Kallid kaasfoorumlased
Oskab keegi õpetada , mida teha ja kuidas mõjutada kaasjahimeest( selles mõttes, et on sama seltsi liige), kelle kariloomad murravad pidevalt läbi elektrikarjusest ( "aku sai vist tühjaks") ja töllerdavad mööda 0,5 km karjamaast asuvat söödapõldu, s..tuvad täis söödakoha, rajakaamera jne. Keskmiselt 2x nädalas. Sead hakkavad käima, lähed kantslisse ja näed, et mullikad juba platsis ja põldu väetamas. Sead loomulikult jälle nädal-kaks ei käi. Asi kestab ca. 3 kuud vähemalt ja mida teha ei tea .
Kõik soovitused teretulnud

tuleta aku laadimist meelde , lisaks talumeestel tihti hea meel kui teatad karja ringi tuiamisest.

Sa üks targemaid mehi siin foorumis. Mõtle ise midagi välja.

Midagi nii positiivset pole siin juba ammu kirjutatud

Nahaalsusel ei ole piire,lõhuti aiad söödapõllu ümbert ära,küsimuse peale"miks sa nii teed?".Aga te tegite need ju loomade jaoks.Jõudu.

Ega vist rahumeelselt sellisele selgeks ei tee. Karmimatest meetmetest ilmselt aitaks, kui ähvardada jahiseltsist väljaheitmisega või kui tal paar-kolm karilooma "müstiliselt" hukka saaksid. Ma küll seda viimast ise absoluutselt ei poolda aga elu on näidanud, et näiteks hulkuvate koerte omanike puhul aitab vaid jõhker lähenemine (varjupaik). Kariloomi sa jah varjupaika ei vii aga mingil üldkoosolekul võiksite te ju teema ka laiemalt üles võtta, kui ta niisama jutuajamisest aru ei saa.

Kuidas sa tavaliselt mullikate avastamisel nad sealt ära oled ajanud ? Kas rahumeelselt ? Muidugi, kariloom on suhteliselt rumal ja talle ei pruugi suurem hirmutamine kuidagi erilisena meelde jääda, nii et see ei pruugiks aidata. Dokumenteeri olukord (pildid, video jms), tee kaasjahimehele kirjalik pöördumine (või teeb seda jahiselts nt, kui söödapõld seltsi oma) ja kiri lõpeta kokkuvõttega, et järgmisel korral pöördud politseisse. Tühja see politsei muidugi teha saab, aga närvidele ilmselt käiks mullikate omanikule küll.

BM

Tere

Loomaomanik vastutab oma loomade poolt tekitatud kahju eest. Söödapõllu rajamine on seotud kulutustega. Ettepanek, et järgmise söödapõllu teeb loomaomanik ise - liiatigi kui oma seltsi mees on.

Parimat,
Siim

Kui klemm normaalsest jutust aru ei saa siis võta sõbrad appi ja aja need elukad metsa. Las siis otsib neid ja mõtleb oma elu üle.

Jyri... A sul muidu laika lehma ei võta vä??

Ainult udaraid, kui lehm lüpsmata . Võib lehma suule (vastu)keelekat teha, nii et neil täielik omavaheline sõprus ja arusaam, hakka või kadestama

Mullikaid ja lehmi küll varjupaika ja hooldekodusse ei võeta. Küll võite nad minu juurde tuua , küll ma tean kuda nad konserviks formeerida.

Kui traat ja vool on korras, aga loom murrab välja, on toidupuudus. Kui söödaga on kõik korras, ei lähe loomad aedikust välja ka siis, kui voolu kasvõi nädal aega järjest sees pole- nad teavad väga hästi oma piire ja ei taha isegi traadi eemaldamisel niiöelda vanast piirist alguses üle minna. Kolmas variant on see, et karjuseaparaat ei anna piisavalt lätakat, traat või nöör on pa...k , nöör ei anna voolu edasi. Põhimõtteliselt on nii, et kui tal seal koplis midagi ei kasva ja söötmisega ei alusta, siis pole lootustki, et nad väljamurdmise lõpetavad, olgu vool ja traat kui korras tahes.

Ega muud peale rääkimise siin tõesti teha ei saa. Kui seltsil asjalik juhatus ning mingi kodukord, siis sedapidi saaks ehk ka meest mõjutada. Üldiselt on ikka tegemist lohaka peremehega. Saaksin aru kui 1 või 2 korda aasta jooksul juhtuks. Söödapõld aga on loomulikult ahvatluseks. See toidupuuduse jutt - ei ole küll spetsialist, kuid küla teises otsas peetava lambakarja kohta julgen küll vastupidist väita. Nimelt aedik ca 1 m teepeenrast ning see kenasti niidetud. Karjamaa mitu ha ja süüa küll aga aeg-ajalt ronivad mõned lambad ikka sinna niidetud maanteeäärsele ribale maiustama. Teisel pool aedikut samuti heinamaa - sinna ei kiputa.

Lahti saab väga lihtsalt sellest probleemist,
vaja on sileraudset jahipüssi,padruneid nr 9 või 10 haavlitega,40-50m anda sinna kohta ,kus saba läheb üle jalgadeks,mõjub hästi, mullikad on targad loomad.
Kaloosi ajal järgi proovitud.