Hakati menetlema

[Ain Aavik]

Ära Sa Andrus seda küll nüüd tee selle kulupoolega, siis võetakse kodus supilt ja supikõrvaselt maha ja pead ''kanaga'' ühes aias ööbima hakkama

[aadu kadakas]

Enne, kui isand Kõiv hakkab ähvardama jahimehi ning neile omast vaatevinklist sobivat kohta kätte näitama, võiks riik võtta kätte ning korraldada jahivaldkonda selliseks, et iga raha lugeda oskav tõusik ei pääseks ise asju omasoodu tõukama. Ja Tõnis Kõiv saaks rahvaesindajana ise minu meelest palju selles osas ära teha.

[Jaanes Partsioja]

Panin Kõivule lühida kommentaari a-la: Tõnis oled ennast järjekordselt täis teinud, ole hea ära tulevikus võta sõna teemades, millega sa ei ole kursis.

Arvake ise kas läks üles. ei tsensuur vaatas, et juba on ainult negatiivsed kommentaarid ja ei lasknud läbi

[Prohvet Maltsvet]

Eks blobipidaja ise on see tsensuur, ei keegi teine.

[frukt]

ootan huviga kas keegi oma arvutuskäigud ka kõivule saadab ise ei julge sest proua nuhib selle sealt raudselt vällja-ja siis hüvasti soe toit ,sauna-õlu ja kodurahu

[andrus]

Üldiselt saada mida tahad sinna,kohale see ei jõua.Olen 2x proovinud ja tulutult.Ei tia kas on tsensuur nii kõva või lihtsalt asi umbes ohtratest kommentaaridest.

Frukt.....sulle ei oska muud soovitada kui munad omale soetada kuskilt.

[JOOSU]

See pahn on küll raha eest pandud siia. T........ appi !

[Ahto Kattai]

See Kõivu rehknut on küll midagi nii geniaalset nagu too häälitsejate punt "Vinni Puhh" Seal ei oska enam midagi juurde panna ega ära võtta! Härra "laulab" nii puhtalt seaduse tellijate noote, no lausa karjub: "Olen ka nutsust tubli tüki hauganud!" Kui härra Kõiv peaks seda siin lugema ,siis ma pakun TASUTA (et mitte maksumaksja raha kuluhüvitisteks mitte raisata) personaalseid järelaitamistunde ,selgitamaks mis on mis!

Ja vaata kus on ikka tubli mees ja seisab maksumaksjate huvide eest ,et ikka seda va puru jätkuks ilusate värviliste Tõnni piltide linna seintele kleepimiseks. Kui palju maksumaksja miljoneid sinna magama pannaksegi

[Üllar Tamm]

Teen igaks juhuks siia copy-paste oma täpsustavast küsimusest hr Kõivule, kui moderaator peaks minu küsimust ebasobivaks pidama

Tervist, hr Tõnis Kõiv. Kui Te seda teemat lahkate, siis olete kindlasti kursis ka ulukite kokkuostul kehtiva reegliga, et lähemal kui 20 kilomeetrit riigipiirist (ajutisest kontrolljoonest) kütitud ulukeid kokku ei osteta! Olge hea ja selgitage täpsemalt, mis moodi sobituvad Teie poolt välja toodud tulude arvestusse need jahtkonnad, kes peavad jahti just selles 20 km piirkonnas?

[kakuke]

Ma jälle jäin mõtlema seda Kõivu lugu teisest aspektist, et huvitav, miks tegeleb üks inimene asjaga, mis teda tegelikult ei huvita? Mingid teised huvid peavad siin vist mängus olema? Tasuta reklaam (negatiivne reklaam on ka reklaam) endale, et tulevikus hääli püüda või mis? Jahimees suure tõenäosusega pole, äkki on maaomanik? Teab keegi tema tausta?

[Ain Aavik]

Mõtlesin kohe päris tükimat aega, kuhu see artikkel üles panna ..
See sobib vist ikkagi siia menetlemise teema alla.
---------------------------------------------------------------------------------------
Mets hindab hoolivust

07.03.2013

MAALEHT, Anti Rallmann (metsakasvataja): Suurtes jahiseaduse vaidlustes on liialt tagaplaanile jäänud tegelik olukord metsas.

Riigikogu menetluses oleva uue jahiseaduse üks teravaid vastas­seise puudutab ulukikahjustusi ja nende kompenseerimist. Jutt kipub aga piirduma hüvitise suu­rusega, hoopis vähem räägitakse tegelikust olukorrast metsas.

Metsakasvatus on pikk prot­sess ja alginvesteeringud suu­red. Tulu hakatakse teenima metsakultuuri rajamise järel 40 aasta pärast. Nii nagu põllume­he kasu tuleb viljakoristamisest, saab metsakasvataja kasu uuendusraiest, ent meie teeme palju kulutusi väga pika aja peale ette. Ulukid võivad aga kõik selle vaid paari aastaga ära rikkuda.

