Põtrade arvukust tahetakse oluliselt vähendada

[Ats]

http://www.ilmajaam.ee/1281638/potrade- ... -vahendada

[Beretta]

Kui veel mõne aasta eest kütiti ühel jahihooajal ligi 4000 põtra, siis soovitab keskkonnaagentuur tuleval hooajal lasta 6500 isendit ning äärmisel juhul nõustub ka 7500 põdra küttimisega. Ecce Agency! Kohe ei tea kas nutta või ....... 1 punkt juunil agentuur moodustatud aga juba tõsine teadustöö (ilma vähimagi naljata, täiesti tõsiselt) sahtlist võtta.

[Pauli]

Teadustööd ei tee mitte agentuurid, vaid inimesed. Ja kui inimesed tükkis oma füüsilise töökohaga paberi peal ühest asutusest teise kanditakse, siis on ju täiesti normaalne, et tulemused ja aruanded on sahtlist võtta.

[Beretta]

Ja kui inimesed tükkis oma füüsilise töökohaga paberi peal ühest asutusest teise kanditakse, siis on ju täiesti normaalne, et tulemused ja aruanded on sahtlist võtta.

Vaat siin jään täiesti teist meelt ja ei pea seda normaalseks, sest materjal on avaldatud agentuuri nimel. Vaata tiitellehte: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SEIR ... E_2013.pdf. Aga see on muidugi minu arvamus ja vaatenurk eetikale, millel ei ole oravamaailmaga midagi pistmist.

[Ahto Kattai]

Minule pähetulevad mõtted:
Kehtiva jahikorralduskavasi jääb aina vähemaks (ses mõttes,et need olid 10-neks aastaks) ja vististi neid enam ei tehtagi .Ilmselt on ka nõuka aegne igand ( ),samas mingi agentuur võtab seda igandit arvukuse soovitusliku arvukuse aluseks
Sõraliste arvukus viiakse alla,kiskjate arvukust püütakse suurendada.Loogika järgi järgmisel aastal enam "jahimeest" vaja pole.Kui siis keskitele veel mingite maksude/hüvitamiste tasumiseks! Ja ehk ka RMK-le metsa rajamis -hooldustöödel.

[baddmann]

...samas mingi agentuur võtab seda igandit arvukuse soovitusliiku suuruse aluseks

Annad puusalt tuld või viitad kah, kus see ulukiseirearuandes kirjas on ?

BM

[Ahto Kattai]

Aga jahimaakorraldusega ju selgitataksegi(uuritakse ,ma loodan,mitte ei pakuta varjante) palju on miskile ulukile sobivat elupaika,kui suur on soovituslik arvukus jne.

[Pauli]

Bla-bla

Vaat siin jään täiesti teist meelt ja ei pea seda normaalseks, sest materjal on avaldatud agentuuri nimel.

Et kuna asutuse nimi muutus, siis oleks aruanne tulnud avaldamata jätta või?

Ahtole: kui ma millestki valesti pole aru saanud, siis praegu ei tegeleta enam soovitusliku arvukusega. Selle asemel püütakse hinnata populatsiooni elujõulisust (sisuliselt arvukus x viljakus) ja selle põhjal otsustada, kas küttida varasemast rohkem või vähem. Kahjustused jms tulevad muidugi lisakoefitsiendina arvesse.

[baddmann]

Aga jahimaakorraldusega ju selgitataksegi(uuritakse ,ma loodan,mitte ei pakuta varjante) palju on miskile ulukile sobivat elupaika,kui suur on soovituslik arvukus jne.

Aga muidugi. Seda tehti (õnneks minevikus) lausa geniaalse juhendi kohaselt kah: kui jahipiirkonnas oli jahimaakorralduse läbiviimise aastal rohkem männinoorendikku, siis oli seal piirkonnas ka suurem põdrale sobivate elupaikade pindala ja põdra maksimaalne arvukus 1000 ha kohta võis olla suurem. Nii et sellist jahimaakorraldust, nagu oli, mina küll taga ei nutaks.

BM

[aadu kadakas]

Paraku said siingi teemas kokku jahikorraldus (mitte ainult selle administratiivses mõttes) ning ulukite majandamine. Metoodika osas tõepoolest võib vana jahikorralduse üle põhjendatult nalja heita. Minu jaoks on aga küsimus, mis alternatiiviks siis on? Et jõujoonte (a`la maaomaniku subjektiivne nägemus) järgi mingi ühekülgne visioon metsakasvatusest, samas kontekstivabalt ja eraldi toimetavad osad (teaduspool teeb head tööd, kuid praktikas domineerivad sootuks teised kaalutlused)? Ohjamisalad olid mõttes ju palju suuremad, kui mingi lokaalne ala. Seetõttu ei saa ma nõustuda "puusalt laskmist" kuskil JN-i piirkonnas, kus indiviidide seisukohad kaaluvad üles ulukite mõistliku majandamise.

