Pulli jahti võiks ju pikendada 1 kuu võrra, aga arvukuse reguleerimises see küll suurt tulemust ei anna..... Katsuks novembri lõpuks lehmad-vasikad kätte saada, küll need mõned pullid ka 2 kuuga kätte saab .

Ronk, ära pauguta!
Mina kirjutasin:"ja väga ärritunud Valge Ronk pärib aru Saaremaa tuntud ja ulukibioloogias väga pädevalt jahipealikult Tormiselt"

Saaremaal on Tormis tõesti teda-tuntud mees ja usaldan tema seisukohta!

Katsu oma hirve-teemat ruttu edasi arendada, enne kui sa auditooriumisse üksinda jääd!

Kaupole.Teadsin sind kui väga pädevat noorjahimeeste jahilaskmise koolitajat.Ja lugedes sinu postitusi metallide(jahinugade)tundmisest,müts maha.Aga jah,kahju et oled end lasknud ematsioonidest juhtida,süvenemata teemasse.Küsimus hirvepulli küttimisaja pikendusse jääb .Mida arvad?

Väga austatud Valgeronk, kas Te kujutate ette, mis moodi muudetakse kehtivat jahieeskirja, tegemist on määrusega. See ei ole nii, et täna räägin ministriga ja homme muudetakses jahieeskirja. Riigidokument on kõva paber ja seda nii lihtsalt ei muudeta.

Minu lugupidamine.

PS. Kuidas Sa näed hirvepulli jahti ette veebruaris?

Määrust on minu arvates siiski tunduvalt lihtsam muuta kui seadust. Ettepanekut määrust muuta tuleks hakata menetlema vast enne siiski EJS-s, kes on meil jahimeeste katuseorgan. EJS-l on kindlasti rohkem autoriteeti ametnike seas kui üksikul jahimehel, kes rusikaga vastu rindu tagudes uusi reegleid nõuab. Seal EJS-s peaks tehtama vajalikud paberid, mis lähetatakse menetluseks siis Keskkonnaameti vastava ala spetsialistile. Kui nood asjaga nõustuvad, siis paberimajanduse finaaliks jõuab soovitud muudatusettepanek alles ministri lauale. Kui soovid otse minna ministri jutule, siis ilmselt peale tassi kohvi ja õdusa ümara jutu sa sealt mingeid konkreetseid tulemusi määruse muutmise osas ei saavuta. Õigest otsast tuleb ikka pihta hakata.
Kunagi oli siin foorumis keegi entusiast, kes lubas ministri käest minna luba küsima hulkuvate koerte laskmise küsimuses... Siiani pole enam kuulda olnud, et tal selline luba oleks antud.

Olen näinud põdrapulli jaanuari lõpus korralike sarvedega. Ausalt öeldes pole selle peale tulnud, et jahiaeg talle peaks pikem olema.
Ilmselt ei piisa lihtsast võrdlusest teiste riikide (eriti lõunapoolsete) jahikorraldusega. Ei piisa ka lihtsalt küsimusest: Miks meil nii on?
Kui hirve arvukus on paiguti liigsuureks läinud, siis ma eeldan, et probleem pole ju trofeepullilaskmises. Tuleks panna kokku võimalikult suure kandepinnaga vaatlus/küttimisandmed koos hirve poolt tekitatud kahjustuste infoga ning teha ettepanek ministeeiumile, esialgu ilmselt Kuristikku ning hakkab asi ehk liikuma, kui sisuline mõte sees on. Vähemalt saab palju selgemaks see teema.
Kui Eestis mõnes paigas tuleb ajust karusid rohkem kui põtru välja, ega siis ilmselt emotsioonist riigisuunal ei piisa. See rohkem selliseks illustreerivaks näiteks.

Vaatan siin 2009. aasta küttimisandmeid jahiseltside kaupa (st, isendite küttimise arvu 1000 ha kohta, võrrelduna üldise küttimisega). Sellest tuleb välja, et Valgeronga jahiseltsis kütitakse vähem kui nende naabritel.

