padruni pikkus laadimisel

Arutelud ja küsimused padrunite laadimisest
vallo
Postitusi: 463
Liitunud: P Aug 22, 2004 12:59 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas vallo »

Rohu ülelaadimisel (isegi lubatud max koguse korral ) jätab mul 45/70 lihtsalt põlemata rohu rauda ja kogu lugu.
peepk
Postitusi: 775
Liitunud: L Aug 30, 2008 6:30 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas peepk »

Ei tea, mis kuuli ja rohtu kasutad. Minul 45/70 peale tahma ei jäta rauda küll põlemata rohtu, pole vahet, kas otsas kerge, või raske kuuli. Puhastades ilusti näha, et nühise peal ainult tahm. Kasutan oma laetud padruneid ja veel mõned tehases laetud alles. Hiljuti sai vesteldud Sako tehase padrunite laadiaga ja tema kasutab 45/70 laadimisel kodumaist N-130 rohtu. Neil tellitakse vahest väike partii 45/70 moona ja laevad remingtoni hülssi ja otsa topivad hornady kuuli. Siin paar tuttavat oma lühikese rauaga torus N-120 kasutavad. No jääbki paar rohuliblet alles, mis sellest. Vanasti siledaga sokoli rohuga lastes, oli lume peal teisekorra mõned poolpõlend ja põlemata püssirohu libled, olgugi, et padrun korralikult suletud.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas Mart »

jyri kirjutas:Ma ju ei täpsustanud, kummas suunas muutsin? :lol:
Seepärast tahtsin kuulda, kuidas(kummale poole) mõjutab kuuli algkiirust kambri ruumala näiteks suurenemine.
Veel teinegi küsimus- kas on ebapädev aravata, et kuuli kiirust mõjutab ka kestas oleva osa pikkus-mida rohkem kuulist kestas, seda suuremad on kuulile külgedelt mõjuvad jõud ja seega suhteliselt väiksem see "väljalükkamise" jõud ?
Omal "teoreetilised" seisukohad puuduvad, seega tahan kontrollida omi tähelepanekuid vaid :M


Heh, ma kohe arvasin, et surusid kuuli hülssi sisse. :lol: Kui kasutada mitte just kõige sobivamat rohtu ja kui enne surusid rohu kuuliga kinni,nii et krudises, siis hiljem, kui kuuli vähem hülssi surusid ja rohule nö natuke hingamisruumi andsid, siis võis plahvatus tõhusam olla. Üldjuhul peaks aga ruumala vähendamine plahvatusest tingitud rõhku suurendama. Seda kuulile külgedelt mõjuvast jõust ei ole kuulnud ega lugenud. :M
jyri

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas jyri »

Hea küll
Külgedele mõjuv jõud on teooria-kui anumas on surve, siis see surve mõjub anumas olevale kehale igalt poolt jne., ei mäleta, kuidas täpselt sõnastatud, aga sisu just selline.
Mis puutub padrunisse, siis nii enne -kui ka nüüd oli hülsis vaba ruumi küll. Kui kuuli sai vähem sisse asetatud( padruni üldpikkus suurenes), siis kuuli kiirus tõusis-see minu konkreetse padruni puhul .
Aga mida arvavad spetsialistid nn. "R" sündroomist? Ehk kui on näiteks kestades 57 ja 57R sama kuul ja sama laeng, on "R" -st lastes kuuli algkiirus suurem. Kuidas seda seletada? :M
vallo
Postitusi: 463
Liitunud: P Aug 22, 2004 12:59 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas vallo »

Nosler Partition 300 gr ja rohi N-130 47 gr Relv mp 221.
peepk
Postitusi: 775
Liitunud: L Aug 30, 2008 6:30 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas peepk »

Jyri, kui see randiga ja randita kest pikuti lõhki saagida, siis ilmselt põhja kuju ja ilmselt erinev kesta maht annaks vastuse, miks teise kesta kuul nobem on. Kaldun arvama, et randiga kest nigu sügavam ja mahukam, sest pole nagu tava padrunil seda sisse treitud tõmmitsa soont ja seega põhja paksus (ja maht)teine olgugi, et hülsi pikkus sama.
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas draiwer »

kult kirjutas:Minul selline kogemus .Lapua tabel annab mingile kuulile rohu koguse -kest rohtu silmini täis,kuuli paigaldamiseks tuleb rohi kokku suruda.Võiks arvata,et nüüd saime max matsu kätte,kuna rohtu enam rohkem pole võimalik panna.Tegelikult aga jooksis väiksema rohukogusega sama pikkusega padruni kuul 10 cm 100-jal meetril ülesse.Seega on kesta silmini täis toppimine lihtsalt rohu raiskamine.Kuna iga põlemiine vajab happniku,siis küllap see sellega seotud on ja vähemalt antud juhul ei saa kuulile erinevast suundadest mõjuvast plahvatusjõu mõjust rääkida.


