Kui lugeda meie kehtivat jahieeskirja,siis punahirvepulli võib küttida 1.sep.kuni31jan.Miks on see 31.jaanuarini? Ja seda küsisin ka paar aastat tagasi hr.Kaarel Rohult.Vastus oli jägmine:Nii on õige ja ainuõige,punahirv heidab sarved veebruaris.Aga poolakad peavad jahti veebruari lõpuni,veel teisteski euroopa riikides on see nii,ütlesin mina.Olen ise ja on teisedgi jahikaaslased näinud hirvepulli ,medaliväärsete sarvedega,märtsi keskel.Siit küsimus:miks on nii Eesti Vabariigis?Saaremaal on punahirve väga palju.kas tõesti on vaja suuri metsakahjustusi,enne kui hakatakse liigutama oma p....soojal toolil.Ennekõike peaks oma töötajate pädevust hindama hr.Tammkivi.Punahirve jaht algab kohe-kohe.Võibolla jõuab veel muuta jahieeskirja.Mis arvavad sellest teisedki jahimehehed,maa-metsaomanikud?

Aga oskad sa öelda, kui suur osa limiidist siis selle lühikese jahihooaja tõttu laskmata jääb?

Üldiselt on nii:hirv on ettearvamatu loom.Ajujahis tabada väga raske,ta lihtsalt ei liigu sinna ,kuhu üritad teda suunata.Kõige tulemuslikum:peibutus,varitsusjaht.Peale jooksuaega:jaht söödapõllult või jahikoeraga-koertega.Kui koertega jaht lõpeb veebruaris,siis paraku hirvepullile jaanuaris.Keskmiselt jääb meie jahiseltsis 10-st loast tabamata 2-4.Nii et mõtlemisainet küll ja küll.

Mina kaeksin esmalt kui eeskirju muutma hakata seltsi enda käitumist. Selleks ei ole vaja mingit seadusemuudatust. Kuidas on konkreetselt teie seltsis asi korraldatud ma ei tea, kuid olen juhtunud kuulma, et tihti jäävad loomad laskmata justnimelt turismijahi tõttu. Oma meestele ei lubata ja kui hooaeg hakkab lõppema, siis ei pruugi enam trehvata.
Oli ka meil kunagi põdraga selline seis- ennem metsa aju tegema ei mindud, kui puudelt lehed langenud. Väidetavalt siis paistab põder metsas hästi kätte. Ka siis kippus meil asi väga nutuseks teinekord kiskuma ning hooaja lõpus jäi tihti limiit täitmata. Nüüdseks see probleem ammu lahendatud - jaht algab varitsusega 15 septembrist (varitsuses lastakse ainult pulli või ahtrat ema)ning enamjaolt on jäetud novembrisse 2 põtra- ühisjahiks maaomanikega.

Aivarile ja teistele,kes ei ole arusaanud küsimuse püstituses.Asi ei ole ainult punahirve tabamises.Asi on selles,et miks on meil teised jahiajad? Mõtlemist-mõtlemist ja veelkord mõtlemist.

Jah tõesti mõtlemist on,Saksamaal algab sokujaht mai algul,Islandil hanejaht augustis ja Lätiski vist lõpetati seajaht jaanuaris.Ja miks meil metskitsele jahti ka jõulude ajal peetakse,aru ma ei saa.

Ma rebisin kontekstist (filosoofia puiestee "Jahinduse tulevik") välja ühe Mardi kommentaari:
"Jah, kuidagi nõutuks hakkab tegema, et miks peab üldse midagi kuskilt üle võtma. Meie ajalugu, taust, jahitraditsioonid ei mahu ei lääne ega põhja raamidesse. Miks ei võiks olla meil oma ja ainulaadne jahinduse süsteem, mis hetkel euroopas tipus."

Lisaksin ise juurde, et meil võib küll fassaadina paista hästi toimiv ning ainulaadne jahindussüsteem, kuid siinne lühike arutelugi juba tõestab, et ei ole ikka küll. Väidan jätkuvalt, et Eesti jahindus allub kildkondlikule otsustussüsteemile. Omaette probleemiks on muidugi ka see, et üksikisikuna ollakse selliste teemade vastu apaatsed.

Täilikult nõustun Aaduga.Aga antud olukorras mida teha?Kellele peaks survet avaldama?Ei ole antud olukord ainult minu,kui üksikisiku huvi.Siin on jahimeeste,maa-metsaomanike huvid.Ja arvan,et tuleks vältida igasuguseid äärmuslikke meetodeid.Igatahes proovin lähiajal kohtuda hr.Tammkiviga. Eks näis.Aga teistele asjasthuvitatule,mõtelda-mõtelda.Oleme tolerantsed. P.s.Saaremaal ajab hirvejahi asju hr.Jaan Ärmus,täielik toetus temale.See tunnustus temale on seotud valiklaskmisega.