Sõltub ulukite arvukusest

Kobras otsustab metsakuivenduskraavile paisu ette ehitada ja hulk hektareid palgimetsa muu­tub küttepuuks (loe: kulutused on tühja jooksnud).

Põder külastab 40ndates kuusikut igal aastal, kahjustab 10% puudel koort ning 10 aas­taga on tagajärjeks ligi 100% kahjustus ja tüvemädanikud. Parimal juhul kaotatakse tüükapalgi küttepuuks muutumisega kolmandik puu väärtusest, hal­vimal juhul kaasnevad veel tor­mimurd ja üraskikahjustused.

Põtrade suur arvukus on vii­nud selleni, et männikultuuride rajamist peetakse kahtlase väärtusega tegevuseks, kuna ta­valiselt need männid põlvekõr­gusest üle ei jõuagi kasvada. Ja kui jõuavad, siis tüvekahjustustega, mis omakorda vähendavad puidu kvaliteeti ja seega ka väärtust. Meie okaspuupuistute kasvatamise peamine eesmärk peaks aga olema toota põhja­maist kõrgekvaliteedilist okas­puud, mitte madalakvaliteedi­list alusematerjali.

Metskits oli paar aastat taga­si üks tõsisemate kahjustuste­ga uluk metsas. Nimelt suutis ta ära süüa kõik kaitsmata männi-ja kuusekultuurid. Männi puhul oli tegu sisuliselt täieliku hävi­tusega. Kuusel söödi ära ladvad ja põhjustati sellega puude mitmeladvalisust ning vajadust metsakultuure täiendavalt hooldada.

Täiesti eraldi teema on jahin­duse kaudsed kahjud metsakas­vatusele. Jahimehed söödavad arvukuse suurendamise eesmär­gil metssigu, kes aga hea meele­ga pistavad nahka kanaliste kur­nad. Seasöödakohtades pugivad end rasva kährikud, kes samuti ei jäta maaspesitsejate lindude kurnasid söömata. Tagajärjeks on kanaliste arvukuse vähene­mine ja kaitsealade laienemi­se surve. Kaitsealasid aga soovi­takse laiendada majandusmetsade arvelt.

Vähene huvi nugisejahi vas­tu on nugise arvukuse üles viinud ja see omakorda põhjustab probleeme paljudele linnulii­kidele nagu näiteks kanalised, must-toonekurg jne. Väikekiskjate jaht on väga üksikute jahi­meeste hobi, millega asurkonna arvukust ei mõjutata. Tagajär­jeks on jällegi uued kaitsealad.

Seda kõike kokku võttes ei jäägi metsakasvatajal muud üle, kui nõuda jahiseaduse muut­mist - jahindus võtab, aga ei anna midagi vastu.

On tähele pandud, et metsafirmade osakaal uue seadu­sega seotud jahikeeluaktsioonis on suur. Aga neid puudutavadki kahjud kõige otsesemalt. Praegune uue jahiseaduse eel­nõu probleemi ei kõrvalda. Ni­melt on kahjude korvamise juu­res konks, et metsakasvataja peab oma vara kaitsma. Kuidas kaitsta näiteks põdra eest kesk­ealisi kuusikuid? Hakkame aedu ümber ehitama?

Olgem liitlased!

Tegelikult on ainult üks mõist­lik lahendus ja see on ulukite ar­vukuse vähendamine. Kindlasti ei tähenda see põtrade, kitsede, metssigade, kobraste hävitamist, vaid seda, et metskitse arvukus ei tohi ülemäära tõusta, põd­ra arvukus ei tohi olla üle 6000 looma, kopra arvukus tuleb viia praegusest 15 000-16 000 isen­dist 5000-6000 peale jne.

Me võiksime kõik metsa ära mahtuda, paraku aga praeguse seaduse tõttu see võimalik ei ole. Jahimehi on liiga vähe ja neil ei ole metsloomade arvu­kuse ohjes hoidmiseks mingisu­gustki motivatsiooni. Järelikult tuleb anda maaomanikele hoob, millega motivatsiooni tekitada.

Ainuke reaalne ning kindel käik oleks viia suuruluki jahi­piirkonna minimaalne suurus praeguselt 5000 hektarilt 1000-le, miks mitte isegi 500 hekta­rile. See looks reaalsed võima­lused maaomanikul jahinduses kaasa rääkida. Ühtlasi oleks see ka turvaline tagala nn kohalike­le jahimeestele, kes küla peale ikka need 500 või 1000 ha kok­ku saaks. Kontakt maaomanike­ga oleks ka palju vahetum.