[baddmann]

Praegu on nii, et niikaua, kuni riigi (Keskkonnaagentuuri) arvates liik ei ole ohus, võib puusalt lasta. See, kuidas JP kasutajad ja JP maaomanikud oma esindajate kaudu JN-is hakkavad oma soove ja huve esitama ja esindada laskma, on veel tuleviku küsimus ja ega seda õigupoolest keegi ette ei teagi ilmselt. Mina ilmselt erinevalt valdavast enamusest siinse foorumi kasutajatest olen seda meelt, et mida rohkem JP kasutajate ja JP maaomanike persoonid kokku langevad, seda parem maamajandusele laiemas plaanis.

BM

[linnukütt]

Aadu küsimus " mis alternatiiviks siis on?".
Noh vastake, mis siis on alternatiiviks? Jahimaakorralduse tehnilise teostuse üle võib ju irvitada, aga paraku määrab loomade arvu elupaikades elupaiga mahutavus. Kui arvukus tõuseb, süüakse ka neid asju, mida tavapäraselt loomad toiduks tarbivad vähe või üldse mitte. See seirearuande tõdemus, et eesmärgiks on kokkuleppeline metsamajanduslikult talutav ülempiir 5 isendit 1000 ha kohta, on muide saadud jahimaakorralduskavade alusel, mis summeerituna andis elupaikade summas lubatavaks arvukuse ülempiiriks 13000 isendit. Samas seirearuandest ei anna jahipiirkonna kasutajal välja lugeda, mis suunas ta peaks liikuma. Maakond on peris pirakas, näit Pärnumaa, kus ühes otsas võib põtra olla ohjeldamatult palju (sõltub elupaikadest ja jahipressist), teisal aga, kus elupaigad nigelad, aga jahti on peetud kõvasti "kahjustuste" vältimiseks, on looma poole vähem. Kui nüüd seirearuanne kohustab poole rohkem maakonnas küttima kui tavaliselt, mis te siis arvate, kas see jahipiirkond, kus niigi põtra vähe ja olulisi kahjustusi pole, saab oma protestidele vaatamata küttimismahule otsa või mitte. Kolm korda võite arvata.
Ei ole midagi uut siin päikese all. Probleem on vist selles (aga võib-olla ka kusagil mujal), et vaatamata jahindusnõukogu poolt kinnitatud mahu täitmisele ja ka lepingu mitte sõlmimisele maaomanikuga, tulevad kahjustused ikkagi maksta. Kui kahjustused (kui suureks need kujunevad, me ei tea, me ainult filosofeerime sellel teemal) tulevad tasuda, siis ka loomi lastakse, vaatamata seirearuandes toodud soovitustele.
Riik sekkub tõepoolest siis kui jäänud on ca 2000 looma (vt keskkonnategevuskava). Ka see arv on saadud kokkuleppeliselt, iseasi, mis alustel ja kui õige see arv on. Kuidas siis loomad paiknevad (tõenäoliselt ikkagi parimates elupaikades) ja paljudes piirondades siis jaht on lubatud, me isegi ei tea. 2000 looma kandis oli arvukus jahimeeste hinnangul viimati aastal 1959 ning siis kütiti 82 looma.
Sedasi siis põdraga

[linnukütt]

Täpsustuseks eelnevale jutule lisaks: Ulukiseire aruande lk 7 hindasid jahimehed põdra arvukuseks 13300 looma. Seirearuanne nentis, et põdra asustustihedus ületas jahimeeste hinnangu alusel kokkuleppelist metsamajanduslikult talutavat ülempiiri 5 isendit 1000 ha kohta kümnes maakonnas ning seega võib eeldada, et talutav piir on kusagil 13000 looma lähedal. Seirearuanne jätab targu täpsustamata, milline ala kuulub selle 1000 ha alla, mille kohta arvutatakse kokkuleppeline asustustihedus. Maismaa jahimaa pind koos keelualadega on ca 4 milj ha. Kui võtta see aluseks,oleks arvukuse tõusule ruumi kui palju. Metsa on meil ca 2,1 milj ha. korrutades sealt saadud 1000 ha 5 ga saame hinnanguliselt 10500 looma. (selle variandi puhul peaks kõikides maakondades kokkuleppeline asustustihedus julmalt lõhki olema). Jahimaakorralduskavade alusel oli põdrale sobivaid elupaiku ca 2,5 milj ha kopikatega (täpset numbrit koma järel ma hetkel peast ei tea). Korrutades nüüd selle 5-ga saamegi arvu 13000 piirimaile e metsamajanduslikult talutava ülempiiri lähedusse.
Aga kuidas sa ikkagi kasutad keelatud asja. Jahimaakorraldus ja sellest rääkimine nüüd ju tabuteema. Aga rohkem analüüsida ka ei viitsinud.

[Beretta]

Mina ilmselt erinevalt valdavast enamusest siinse foorumi kasutajatest olen seda meelt, et mida rohkem JP kasutajate ja JP maaomanike persoonid kokku langevad, seda parem maamajandusele laiemas plaanis. BM

Miks nii pessimistlik, BM? Ma oleks küll foorumlaste enamikust paremal arvamusel ehk Sinu seisukohta toetaval. Muidugi ei ole foorumis tegemist klubiga, mis ühise põhikirja ja kodukorra järgi toimetab. Aga rõhuv enamus on täie mõistusega sellid. Erinevalt veega seotud harrastuse voorumist.