Olen korduvalt märganud,et kuuli kiiruse kasvamine peatub rohu koguste suurendamise juures ühel momendil ja siis suureneb ka kiiruste kõikumine.Sai seda arutatud ühe väga pühendunud ja kogenud laadijaga ja tema seletas,et kui on saavutatud kuuli ja vindiharjade max koostöö siis seda ületades tekib kuuli libisemine üle vindi sammu.Sellega on muidugi kadunud ka tabamis tihedus.
wsm
Postitusi: 353
Liitunud: P Jaan 15, 2006 9:07 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas wsm »

Olen korduvalt märganud,et kuuli kiiruse kasvamine peatub rohu koguste suurendamise juures ühel momendil ja siis suureneb ka kiiruste kõikumine.Sai seda arutatud ühe väga pühendunud ja kogenud laadijaga ja tema seletas,et kui on saavutatud kuuli ja vindiharjade max koostöö siis seda ületades tekib kuuli libisemine üle vindi sammu.Sellega on muidugi kadunud ka tabamis tihedus.[/quote]

:shock: Uhh, kust selline teooria nüüd tuli :?: Lõhnab vist Nobeli preemia järele. Ehk seletad asja põhjalikumalt ka teistele "algajatele laadijatele". Tegelt olid vist sellel jutu puhujal mõned (b) vist sees :!:
Kasutaja avatar
tuuker
Postitusi: 34
Liitunud: K Sept 29, 2010 8:12 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas tuuker »

draiweriga 100% nõus.
Katsetasin seda kuuli kiirust mõõtes, samas laadisin tiirus kohapeal 0,2 grainise sammuga.Kiirust mõõtes võtsin 5 padruni keskmise ja jahutasin rauda ,et oleks võimalikult võrdsed tingimused.
Lisaks lasin samal ajal läbi crono märklehte ,et oleks tihedust võimalik tuvastada.
Ühel hetkel tuleb piir kus rohu kogust suurendades kuuli kiirus hoopis väheneb ja tihedus muutub halvemaks.Ainuke loogiline seletus ongi see mida draiver kirjutas ,et kuul hakab üle harjade libisema ja tihedus muutub. Leidsin hea tiheduse ,kui vähendasin rohu kogust piirist 0,4 graini allapoole. Lisan ,et kaliibriks oli 308win ja temperatuur oli katsetuse päeval +25 kraadi.
Ise olen aluseks võtnud Lapua laadimise tabeli : http://www.lapua.com/en/products/reload ... relodata/5
ja seal märgitud piiridest olen üle läinud ainult katsetuse eesmärgil.
Kindlasti on siin foorumis targemaid laskureid, kuid kirjutasin oma kogemustest.
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas draiwer »

wsm kirjutas:Olen korduvalt märganud,et kuuli kiiruse kasvamine peatub rohu koguste suurendamise juures ühel momendil ja siis suureneb ka kiiruste kõikumine.Sai seda arutatud ühe väga pühendunud ja kogenud laadijaga ja tema seletas,et kui on saavutatud kuuli ja vindiharjade max koostöö siis seda ületades tekib kuuli libisemine üle vindi sammu.Sellega on muidugi kadunud ka tabamis tihedus.


:shock: Uhh, kust selline teooria nüüd tuli :?: Lõhnab vist Nobeli preemia järele. Ehk seletad asja põhjalikumalt ka teistele "algajatele laadijatele". Tegelt olid vist sellel jutu puhujal mõned (b) vist sees :!:[/quote]

Ära tuuselda siin vaid pane oma faktid minu,õigemini selle inimese teooria vastu kellest kirjutasin.
duv
Postitusi: 582
Liitunud: N Jaan 08, 2009 10:48 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas duv »

Mis mõttes kuul libiseb natuke üle vindi harjade? Juhul kui ta tõesti seda teeb, siis on see täielik ja sellel on üsnagi halvad tagajärjed relvale. Esiteks ei pruugi te tabada 50m pealt avatud ajalehre ja teiseks kitib kuuli mantlilt maha hööveldatud materjal vindi harjad kinni ja raud vajab eri puhastust. Mis kiiruse tõusu peatumisse puutub, siis teatud kriitilisest piirist üle laadides hakkab rõhk hüppeliselt kasvama ja see pole sugugi hea lasketulemuste suhtes. Laadimistabelid koostatud ikkagi professionaalide poolt, kus aluseks katsed ja arvutused, mida meil harrastajatel siiski tasuks usaldada.
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Minu toodud näite, rohtu täis kesta juures, tekkis ka suurem tahmamine ja lausa põlemata püssirohtu rauda.Kuna sellises olukorras pressitakse rohtu tugevalt kokku ,aga kiirus vähenes (kuul langes 10 cm),kuidas saame siis väita ,et rohu kokkusurumisel rõhk hüppeliselt kasvab? Minu arvates sõltub see max rohu kasutegur siiski optimaalsest rohule jäätud ruumalast.See tuleks nagu Jüri näitest randiga/ta kesta puhul ka esile!? Seda üle vind harjade jooksmise juttu nagu ei tahaks ka uskuda,et keegi midagi taolist oletab ,ei ole veel tõestus. Samast rauast võib erinevaid kuule erinevate max lubatud rohukogustega välja lennutada sadasid meetreid erineva algkiirusega,kuidas siis need kiiremad kulid üle harjade ei jookse? Pigem võiks täpsuse kadumine olla seotud tekkiva raua liiga suure vibratsiooniga.
Aga kindlasti on siin minust targemaid ,kes minu oletused võibolla ümber lükkavad!
wsm
Postitusi: 353
Liitunud: P Jaan 15, 2006 9:07 pm

