Seletuskirjas oli sokujahi kohta, et trofeeloomad saaks rahus sugu teha. Nüüd saavad äbarikud ka rahus jaole. Alles see oli, kui kitsele hullu tuld anti, pikendati isegi aega, tuues meile näiteks põhjamaid, kus valiklaskmisega ei pingutata ja ikka on hea populatsioon. Kust tuul, sealt meel.

Nii on. Põhimõtteliselt käib asjade korraldamine (ja seisust arusaamine üldse) hilinemisega ning kraavist kraavi nagu purjus inimesel. Kui tsiteerida Andres Lillemäed ühelt jahimeeste täiendkoolituselt ("Värdjas potti" ehk jaanisoku valiklaskmise alus on sugutegemiseks vähemkõlblike sokkude äralaskmine), siis peaks seda väheke nüüd korrigeerima.
Ma ausalt öeldes ei saa sellest kaalutlusest aru. Kas vaja suurkiskjate (pmst ilves) toidulauda hoida või on soov seadusega reguleerida ehk keelata sokujaht ajal, kui ta on hästi nähtav. Nähtav valiklaskmiseks, kuid muidugi samas on kiusatus ka ilusad trofeehõnguga loomad lihtsam ka ära lasta, mida ka tohmanid tihti teevad. Kuidagi sarnane kaalutlus nagu sumpsi mittelubamine. Tegelikult võiks kogu seaduse siis teha nende järgi, kes asju valesti teevad ja eeldada, et seadus paneb ilma korraliku järelkontrollita kõik kenasti paika. Ja ei üllatuks, kui asja põhjuseks on hoopis mingisugune jahikorralduslik idee, ehkki ees kilbil nagu täiesti õige argument.
Tegelikult võiks näiteks keelata ajujahist põdrapullide laskmise või hirvepulli laskmise enne riigiametniku "lubava" märke tegemist. Palju asju võiks teha. Näiteks jahipidamise üldse ära keelata, kuna tehakse igasugu valesid asju niikuinii ning pealegi lastakse elusolenditele pealtnäha vajaduseta auke sisse.

tsiteerin:
Kust tuul, sealt meel.

Seda räägiti siis kui Harry Tuul politsei peadirektor oli .
Lisaksin omalt poolt veel, et mõni bürokraat sai samuti kodus õnnelikult magada kuna õnnestus enda eksistentsi vajadust järjekordselt tõestada

ma saan aru, et vaikimisi nähakse ette vibudega ühisjahi ja lausa ajujahi pidamist?

Nalja hakkab saama või õigemini juba saab. Ühisjaht on ainult suurulukitele peetav jaht uue JS kohaselt. Jahivibu jälle lubatud ainult väikeulukitele.

BM

Kuidas seda seadust nüüd kutsutigi .. hariduse ja kogemuste puudusest tingitud ebakompententsuseks....
Andis erakond ameti , küllap annab ka kompententsi
Või oli see harituse ...

NB!
Kui nüüd aus olles asju pisut selle eelnõu suhtes korrigeerida, siis Soome hagijas peaks olema nimekirjas, vaatamata tõustandardile, sest sellel hagijal on ''kompass kõrvade vahel'' olemas.
Kes on jahil käinud, see teab, mida see tähendab.
Eesti hagija vastu pole vähematki (on metskonna ajal eelmisel sajandil olnud), kuid võrreldes Soome hagijaga on töö hoopis teine - liikumine aeglasem, jalg kõrgem ja ette antud jäljelt kõrvalekalle minimeeritum - seda siis Soome hagijal.
Esimene põhjus on just kompassi puudumine ja jäljel kõrvale kaldumine.

Eeskirja järgi võid ju ajujahti pidada ka kährikule. Seega võid vibuga ajujahis küttida.

See muudatus, et ühisjahti saab pidada ainult suurulukile ning väikeulukeid mitmekesi küttides ei ole ühisjaht, on minu arvates väga mõistlik. Vana eeskirja ja seaduse järgi oli ju nii, et kui pidasid mitmekesi hagijaga jahti, siis oleks olnud tarvis nimekirja ja jahijuhatajat. Uue seaduse järgi piisab, kui iga mees avab väikeulukiloa.