Praegu jahinduse juhtfiguu­rid õhutavad jahimeeste seas maaomanike vastast vaenu. Te­gelikult on maaomanikud, nii metsakasvatajad kui ka põllu­mehed, kõige loomulikumad ja­himeeste liitlased. Sest kui pal­ju on tänapäeva urbaniseeru­vas ühiskonnas neid, kes leia­vad, et jaht on hädavajalik? Kü­sige keskmise Tallinna nooruki käest, mida ta arvab jahist ja ja­himeestest?

See, mis enamasti vastuseks saate, ei kannata trükimusta. Metsakasvatajad ja põllumehed aga just nimelt soovivad, et jah­ti rohkem peetaks.

Annaks jumal jahimeeste juh­tidele kainet mõistust, et nad oleksid valmis arvestama ka vastaspoolega ja tegema mõist­likke kompromisse. Mida kauem praegune olukord edasi kestab, seda teravamaks vastasseis lä­heb ja sellest kaotab kõige roh­kem see pool jahimeestest, kes laigulistes vormides iga päev metsas käivad, mitte uhkete jahikuubedega jahisaksad.

----------------------------------------------------------------------------------

Leitav esialgu veel vaid erametslaste veebilehelt valikuliste uudiste alt ..
http://www.eramets.ee/uudised-1?art=3675

[andrus]

Mina aru ei saa,siin samas minister iriseb,et põtra on meil liiga palju aga mida paganamat teha saame meie kui selle sama jobanõi ministri alluvad lihtsalt ei anna nende harvendamiseks luba.Küsid või ei küsi juba aastaid,ikka ei anta.
Hea on näidata näpuga jahimeestele aga viga on ju hoopis neis endis.
Sellel teemal nagu keegi sõna võtma ei kipu miski pärast.

Või see samune saarte hirve mure....saatke see Ärmuse ideoloogia üle .... ja andke meestele vabamad käed. Usun,et mure saaks suht ruttu murtud.

[kakuke]

Kui aus olla, siis isegi sain aru sellest viimasest artiklist. Praegu tegelikult dialoog puudub ja on vaid kahelt/kolmelt poolt monoloogi tulemas.

[tihane]

"Seda kõike kokku võttes ei jäägi metsakasvatajal muud üle, kui nõuda jahiseaduse muut­mist - jahindus võtab, aga ei anna midagi vastu" - hea loogika... et kui jahimehi/jahti oleks vähem, siis oleks metsakahjustusi vähem? Arvestades seda, et jahindus on siiski hobi, peaks tegelikult metsaomanik peale maksma jahimehele ja nö. teenust tellima, et põtrade arvukust vähendataks, mitte üritama jahimehelt seitsmendat nahka koorida...

[aadu kadakas]

Rallmanni jutt on ju enamasti õige, kuid ei kirjelda tervikut, vaid ühe huvigrupi peasuunda.

Esiteks on metsamajandusega tegelevate inimeste (eriti suurettevõtted) retoorika peale küpsete metsade intensiivset ärakasutamist muutunud metsakasvatajalikuks. Õige küll, aga esimeseks asjaks on ikka olnud lageraied, mis peaksid tsiviliseeritud ühiskonnas looma rahalise ressursi metsa uuendamisele, hooldamisele kuni saab teha taas esimese raha toova harvendusraie. See, et riik pole loonud noore metsa kasvatamisel Wabariigi-aegseid soodustusi (maamaks näiteks) on iseasi. Metsaseadusse tekkis ühel hetkel ka mõiste "uuendusraie", mis ei tähenda muud, kui "näe tahaks noore metsa kasvama panna, kuid vana mets ees, mis vaja maha võtta."Ja oma tööalase praktika juures võin kindlameelselt väita, et just need erinevad metsakahjustused on olnud kasulikud, sest annavad võimaluse suuremaks raiemahuks. Kui Rootsis peale torme metsaomanikud lausa sooritavad enesatappe, siis Eestis hõõrutakse käsi, et vaat kui hea, et raiet (loe raha) juurde tuleb. Seda tahku rahalugejaist metsamajandajad ei taha kajastada.

"Eesti Mets" nr.4/2011 avaldab Anti Rallmanni artikli Soome nn "Osara langi" tänasest seisust ja tahab seeläbi põhjendada, miks Eestis tuleks metsaseadusesse sisse panna piiranguteta raielank. Muuseas see plaanitaksegi metsaseaduses muudatusena sisse tuua! Kui aga küsida soomlastelt selle Artur Nils Osara ülisuure langi kohta, siis enamasti seda häbenetakse, kui ühe kildkonna ahnusele ja ka lollusele püstitatud ausammast.

Näiteid saab igasuguseid tuua. Võime seeläbi konteksti tegelikkusest lõhki rebida ning promoda mida iganes. See aga on lühinägelik, kui mitte öelda kuritahtlikult kallutatud.

Ja veel. Vaenu ei õhuta jahindussektor, vaid EEML ja lausa ministeerium. Seda kaitsepositsioonis olevale jahindusseltskonnale omistada on labane.