Viskasin pilgu "Jahiraamatusse"(2003), et teadusmeeste (loe Tiit Randveer) bioloogilisest vaatenurgast lähtuvat seisukohta teada saada. Kohas, kus räägitakse metskitse, hirve ja põdra ühisest toitumisalast, on kirjas:
"Punahirv on rea keskel, natuke lähemal kõigesööjatele. Sellest tõdemusest järeldub, et ühiseid elupaiku kasutades kannatab viletsa toidubaasi korral kõige enam metskits. Võimaluse korral ta lahkub, et sobivamaid elupaiku otsida. Põder peab kauem vastu, kuid ta taandub tühjaks söödud alalt varem kui hirv. Eestis on hakatud uurima, kuidas nimetatud kolm liiki Eesti looduses üheskoos samu elupaiku asustades end tunnevad. Esialgsete uurimistulemuste kohaselt näib neile kõigile ruumi jätkuvat. Küll aga võivad hirvlaste arvukuse kasvades probleemid tekkida."

Kui lisada siia tõsiasi, et ühel hetkel väheneb tõenäoliselt hüppeliselt noorendike osakaal, sest metsakasutuse "tagasilöök" on juba viimase vähemalt 5 aasta jooksul toimunud. Pean silmas, et väheneb sõraliste harjumuspärane toidubaas ning läheb teravamaks konkurentsiks. Hääli, et hirvede arvukus paisub on ju varemgi olnud, kuid hädasti oleks siis vaja teada hetkeseisu ning analüüsi. Ja siis saaks hakata muutma midagi selles osas. Minuarust oleks see teema küll konkreetselt riigi ülesanne.

Olen nõus, et hirvevasikat võiks samuti kuni 31.01 jahtida aga hirvelehma küttimise aeg lõppegu ikka novembri lõpuga, sest edasi on looted juba arvestatava suurusega. Ega hea tunne ei ole, kui oled sunnitud ühe pauguga lõpetama hoopis kaks või kolm elu.

Hirv hirveks, kui võtta jahte üldiselt, siis on alati 100% (mis iganes vabandusi ei toodaks) limiitide mitte täitmine halva korraldamise taga, vähese motivatsiooni taga, vähese hulga huviliste taga, põrunud lootudes on ka pahad jne. Igatahes, kui minna sellele välja, et igal juhul lubatud ajaga limiit täita ning töötada selle nimel usinasti, siis ilmneb, et aega jääb ülegi või on looma palju vähem kui arvatud.

Kui lisada jahi ajale miskit juurde, siis läheb nagu ikka, aega on, küll jõuab, ning limiit jääb ikkagi täitmata. Mulle on ka seaajus (ajajana olles) ette trehvanud nii 7-8 hirve keda lasta oleks saanud, isegi ohutult. Seega, ma kahtlustan, et tehakse selline ilus plaan aga see päris hästi ei täitu. Loomulikult, seda on ka vaja ja kui plaan läheb korda, siis on ehk mugavamalt tehtud jahid, turist oma osa saanud, selts ja jahimehed oma osa saanud ning kõik on kena. Seda siin küll mainitud, et kui ise hakkama ei saa, pange foorumisse teade, et nt jaht vaba, tasuta lubasid kuni limiidi täitmiseni, aega kuu aega, ning ma võin ise paari mehega mõne aasta selle limiidi täis lasta

Feeni jutt õige, saarlased pakkuge välja foorumlaste hirvejaht, usun, et saate oma limiidi ilusti lastud

Feenile.Olin ise koos sinuga foorumi koprajahtis.Oleks hea olnud,kui oleksid suuremat huvi tundnud hirvejahist.Kui kõik asjaolud sujuvad,saab saarel hirvejahti.Tulemustest annan teada Sakslasele.

Kahe otsaga asi , loed jahijuhatajana sõnad peale mida võib ja mida ei või aga maha tõmmatakse valimatult mis eest läbi tuleb. Seega mina lubaks hirvejahti ainult koolituse läbi teinud mehi. Ärge ehmatage, kui hirvejahi hommikul tuleb jahinimekirjas allkiri anda §§§§ täis paberile, sest lasta võid ainult seda mida hommikul rivi ees lubati. Trofee pulli laskmine on ainult vartsus- või hiilimisjahist ja ega hirvelehma laskmine ka nii ei ole, et ainult väntad. Reeglina on kohaliku tuumikkarja juhtloomad vanad lehmad ja kui teadmatusest karjajuhi maha kõmmutad, läheb ülejäänud kari laiali ning otsib uue elupaiga. Eelistada tuleb mullikaid ja vasikaid. Ma kopra, ilvese ja hundijahti ei kommenteeri karujahist rääkimata, kuna ei ole kogemusi (koprajahist midagi nagu on) aga siin köhin kaasa.

OT:

Noh, aga tehke siis lihtsalt foorumlaste hirvevaatlus. Kindlasti paljud pole seda looma Eesti vabas looduses näinudki, asjaks oleks seegi

BM