Nooo.. kuidas sa küll niiviisi kohe. Tegemist on ikka suurima ja võimsaima FSC metsamajandajaga, kellel on kõik superpowerturbo-korras..!!

Mõne reaga kõik kenasti välja toodud, selle peaks suutma küll igaüks neist läbi lugeda.
Muidu kui saadaks mitme leheküljelise pöördumise,siis esimesest lõigust kaugemale ei jõutaks.

Kahjuks on see tõsi mis aadu pajatab.

Väga asjalik artikkel Jannolt õhtulehe arvamusrubriigis.
http://www.ohtuleht.ee/510962

http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/ja ... d=65710822

Jahimeeste ja jahindusteadlaste arvamusi on kutsutud kommenteerima metsafirma esindaja - jahikeeluga poliitikute survestaja ja lisaks sellele reformierakonna saadik Palling.
Huvitav, millal kutsutakse kodanikualgatusi avalikult ajakirjanduses kommenteerima neid otsuseid ja tegusid, mida avaldavad nimetatud jahikeelajad ja võimuerakond ajakirjanduse suu läbi.

http://www.ohtuleht.ee/510959
Arvamuslugu ka Heiki Hepneri nägemuse läbi

mõned aastad tagasi kuulsin RMK-s lauset "Sina leia tihud, küll me seaduse ka leiame"
selleks ongi kõik pealtnäha korras. heaperemehelikust ja jätkusuutlikust metsamajandamisest on asi juba ammu teist rada läinud. J.O.K.K

"Kokkuvõtteks – ei ole vaja sundida maaomanikke ja jahimehi vastasleeridesse. Tänapäeva ühiskonna jätkuva urbaniseerumise ja loodusest võõrandumise taustal peame hoopis kokku hoidma. Meil on ühised huvid."
Janno lühike kokkuvõte on tasakaalustav. EEML aga on siiani osanud ennekõike sogast vett tekitada, iseendale vastu rääkida, oma vigu teistele omistada ning lõhet maaomaniku ning jahimehe vahele kunstlikult tekitada. Mida head? Arutelu läks käima, kui nende "salaplaan" avalikkusele kohale jõudis. Turismijahi vildakusele tähelepanu pööramine, kuid seda kahjuks võtmes, et ei saa ise asja korraldada. Mida veel? Ega vist polegi.
Hepneri artikkel on aga nii laialivalguv ja demagoogiline "ollus", et selle kommenteerimiseks tuleks see "veesoga" esimese soojaga veepuhastusjaama viia, et siis üldse aru saada, kas miskit jääb järele või ei. Vabandan oma kriitika üle, kuid oluline pole minu jaoks see, kes kirjutab, vaid mida kirjutatakse. MIna näiteks aru ei saanud, mida Hepner üldse öelda tahab.

Ja kui mõelda natuke 90-ndate lõpupoole, siis oli üliliberaalne metsaseadus enne valmis, kui toimus muuhulgas üks eesti metsandust muutnud suurtehing Täna võib teatud sarnasusi näha männi raiemahu lähituleviku võimaluste ning männiga tegelevate firmade tekkimise vahel.

Huvitav, raadiost karjub et kui palju kalamehi kontrollitud ja menetlusi tehtud-need ju väiksed kalad. Aga kes kontrollib erametsades kui palju raiutakse , laastatakse ja üleraideid teostatakse ? Kontroll puudub, pettes riigi maksusüsteemi ja ka maaomanikke, seda millegi pärast ei kajastata. Naised saunas rääkides

Jahipidamises võivad naasta mõisaajad

EGON VALDARU
egon.valdaru@ajaleht.ee

1. märtsil võib riigikogu vastu võtta uue jahiseaduse. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu meelest on see maaomanike poole kaldu ning jahimehed sellega nõus ei ole.

Tõnis Korts, jahimehed on öelnud, et uus seadus kipub teenima väliskapitalil põhinevate suurmaaomanike huve? Kuidas seda kommenteerite?
Erametsaliidu algatatud aktsiooni tõttu kehtestasid paljud omanikud mullu 2. maist oma maadel jahipidamiskeelu, selle lõpuks märgiti aeg, kui on vastu võetud maaomanike huvidega arvestav jahiseadus. Jahimehed pöördusid keskkonnaameti poole, saamaks teada, kes on keelajad. Leidsime, et 94 protsenti jahikeelu all olevast pinnast kuulus ettevõtetele. Neist kümmet suuremat firmat uurides selgus, et 70 protsenti nendest põhineb väliskapitalil.

Kas võib peljata, et jahipidamises tulevad tagasi mõisaajad?
Selline hirm on jahimeestel tõepoolest.