Kuna ma võrdlesin oma jahiseltsi andmeid ka naabritega ning võtan arvesse asjaolud mis olid siis ning mis on nüüd (väga hea on vaadelda kuidas mingid protsessid mõjutavad ulukite arvukust), siis teen mõned järeldused muude ulukite põhjal (väga hästi on näha mis ulukite küttimine on olnud edukas, milliste ulukite arvukus on langenud/tõusnud, kui palju see mõne mehe/seltsi aktiivsusest sõltub jne):

Teil on igati hea selts selleks, et hetkel sinna jahile tulla. Arvatavasti on neid jahilisi, kes hirvejahi hingeasjaks võtnud, vähe. Kuna Sa mainid, et hirvi on palju, siis ei saa eeldada, et eemistel aastatel on palju lastud ja nüüd hoogu maha võetud. Vaadates kuidas naabrid antud ressurssi kasutavad, siis kindlasti on nad hetkel usinamad ning jahinduslikus pooles saaks asja parandada. Nt, kui seltsi maadel ilmneks hirvede poolt põhjustatud kahjustused, ma võtaks ette võrdlisandmed, siis oleks lihtne otsustada, et seltsil on siin natukene tegemata tööd. Kui tabeli võtaks ette jahiturist/külaline vms, siis selle pilguga tekib jahtidest positiivne ootus.

Kuna ma kohalikke olusid ei tea, siis võib mudiugi olla põhjuseid mitmeid, miks see nii on.

Vaadates nt kopratabelit, siis viimaste foorumlaste koprajahi koht oleks ka nagu nii ja naa, pigem hea, jahti minnes aga on super koht. Vaadates minu jahimaad, siis seal 2009 peaaegu kobrast ei kütitudki, need vähesed vist ka suures osas minu süül surnud. Kui aga vaadata eelmiseid aastaid, siis ega hetkel head jahti väga ei saagi (meil aktiivseid koprajahilisi tegelikult päris palju ning eelmistel aastatel on korpa arvukus kõvasti kannatada saanud, va tiheasustusalad ja LK ala). Seega, koprajaht poleks meil eriti põnev, mujal kütin ma suurem osa isendeid mujal, aga see ei tähenda, et suurema pingutuse ja tahtmise korral kaarti kirsipunaseks ei saaks (ehk, kui peaks tekkima tunne, et miskit isendit on muret-tekitavalt palju, siis on kõik võimalik, ka olemasolevaid jahiaegasid kasutades, kuigi, hirve meil pole, aga küll nendele ka rohtu leiaks).

Samas meil on hirve areaali põhjapiir, me ei saa klimaatiliselt võrrelda ennast keskeuroopa ja sealsete tingimustega, reeglina on veebruar kõige karmim talvekuu. Ja samas, kas Keskkonnaamet ei andnud mitte hirve küttimise erilube silorullide lõhkumis kohtadesse?

Tormisel õigus.Meil tõesti punahirve areaali põhjapiir.Aga peaks arvestama saarelisuse eripära.Pehmem sügis,talv.Leedulasest hirvejahi koolitaja(nime ei mäleta)arvas,et võime enda saart võrrelda kesk või lõuna Lätiga.Enne põhiküsimuse tõstatamist hoiatas mind vanem jahikaaslane:sulle tuleb vastasseis,mitte sisuline vaid tuleb,ametnikepoolne,vaevalt.Ju on minus vähe saarlaslikku jonni,ilmselt lõpetan.Sellegipoolest:silm selgeks,käsi kindlaks.

Koolitaja oli Eugenijus Tiushas ja käisin isegi sellel õppepäeval. Edasi olen olnud iseõppija ja pulli peibutamist õpid ainult looduses. Vingemaid elamusi oli kaks aastat tagasi, kui sattusin "meeskoori" hääleproovi ja nägin KUNINGAT, kelle silmaharu oli sama jäme, kui pronksipulli tüviharu.

Tormis
räägi kas hirved juba jooksevad või on vara veel?

Just tahtsin sama küsida. Kas on juba häälitsusi kah kuulda olnud? Eelmine aasta hakkasid juba näiteks 20 augustile kensati möllama. Palju siiss öösel väljaminejaid on ka, või hommikul. Ilm paistab igatahes paljulubav.

Kõige varem olen kuulnud 28 august aga mitte sellel aastal, nädal tagasi üks lihtsalt röökis mu peale, see ei olnud pulmapasun, õige aeg on septembri teise dekaadi lõpp.

On vast nii jh. Loodame et ilmad kah vastavad tulevad. Eelmine aasta oli ikka täiesti hukas see värk. Ühe käe peal võis ilusad hommikud ülesse lugeda. Ühel neist nokiti meie seltsis kuldmedal ära kah. Septembri lõpu poole peaks vist kuu kena olema.

No oli ikka ilus öö. Ju nüüd ikka pullid kuskil möla lahti ajasid.