Olen kunagi rauakoprast ka šaslõkki väntanud, polnud häda midagi. Kasutasin veel kiirmarinaadi. Ise enam raudadega ei püüa, aga kunagi ammu sai seda natuke proovitud ning kõik koprad läksid potti või suitsu, mis raudadega kinnipüütud sai. Kevadel/sügisel/talvel on ju vee temperatuur väga madal seega ei juhtu sellega mitte midagi, kui pool ööd seisab ja isegi kauem. Laagerdad nagu neppi või hane nii, et sisikond paar päeva sees. (PS! kopra kohta nali, kes aru ei saa!)

tsiteerin:
Laagerdad nagu neppi või hane nii, et sisikond paar päeva sees

Vot see jutt on küll vale...
Õige laagerdamine lindudel ikka sedapsi, et sisikond tuleb eemaldada ilma lindu lahti lõikamata. Kuna enamus jahimehi seda aga teha ei oska (kaasaarvatud ka ma ise ), siis ikka kõht lõhki ja sisikond välja ning seejärel laagerdama.
Väidetavalt pidi seda tehtama nii, et aetakse ragulka hargi sugune puuoks linnule pärakust sisse oksa pidevalt keerutades kuni kõrini välja ning seejärel tõmmatakse oks sinna ümber keerdunud sisikonnaga koos välja.

Aivar, aga kui Sul pulgaga see ei õnnestu, proovi siis näpuga.

Ma ikka ahne inimene - proovin mitte näpuga vaid kohe kahe käe näppudega ning abivahendiks ikka nuga

Traadist konks pärakust sisse ja ülejäänu nii nagu Aivar00 kirjeldas.

Aga linde lagerdan ma nt sisikonnaga koos. Ei juhtu nendega midagi. Kõikse sulgedega betoonile (kui väljas juba jahe) ning siis tegelen kui aega (paari päeva pärast).

Kobras ilma sisuta ikka parem.

No see kopra kohta tõesti vale see oli niisama nali-naljaks jutt , aga jah lindude teemal ei juhtu küll mitte midagi ja sellepärast ei saagi aru, mis selles linnujutus nii väga valet oli. Eks igaüks teeb, kuidas meeldib.

Fundamentaal ja baasmikrobioloogia ütleb koos sita ja sooltega vedeleva objekti kohta- roiskuv korjus, mitte laagerduv jahisaak

Kui mulle keegi suudaks tõestada, et linnu laagerdamisel sisikonnaga ja sisikonnata oleks jahedas vahet. Pigem on nii, et sisu eemaldades aetakse see laiali ning seejärel toimub hoopis roiskumine. Kui temperatuud on madal, siis linnu soolestik ei lähe käärima, lihaga miskit kokku ei puutu (no, kui just keegi ei taha rinnaluust puljongit keeta). Praktika näitab, kui väljas on temp alla 5 kraadi, linnud lahtiselt, siis 3 päeva pärast on hästi eemaldatud sisu ja eemadlamata sisu puhul tulemus sama. Lihtne põhjus, roiskumine pole jõudnud lihani.

Kui linnul on sisikonnas mõni haavliauk vms ka sisu eelmaldamisel sooled katki lähevad, siis puutub liha peaaegu igal juhul kokku roiskuva kraamiga. Kui ma pole kindel, et suudan traadiga terve sisu linnust eraldada, siis on kindlasti etem laagerdada seda koos sisikonnaga.

Ps. ei kehti kui väljas on soe, siis ei laagerdaks lindu üldse, kui, siis fileerituna tavalises külmikus. Ja need kes on näinud kuidas It ja Fr jahimehed neppi laaderdavad, meil vast ka vanasti... nüüd ehk mõni, kes seda jahti peab, nepp pannakse ikka kõikse sisuga rippuma. Pandi nii ka metsis ja teder. Pardid ja haned ei pidavat nii käima aga kuna olud on sundinud praktikaks, siis ma ei ole näinud ühtegi põhjust miks ei tohiks +2 kraadi juured hane 3 päeva koos sisikonnaga hoida. Kui keegi vaidleb vastu, siis teooria ja praktika tulevasel hooajal.

Soole mikrofloora surnuna (mida ta kahtlemata on selle aja jooksul ) hakkab levitama korjusesse erinevaid toksilisi aineid. See kas miski mikrobioloogiline kasv sellel temperatuuril seal toimub ,või ei ei mängi enam suurt rolli, vaid annab väheke ajapikendust.

Mina olen lugenud,et metsisel ja tedrel lasti ikka sitt välja,pandi kadakaoksad sisse ja räästa alla rippuma.Rippus seni kuni pea kehast eraldus. Siis oli hea.

Ma nimelt itaalia jahimeestelt seda õppinud. Nepil võetakse traadiga sooled tervelt välja ja katki ei lähe seal midagi. Seda moodust ei kasuta loomulikult kõik ita. jahimehed ja paljud hoiavad linde koos sisikonnaga külmikus.

Mina nimetaks sellist sisikonnaga ,,laagerdamist,, pigem laiskuseks.Ise olen üritanud ikka õhtul koh oma linnud puhastada või siis äärmisel juhul,kui on ikka väga hiljapeale jäänud,siis järgmisel hommikul esimese asjana. Mul üks tuttav aga virutab kõik oma pardid-haned koos sita ja sulgedega sügavasse ja välja võtab siis kui potti paneb.Õnneks ei ole pidanud seal pardipraadi sööma.

Mul manalateele läinud sõbra vanaisa oli olnud mõisas jäägriks. Sõbra väite järgi olevat samuti nepp, teder ja metsis samuti sisikonnast eraldatud ning riputatud soojal ajal mõisa jahedasse ning õhurikkasse keldrisse laagerduma. Lind olevat laagerdunud, kui raputades suled hakkasid eralduma...
Ise sellist "delikatessi" kui teaks tõenäoliselt ei julgeks süüa. Kui siis ehk eelnevalt ohtralt valget viina ja ka söömise ajal