Väidetavalt jääb uue seaduse jõustumise järel metsa vähe ulukeid?
Niisugune kartus on samuti. Jahimehed pelgavad, et uue seaduse jõustumise järel saavad hea järjepidevus ja tugev ulukite populatsioon kahjustatud. Põrkuvd loodus ja inimesele kasumit tootev kultuurmaastik. Mõistagi ei sobi intensiivse põllumajandusega põldudele metssiga ja muud loomad. Tekib küsimus, kas viia nende arvukus miinimumini või üldse ära küttida.
Kui kusagil peetakse kodulinde vabalt, siis sinna ei sobi rebased, kes kanu söövad. Kalakasvanduses on nuhtluseks haigrud või saarmad. Kui looduse keskel luuakse kunstlik toidulaud, jõuavad sinna paratamatult metslinnud ja -loomad. Näiteks metsa keskele kartulipõldu tehes on selge, mis juhtub. Nõukogude ajal tembeldati kahjulikuks hunte, kotkaid ja kulle. Neid mürgitati ja hävitati. Nüüd liigitatakse taas osa ulukeid inimestele, ärile ja rahvamajandusele kahjulikuks. Inimesed peaksid olema sallivamad metsloomade suhtes.
Teisalt võiks muidugi olla jahimeeste vastutus see, et loomade arvukus optimaalsemast kõrgemale ei tõuseks, muidu on põllupidajate ja metsaomanike kahjud liiga suured. Jahimaa korralduskavaga on optimaalsed määrad välja arvutatud ja tõepoolest, metssiga on kohati väga arvukas.
Jahindusbioloogina arvan, et jahimajanduskavad tuleks taastada, neid peaks uuendama ja ajakohastama ning nende koostamises võiksid osaleda eri huvirühmad. Jahipidamine peaks olema suunatud tegevus, mida jälgivad teadlased . Äritootmise puhul võiks määrata piirkonnas väiksema ulukite määra, metsikuma looduse puhul võiks neid rohkem alles hoida. Võiks luua erapooletu seaduse, mis poleks kaldu ei jahimeeste ega maaomanike poole. Selle järgi peaksid olema õigused ja kohustused nii omanikel kui jahimeestel. Seaduse loomise aluseks peaksid olema ulukiressursid ja teaduslikud kaalutused.

Ka Rootsis ja Soomes on jahiseadus maaomaniku poolel.
Rootsis ja Soomes on maaomanikel suur roll, aga seal on asjad pika ajaga oma kohale loksunud. On normaalne, et maaomaniku osa jahinduses järjest suureneb, aga ühiskondlikke muudatusi ei tohi teha liiga kiiresti. Üleminek peab olema pehmem.

Jahimehed pelgavad, et uue seaduse puhul tuleb neil hakata kandma suuri ulukite tekitatud kahjusid.
Jah, jahimehed ei ole nõus lahendusega, et tänase seaduseelnõu kohaselt katavad kahjusid vaid nemad. Ulukid on ju loodusressurss. Riigil on kohustus hoida seda ressurssi järgmistele põlvkondadele. Seetõttu ei ole õiglane, kui pelgalt jahimehed ulukikahjusid hüvitavad.
Vastutus võiks olla jagatud omaniku, jahimeste ja riigi vahel. Mõistlik oleks tekitada ulukikahjude hüvitamise reserv, kuhu maksaks riik ja jahimehed sooritaksid solidaarsusmakse. Sellest hüvitataks kahjusid ja seda võiks kasutada ka ennetustegevuseks.

On väidetud, et seaduse läbisurumiseks on maaomanikud kasutanud korruptiivseid elemente.
Sellest on ühiskonnas viimasel ajal palju räägitud, aga ma ei oska seda kommenteerida, sest mul pole selle kohta fakte.


Tõnis Korts

http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... aajad.html

Lisan siia kaks materjali EXEL-i ja PDF-ina.
EXCEL-i materjal.
Jahimehi tahetakse panna täielikult hüvitama ulukikahjustusi. Selle jaoks eraldatud rahad on aga suuremas osas kasutamata ulukikahustuste ennetamise tarbeks !?
Kas ei soovita Erametsakeskuse poolt meedet rakendada või ei tehta piisavalt selgitustööd ja samas ka ei harita metsaomanikke piisavalt..
Kahustusi näidatakse ilmselt teadlikult suuremana, kui nood võiksid olla ennetustegevuse tulemusena. Samuti kahjustatud metsa taastamise meedetes olevat raha kasutada.
Kas on tegemist info puudusega või ei soovitagi sellega tegeleda.
PDF-i materjal puudutab
ULUKIKAHJUSTUSTE ENNETAMISE JA HÜVITAMISE
PRAKTIKATE VÕRDLEV ANALÜÜS
KUUE EUROOPA RIIGI NÄITEL

Lugege ja tehke järeldused.

Lisan veel ühe faili
Selgitus uluksõraliste küttimissoovituste koostamise põhimõtetest
See on ''1450 Vastus EEML-ile

võibolla on teema tühine ja võibolla ka valesse teemasse kirjutatud. aga kui juba tehakse ettepanekuid vibujahiks ja pistrikujahiks siis kas ei oleks siinkohal võimalik teha ka ettepanekut taaselustada kevadine nepijaht

Kevadine nepijaht ei tule kindlalt tagasi.Aga kel suur huvi saab neppi sügisel koeraga otsida.

Sellest on siin päris palju juttu olnud ja sügisesel nepijahil pole enam seda mõnu,mis kevadisel.Ma pole kunagi eriline linnujahimees olnud aga kevadisel nepijahil käisin ikka.

Täna, 4.märtsil kell 14.05 Vikerraadios räägivad uuest jahiseadusest keskkonnaminister, Erametsaliidu tegevjuht, jahimeeste esindaja ning Riigikogu liige. Olge siis ilusti raadiote ligi, kuulame ära, mis säält tuleb.