuuli kiirus maapinnale jõudes olla sama, mis 5-6km kõrguselt alla visatud sama massi ja kaliibri kuuli kiirus maapinnale jõudmise hetkel. Loomulikult ei jõua nad maapinnale samal ajal, kui üks kuul visatakse ja teine tulistatakse samal hetkel, samalt kõrguselt alla kuid õhutakistus teeb tõenäoliselt selle maa (kilomeetrite kõrguselt merepinnast) peale oma töö , kui räägime ikka kergema kaliibriga relvast, mitte kahurist.