No hoogu juurde ..
-----------------------------------------------------------------------------------------
EEML: Jahindus toetub liialt maaomanikele ja maksumaksjatele
Eesti Erametsaliidu pressiteade
07.03.2013
Jahindus toetub liialt maaomanikele ja maksumaksjatele
Uue jahiseaduse eelnõu arutelud on taas jäänud toppama. Sedapuhku siis Riigikogus ning peamiselt ulukikahjude kompenseerimise küsimuse tõttu. Keskkonnaministeerium on esitanud ettepaneku, et lisaks eelnõu algtekstis väljapakutule võiksid jahimehed luua ise vabatahtlikke fonde ulukikahjude kompenseerimiseks. Jahimeeste soov on aga luua selleks riiklik fond. Metsaomanikud on juba väljendanud oma poolehoidu Keskkonnaministeeriumi ettepanekule.
Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu juht Kalle Põld sõnab, et jahimeeste poolt soovitud fond jätab endiselt kõik kulud maaomanike ja maksumaksjate kanda. „Kavalate jahimeeste pakutud fondi loomise soovitusega pannakse nende arvates lolli maaomaniku õlule sisuliselt kogu ulukikahjustuse talumine, sest seaduse eelnõu kohaselt maaomanikuna kannan ma ulukikahjustused ca 90% ulatuses ja jahimeeste pakutavat fondi peaks hakkama ülal pidama minu kui maksumaksja raha, mis sisuliselt tähendab ju seda, et jahimeeste vastutusele ei jäägi praktiliselt midagi."
Eesti Jahimeeste Seltsi seisukoht on olnud, et riikliku fondi abil saaksid jahihooaja alguses jahimehed kindluse selles osas, kui suured saavad olema nende kulutused. Erametsaliidu tegevdirektori Priit Põllumäe sõnul on ju sama küsimus ka maaomanikel. „Metsa- ja maaomanikud tahaksid ka võib-olla teada, milliseks nende järgmise aasta kulutused kujunevad, ent kahjustused on ettearvamatud ning sellest tulenevad kulud sisuliselt prognoosimatud." Maaomanikel pole täna võimalik nende kulutuste kontrolli all hoidmise osas kaasa rääkida."
„Mündil on ka teine külg," rõhutab Põllumäe ning lisab: „Põllumajandus- ning maaelu poliitika toetuste abil panustavad maaomanikud säästvasse maakasutusse. Nende toetuste üheks allikaks on ka Eesti riigi ehk maksumaksja raha. Mis saab aga siis, kui toetusega tehtud investeering metsloomade poolt täielikult ära süüakse? See on sisuliselt varjatud maksustamine, sest kui räägime maakasutuse kuludest ja tuludest, siis peame kõiki neid nüansse silmas pidama." Põllumäe lisab, et kahjuks kiputakse tänastes ulukikahjude kompenseerimise aruteludes rääkima vaid jahimeeste kuludest, samas unustades, et jahipidamise (emotsionaalne hüve) ning ka jahisaaduste näol on tegemist siiski sisuliselt tuluga.
Metsakasvataja Anti Rallmann toob välja veel ühe tahu: „Jahimehed söödavad arvukuse suurendamise eesmärgil metssigu, kes aga hea meelega pistavad nahka kanaliste kurnad. Seasöödakohtades pugivad end rasva kährikud, kes samuti ei jäta maaspesitsejate lindude kurnasid söömata. Tagajärjeks on kanaliste arvukuse vähenemine ja kaitsealade laienemise surve maaomanikele."
Tõsi, jahimehed teevad igal aastal hulga kulutusi - laskemoon, bensiin, riided, raadiosaatjad, lisasöötmine, jahiseltside liikmemaksud jne. Teisalt saadakse vastu erinevaid hüvesid - nii emotsionaalseid, sotsiaalseid kui ka majanduslikke. Kas tegemist on kahjumliku ettevõtmisega? Kuna Eestis on 15 000 jahimeest, siis kindlasti see nii pole. Järelikult on saadavad hüved piisavad, et teha kõiki vajalikke kulutusi.
Milised rõõmud jäävad täna maaomanikele? Kõik ulukikahjustused tuleb sajaprotsendiliselt ära kannatada, sellele lisandub emotsionaalne äng tehtud töö ja nähtud vaeva luhtaminemisest. Ka maksumaksja saab enesele teadmata sellest ebaõiglusest osa. On kahetsusväärne, kui riigis tehakse otsuseid viisil, mis ei arvesta osapoolte reaalset vastutuskoormat; otsus ei saa sõltuda sellest, kas otsuse tegija on ise või omab tutvusringkonnas jahimehi.
1. Eesti Erametsaliit peab ebaeetiliseks, et keskkonna ja avalike hüvede kaitsmise retoorikaga püüab Jahimeeste Mõttekoda põhjendada vana jahindussüsteemi säilitamist, tunnistamata seejuures, et:
1.1 ulukiasurkondade ohjamisega pole paljud jahipiirkonnad toime tulnud ja sellega on kahjustatud ökosüsteemide tasakaalu (eriti metssigade lisasöötmisega tekkiv kahju kaitsealustele liikidele);
1.2 motivatsiooni puudumine teha koostööd maaomanikega ja võtta vastutust ulukikahjude ennetamise eest on viinud konfliktideni kogukondades ning soosinud metsa- ja põllukahjude teket;
1.3 kuni tänaseni pole enamuse eramaaomanikega peetud vajalikuks lepinguid sõlmida, kuigi seda on kehtiv seadus eeldanud;
1.3 paljud jahipiirkonna kasutajad korraldavad jahiturismi ja realiseerivad ulukiliha kommertseesmärgil - selle äri käive on mitmeid miljoneid eurosid, kusjuures turistidele pakutakse teenust kohati ka "mustalt";
1.4 kasvava maamaksu peab tasuma maaomanik, samuti tegema investeeringud metsa- ja põlluteedesse, metsakultuuride uuendamisse ja viljapõldude rajamisse - samas pole uue jahiseaduse vastased valmis isegi proportsionaalselt maaomanikuga hüvitama tekkivat ulukikahju;
1.5 aktiivselt töötatakse selle vastu, et jahipiirkondade lubade väljaandmine oleks läbipaistev ja kõigile avatud protsess, vältimaks konkurentsi, milles sõelutaks välja kõige enam kogukonna huve arvestav ulukihoolde teenuse pakkuja ja mis võib paratamatult viia "vanade olijate" privileegide kadumiseni.
2. Eesti Erametsaliit toetab omanike poolt kaua oodatud jahiseduse eelnõu sisukat menetlust Riigikogus ja kutsub üles Riigikogu liikmeid lõpetama nõukogude aeg meie jahinduses ning looma uue seadusega eeldused meie ökosüsteemide terviklikuks majandamiseks ja omanike põhiseaduslike õiguste taastamiseks.
Lisainfo: Priit Põllumäe, EEMLi tegevdirektor, mob: +372 504 0928,
priit.pollumae@erametsaliit.eePressiteate edastas:
Regina Hansen
Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
+372 52 75151
regina.hansen@eramets.ee
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.