No jah ,kellele miski maitseb ,mõni väidab ju siin ka ,et raudadega püütud kobras kõlbab väga hästi ,ära pole ju keegi surnud ja kui on, siis pole õige solk olnud,sedasi vist räägitakse.Ja Tarzan sõi vist minu mäletamist mööda ka esmalt selle kõikse parema-sisikonna Igasugu veidraid asju tehakse,keegi määrib siin endale koprajahile minnes isegi nõret ,või oli see sitta,lausa pähe Endal on selline tähelepanek ,et kui ulukil jääb liiga kauaks sisikond sisse läheb ta täis nagu pall ja sedasi mõnda aega seisnuna on varsti lihal sita maitse mann ,seda esmalt ribidel ja mida kauem seda rohkem laiali läheb.Asja rikub ära just see gaas mis tekkib .Kui see gaas aga kuskilt välja pääseb (magu katki lastud ) siis sellist roiskumist nii ruttu ei tkki. Sama värk on ka ilmselt selle linnu sisikonna eemaldamisega.Sita võid pärast maha pesta ja mingit maitset ei jää,aga kui lihasse kogunevad gaasid siis seda enam kuidagi maha ei pese.Minu arust on isegi mõtekas ,juhul kui pole ulukil kohe mingil põhjusel võimalik sisikonda välja lasta,teha kõhu õnesse mõningane sisselõige,et gaasid ei hakkaks lihasse pressima vaid saaksid väljuda.Ise olen vahel nii teinud.

Kuldiga täiesti nõus. Kopra osas on palju aega mööda läinud ning raualoomad lähevad koerale. Miks, sest hetkel saan neid elusast peast kätte. Kõik edasised protsessid on kontrollitud ja tegutsemise kiirus ka. Sellegi poolest, kui kobras jääb raudadesse sellise 1-2 kraadi veega, on ta nagu külmikus hoiul. Sisu ei paisu (kui suvel pähelastud kobras natukesekski seisma jääb, siis on kohe õhupall valmis). Ehk, jahedad tingimused pidurdavad neid protsesse hästi. Sama kehtib ka jahedas olevate lindude kohta, õhuline, jahe jne tingimus ning kui paari päeva pärast sisu uumaldada, siis ei seal veel roiskumisprotsessid käimas (st, mitte nähtaval, tunnetataval kujul). Mis on rauakopra probleem, veri jääb ka sisse. Samas, pealasuga kopral jääb ka palju verd sisse, seega, kui jahedal ajal on kobras raudades mõne tunni olnud, siis liha kvaliteet võib olla parem kui hooletumal püssimehel suvisel ajal.

Jutu mõte on see, et kui mõni noorjahimees ainult radadega püüab, siis kõlbab selliselt saadud liha ka süüa (kui omal peas takistust ees pole), kuni ma saan koertega jahist kopraliha rohkem kui keskmine eestlane põdrajahist põdraliha, siis... koerad tahavad ka süüa

Veidi täpsustaksin seda vee temperatuuri. Nimelt ei ole vee temperatuur veekogudes nii madal + 1-2. Tavaliselt ikka mitu kraadi kõrgem. Isegi 100m sügavuse puurkaevu vesi on ca +4.
Aga laagerdumise puhul muudab see mõni kraad asja üsna kardinaalset. Ideaalne peaks minu teada olema + 2 ning rohke värske õhu olemasolu.
Isegi soojal ajal kasutanud sellist meetodit, et mitme uluki üheaegsel tabamisel ikka kõhu lahti lõiganud. Pärast lihtsalt väga ebamugav seda "kummipalli" lõikuda. Kui aga aega on siis ikka nahk maha ja seejärel alles sisikond. Suvel enamjaolt ikka ca 30 minuti teema.
Muideks moded võiks selle teema ka mujale tõsta - ehk oskab mõni foorumlane kah miskit asjalist lisada

Mina muutun ka laisaks inimeseks, kui unetundidest rämedalt puudu tuleb ööpäevas ja viskan lastud linnud külma, ootama, kui mul jaksu tekib. Ja ei ole seni mingit kõrvalist maitset täheldanud hiljem.

