Ei jaga ma midagi- jagajale jäävad näpud. Siiski... portsud võiksid olla väärtuselt ja koguseliselt samaväärsed, hindamine silma järgi. Lõpus üks osutab ja teine nimetab.

Ära anneta,tambivad tera nüridaks ja keegi teritada ei viitsi !Mina vean oma kirvest kogu aeg autos kaasas ja see on aastaid meil peamine "lihajagaja".Leidsin ta omal ajal turult nende vanarauda müüvate vanameeste juurest.Nii laia polegi enam kuskil silma jäänud.Sai soetatud ka see tiiger aga seisab kapis ja ei kasuta teda keegi.

Handymannist hankisin endale eelmisel aastal korraliku õhukese lihunikukirve. Vene raud.

Hindan kõrgelt oskust kondistada oskuslikult spets noaga, aga kuna ennast selles väga tugevaks ei pea, siis hea liharaiumiskirves aitab hästi. Kui kapis ruumi on, siis võib natukene konti ka lubada.
Selle koha pealt olen täiesti nõus Aivar00 ja Väleku arvamusega.

Aga kui lihajagamisse uusi tuuli tuua, siis noored kondistamismeistrid võiksid initsiatiivi näidata, mitte vaatama käed taskus, kuidas vana kooli mehed kirvestega rümpa raiuvad.

Meil nt see tee läbitud. Kui ikka on soovi saada omale meelepäraselt asi, siis tuleb ise käed külge panna. Hiljem pole mõtet viriseda kui ei meeldi.

olen olnud ka kollektiivis kus kõik katsed kondistada, mitte kirvega siga raiuda, lõppesid kategoorilise keeluga mitte rikkuda "head tava"

Eks paljud ole seda kogenud. Kaasa arvatud ma ise. Ise arvan, et asi on ka mugavuses laiskuses. Vaadake kui kiirelt kirvega asi tehtud saab ja kui kiirelt kas siis maksa sööma või koju. Ma ise arvan, et selle pärast ka paljud sellest loobuda ei taha. Laiskus pidi olema meeste krooniline haigus. Ja pealegi alati on olemas võimalus loobuda oma portsust, kuigi ka selle peale võidakse viltu vaadata. Eks need asjad teinekord keerulised ole (inimeste vahelised suhted).

Ma olen näinud ka oma jahtkonnas liha jagamist nii mõnedki aastad. Mäletan hästi, kui kindla käega mu vanaema kirvega liha raius. Polnud ju häda midagi. Aga kui paremat pole saanud, siis ei oska ka tahta. Või noh, kes see teab, mis see parem on. Aga vähemalt mulle tundub, et jahimajal rippesse tõmmatud rümp, mis on jahtunud 3-4 päeva ja siis konditustatud, on ikka parem.
Põhiline viga, mis mu meelest oli vanasti, et meestel läks närv käest mingil momendil. Ahh, löödi käega ja lõpp raiuti kuidas aga sai. Lihtsalt et saaks tükid väikeseks, naha peal, ümber ringi pori.

Meil on nüüd põdra puhul 3 aastat ära lõigatud sisefileed ja välisfileed. Need loositakse kogu jahtkonna liikmete vahel 1 suure looma filee ühele mehele. Vasika puhul 2 tk. Seni kuni kõik mehed on saanud sisefileed ja välisfileed. Siis hakkab ring otsast peale. Jah, asi jaguneb mitme aasta peale. Väga hea liha aga saab väärtustatud. Fileed võetakse ära alati, misiganes rümbast siis ei tehta, kas konservi või vorsti vms.

Rümp saega pikuti pooleks. Esmatükeldus - esiosa lõigatakse alt 5 ribi tagant, tagaosa nimmekondi pöörde juurest alla esimese lüli juurest. Tekib esiosa, keskosa, tagaosa. 1 loomalt siis 6 suurt tükki kokku. Esmatükeldus tehtud.
Tagaosast singilihad lõigatakse lihaste kaupa lahti. Ribiosad lõigatakse saega lintideks ja siis 2-3 kaupa lahti. Esiosast samuti lihasteni lahti. Koodid võib lõigata saega steikideks.
Vastavalt meeste arvule lõikame suuremad lihasportsud vastavalt väiksemaks. Kui vaja pole, siis seda ei tee.

Alustame tailiha portsu tegemisest ja siis eraldi juurde ribikondi, kaelakondi selgrookondi, koodisteigi(osso bucco)portsud.

Suuri konte võtab iga mees, nii kuidas tahab. Pea on laskja oma(kohustus). Jalgasid ikka vahest mõni koeramees võtab. Metsa jääb magu ja soolikad. Ka põdranahkadest saame lahti.

Kui jahtkonnas paar meest õpib ära mõned põhilised võtted, kuidas liha konditustada, siis läheb juba asi libedalt. Teise mehed saavad ju alati tegeleda kelme eemaldamise ja peenema tükeldamisega.

Kas seda tuleb mõista nii, et kellelegi ära anda ka ei tohi?

Ei tule nii mõista.

Kuna meitelgi hakkab see kondipuru tüütama, otsustasime soetada sae. Küsimus kogemustega meestele, kas tikksaag või lintsaag? Mis teha kui kirvega löömine välja ei tule

Mitte just tikksaag, kuid otssaag, univeraalsaag või tiigersaag (kuidas keegi nimetab) on meie seltsis natuke aega juba kasutuses ja igati end õigustanud. Lintsaega kahjuks kogemus puudub ja ei oska kommenteerida.

Meil sama ja samuti toimib väga hästi

Ja selle sae nurga tagustes peidab ennast ju ainult 2 batsilli.

Sae pesed ikka peale igat kasutust kenasti puhtaks. Vähemalt ise teen seda küll oma tiigriga. Oi milline lust on praegu sellega pea tükeldamine, kui tahad sülti teha. Varem oli pea löömisel ikka palju luupuru taga. Nüüd see täitsa puudub.

Kui on korralik puhas jahutusruum, kahhel seinas-põrandas ja roostevabast kattega laud, siis on kirvega tükeldamine ja saagimine laiskuse ja oskamatuse küsimus. Kui tingimused looma tükeldamiseks on kasinad ja ebasanitaarsed, siis on kiire kirvetöö raiepakul arusaadav.

Pakun aga vaatamiseks päris hea ja hariva rümbaõpiku. Kehtib ka põdra puhul.
Ja igal tükil ka toiduvalmistamise soovitus retseptina:
http://liivimaalihaveis.ee/tooted