Hea on vähemalt seegi, et jahieeskiri pole seadus, vaid keskkonnaministri määrus, mida saab minister vajadusel kiirelt muuta. Niiet "kohtumisel valijatega" tehke keskkonnaministri määramise või tema mõjutamise suhtes kõva lobby:) Ja ka loodavad jahindusnõukogud saavad loodetavasti ministrile vastavaid ettepanekuid teha. Kas see nüüd Pentusega õnnestub, on iseasi, aga ega tema sinna igaveseks pole naelutatud.

Selge see, et jahiseadus on vaid raamdokument ning kõik muud määrused ja dokumendid kujundavad tegeliku praktika ehk on seega olulisemad. Aga mis asja see riik kkm-i ning Keit Pentus ja Rosimannusega nüüd siis ajavad? Et mõte oli ju maaomanik+jahimehed lepivad kokku ning Jahindusnõukogu paneb sõraliste kohta asju paika jmt ...
Riik tagandab ennast, kuid siis hakkab ikkagi igasugu regulatsioone tulema. Sellisel juhul, neid regulatsioone täites, ei saa küll jahimehed kogupauku enda peale võtta, vaid tuleb ikka riigil need omale võtta.

Väljendite üle võiks nalja heita küll.
Näiteks "kahjustuse vältimise eesmärgil" või "tugev sokk".
Päris huvitav on näiteks karu puhul teada, kuidas see jaht kahjustuse vältimise eesmärgil käib? Karu hakkab kohe mesipuud sasima või vaatab liigpalju taru suunas või on neid lihtsalt palju ja seetõttu võivad hakata enam kahjustusi tekitama? Pealegi vist oli vaja ju lisaloa saamiseks mingit laamendamist spetsialistile ette näidata.
Tugeva soku määratlus on mõnusalt abstraktne, ehkki mõeldud taaskord kedagist muud

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

Kes määrab kahjustuste piirkonnad?

Tehniliselt võttes on minister siiski ainult see, kes paneb paberile lõpuks allkirja alla. Tegeliku töö määrustega ja ka seadustega teevad ära KKM-i spetsialistid, kantslerid jm. ametnikud, kes tihti jäävad paika ka peale ministri vahetust.
Määrus on kohati tõesti küsimusti tekitav ning seletuskirjas pole suurt midagi põhjendatud, miks üks või teine muudatus on tehtud. Kasvõi eelmainitud sokujaht, naabritel on jaht Maist, meil Juulist. Milline on see Eesti eripära siis?

Vaidleks vastu - tehnilise poole teevad ära just ametnikud ja teevad seda nii, nagu hetkel võimulolev poliitiline jõud ehk ametisolev minister ütleb. Allkirja andmisega võtab ta ju endale vastutuse (siinkohal muidugi naerukoht) väljaantud aktiga kaasnevate tagajärgede eest ja seega ütleb tema lõppsõna. Loomulikult taoliste määruste vastuvõtmisel usaldatakse ja arvestatakse spetsialistide seisukohtadega ja paljuski ettepanekud määruste muutmise osas neilt tulevadki, kuid loodavad jahindusnõukogud peaksid saama päris heaks väljundiks suhtlemisel riigiga ning ettepanekute tegemisel näiteks jahieeskirja muutmiseks. Täna võiks selle eeskirja eelnõu kohta oma arvamuse öelda ju EJS, kui ta seda veel teinud pole.

Kas meil ei tulegi jahisedust? 25
9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 66. Jahiseaduse kehtetuks tunnistamine
Jahiseadus tunnistatakse kehtetuks.

Uus jahieeskiri võeti siis vastu.

Eesti, läti, leedu, vene ja vene laiguline hagijas on rühmas 0, seega nendega on nüüdsest jaht jänestele keelatud. See-eest võib neid koeri kasutada suurulukijahis.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013051