Hundikütt tabas tegelt selle ära, et tihti on ka laiskus see, mis sunnib lindude rookimise järgmise päeva peale lükkama. Või on see, et jääd ajaga jänni, sest kõik jahid ei lõppe kindlal kellaajal. Keegi polegi väitnud siin, et lindudele sisikonna sissejätmine paariks päevaks on mingi õige tegevus ja et seda peaks kindlasti tegema. Lihtsalt kogemused on näidanud, et kui peaks nii juhtuma, siis midagi ei erilist ei juhtu. Muidugi oleneb see tingimustest kuhu see lind seisma jätta (temperatuur jne). Siin nagu kõik hakkavad kohe lahmima, et see vale ja see õige jne. Umbes nagu oleks midagi valet peale sunnitud kellegile. Siin hundikütt küsis nõu, et kas rauakobrast süüa kannatab. Ikka kannatab süüa, vähemalt mina olen söönud ja pole suust välja sülitanud. Ja tean teisi inimesi ka, kes söövad ja on söönud. Siin keegi rääkis, et sisikond paisub ja siis gaasid jooksevad ribide vahele jne. No alati on võimalus rinnaku osa väikekiskjatele sööta või koertele ja siis ainult jalad ja seljafileed toiduks kasutada. Kui rauakobrast toiduks tarbida tahad käi raudu ka regulaarselt/igapäevaselt kontrollimas.
Pole mõtet hakata siin targutama, et see ja see rikub liha kvaliteeti. Sest karm reaalsus on see, et jahimehed nagunii ei töötle liha nii nagu peaks (nagu lihatööstused teevad). Üks asi on teadmine, kuidas asjad peaks käima ja toimima, aga selle teadmisega pole mitte midagi peale hakata, kui pole vastavaid tingimusi liha töötlemiseks. See, mis liha riknemist põhjustab ja see mis lihakvaliteeti mõjutab, kui need tegurid kõik siin üles lugeda oma eksamipiletitest ja konspektidest, siis saaks igalpool norida selle kallal, kuidas jahimehed midagi valesti teevad liha töötlemisel alustades nülgimisest ja lõpetades liha tarbimisega toidulaual. Aga kas on mõtet norida selle kallal, kui inimene enda tarbeks kodus endale liha valmistab.

Ei maksa ülearu erutuda,ega keegi polegi ju kellegile midagi peale sundinud,räägitakse vaid seda ,kuidas keegi harjunud on/õigeks peab.Täiesti õige, iga üks talitagu täpselt nii kuis temale sobib,ka prügikastist käivad inimesed endale toitu hankimas, aga sellel on teatav põhjus.Sageli polegi küsimus toidu söödavuses /mittesöödavuses vaid selles kust maalt kellegi aju annab signaali "stopp"! Mis teha kui mingeid asju lihtsalt ei tõuse käsi suhu panema.Ja seda piiri allapoole tuua tean olevat ainult ühe tõsiseltvõetava asja ,see on nälg.
Karm tõsiasi on hoopis see ,et lihatööstuses valmistatakse toitu põhiliselt kogu ühiskonnale,seega tuleb arvestada ka kõige pentsikumate klientide nõudmistega.Jahimees varustab aga eelkõige ennast! Ja vot siin tulepki käiku see ,kui kõrgele keegi lati seab s.t. mida keegi on nõus sööma.Ka kasinates tingimustes on võimalik ulukit korralikult (loe puhtalt ) vääristad.Midagi pole teha ,no ei taha ma süüa looma kellel veri sisse jäänud ,roiskuma hakanud v muidu oskamatusest /lohakusest "sita ,vere ja lilledega paneeritud" ja ma usun ,et mina pole ainuke

Ja kui teaks, mismoodi mõnedes lihatööstustes verikäkki või sardelli tehakse...

Aga kuidas saada lind maha niimoodi et sisikonnas poleks haavliauku . teen lennust nepile nr.9 haavliga kopsupaugu? seda kuskil tiirus harjutada ka saab?
nepi kohta kuulnud ka et siis on õige kui suled hakkavad maha pudenema. no maitse asi, mõni sööb sea m...i ka. tänan ei

Kle Olgerd , see kui mehel pole oskusi , vahendeid , võimalusi, tahtmist, pealehakkamist ja viitsimist viia kurssi ennast lihakehade esmase töötlusega ja luua omale elementaarsed tingimused selleks on ikka mehe oma süü. Pole mõte paarutada, väga paljud meist teevad seda väga profesionaalselt ja saavad hakkam lihtsate vahenditaga.

mina jälle olen sellist asja kuulnud, et ca 100 või rohkem aastat tagasi pani mõisahärra nepi lauta hobuse sita sisse koos kõigega laagerduma ja kui selle siis miski aja (täpsemalt ei oska öelda) pärast võttis siis pigistas selle, mis linnus see oli kõik tagant poolt otse võileivale, pidi olema väga hea pasteet. ise pole proovinud aga svenssonid ju söövad veel hullemat kraami millel väga pikk traditsioon pole ka bakterite probleemi, mida siin üks eelkõneleja mainis

Lugesin seda pealkirja... sisikonnaga laagerdamine. Tegelikult pole küsimus laagerdamises, küsimus on ikkagi hoiustamises. Kas ja kui kaua saab hoida lindu jahedal temperatuuril nii, et sisikonnas olev mikrofloora ei omaks olulist kasvu ja elutegevuse aktiivsust. Rõdul hoitavad linnud on pigem laiskuse tõttu hoiul ning seda juhul kui tingimused on mikrofloora paljunemiseks (ja toksiliste vaheühendite tootmiseks) ebasoodsad.

Vee temperatuurist. Loomulikult on puurkaevu vee temperatuur sinna 4 kraadi kanti. Kujutage ette, et väljas on -5 kraadi ja 30 cm sügavuses kraavis vuliseb vesi. Mingi aeg ei külmu see vesi voolamise tõttu. Mingi hetk on see aga jääs, vähemalt peal. Kui võtta kobras välja jää ja vee segust, siis on vee temperatuur kohati alla nulli (ehk siis jää), sinna vahele nulli lähedane ning vahepeal ka +2 kraadi juures.