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas wsm »

Olen duv-ga päri ja lisan selgituseks, et kui kuul käib üle vindi harja siis kuuli lend kaootiline ja lendab märki risti-põigiti jne.Siin pole mõtet väita, et kui lööb üle harja, et sellega täpsus läinud. Selline relv on vanaraud ja siin aitab ainult rauavahetus.
Seletan natuke asja olemust, millest ilmselt jutt käib. Et saavutada laadimisel suurim kiirus ja täpsus siis tuleb arvestda kuuli kaalu ja vastavalt ettenähtud rohu hulka padrunis ja vaba ruumala, mis jääb kuuli ja rohu vahele. Ideaalis peaks kuul istuma rohul vaba ruumita, sel juhul on iga kord tagatud ühtlane põlemine ja sellega stabiilselne surve kuulile. Ideaalis peaks rohi rauas täielikut ära põlema s.t. et kuulile antakse kogu raua pikkusel tõusvalt kiirust juurde ja max kiirus saadakse raua suudmest väljumisel. Kui kasutame pika rauaga (26-30 tolli) rauda siis vaja laadida aeglasema põlemiskiirusega rohtu. Näit. cal. 6,5 x 55 SE (Carl gustavid.) Neile pole mõtet laadida kiire rohuga, sest siis täpsus läinud kuna põlemine lõpeb enne kuuli rauast väljumist ja kuuli kiirus hakkab enne väjumist kahanema, mis tekitab rauale lisavõnkumise.
Muideks 1 toll raua pikkust annab õige laadimise puhul juurde kuuli kiirust ca 20-30 m/s . Kui kasutame rauda mille pikkus 22-24 tolli siis rohukoguse suurendamisel teatud max piirini kuuli kiirus kasvab aga ületades selle piiri enam kiirust juurde ei tule, aga rauaotsast hakkab suurem tulepilv välja lendama ja relva tagasilöök muutub teravaks( hakkab taguma), siis lisada rohuhulka on ohtlik. Laadimistabelites on max andmed antud ja neid tuleks järgida. Teine võimalus on kasutada kiirema põlemisega rohtu kuid siis tuleb jälgida et ei tekiks ülesurve märke sütikul ja kui luku polt tuleb raskelt lahti siis ilmselt ülesurvega tegu.
Siin siis iselaadimisel tuleb seda kõike arvestada ja leida vastavale relvale õige retsept! :!: Eks ta üks paras teadus on. On tulnud ümberlaadida tehase JM 30-06 moona , mis üldse ei jooksnud ja raust käis tulepilv välja. Avades oli rohi ülitugevalt kokku surutud. Rohi tuli lausa välja urgitseda ja kontrollides rohu kogust oli erinevus kaalus kuni 1 grain. Siin oli tegu ilmselt vale rohuga (aeglase) , kus püüti koguse hulgaga saavutada etteantud kiirust, kuid asi ei toiminud.
duv
Postitusi: 582
Liitunud: N Jaan 08, 2009 10:48 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas duv »

See tähendab, et sama kesta ja rohutüübi puhul tekib teatud moment, kus rohekm laadida pole mõtet. Juhul kui edasi üritada tuleb lõpuks lukku peopesa löögiga juba avada, mis oleks viimane hoiatus. Kuldi poolt kirjeldatu näitab küll pigem alarõhku, mis kinnipressimise korral küll loogiline pole või on rohi liiga aeglase põlemisega. Pole kunagi silmini täis kesta laadinud, kuigi tabeli max laeng seda lubabki.
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: padruni pikkus laadimisel

Postitus Postitas draiwer »

kult,olen nõus,et raua vibratsiooni tõttu täpsus kannatab.
wsm kirjutasid,et teatud max rõhul kiirus peatub aga oskad öelda miks siis kuigi rõhku suurendan :?:
Mis siis tegelikult juhtub :?: Tõenäoliselt sileraudsel kiirus kasvab kuniks toru annab järgi.
Ma siin ei nori aga otsin vastust kuna teine teooria pandi löögi alla.
Vasta