Otsingust, verejäljest..
Re: Otsingust, verejäljest..
Haavatud siga ei jää passima kuhugi kenasse männikusse, ikka võimalikult tihedasse patsikusse läheb. Sinna 15m rihmaga järgi roomata...
Re: Otsingust, verejäljest..
pktaks kirjutas:Nii mõnedki korrad tahaks rihma otsas verejälje tegijatele pakkuda, et tulge tehke selles räsus rihma otsas verejälge.
Haavatud siga ei jää passima kuhugi kenasse männikusse, ikka võimalikult tihedasse patsikusse läheb. Sinna 15m rihmaga järgi roomata...
Kaks korda( esimene oli siis, kui ma alles 15-aastasena läksin koera asemel haavatud kuldi järgi) kihva löögist vaid sentimeetrite jagu pääsenuna liigitaks jahimehi kahte suurde gruppi: teoreetikud ja praktikud.
Teoreetikud on ainult näitustele diivanterjerite kasvatajad, praktikud jagunevad omakorda asjaarmastajateks ( väga palju foorumis targutamas) ja fanaatikuteks (ise olen vist see viimane), kes valmis sattuma "ekstreemolukorda" mitte sellest, et see meeldib, vaid oma visadusest leida haavatasaanud uluk mistahes tingimustes. Asjaarmastajateks liigitaks ka pidevalt katsetel ja näitusel käivaid kodanikke, kellel pole kas aega-või tahtmist reaalsel jahil osaleda. (See ju sama liigitus, nagu laskmisel- mõnele on 100m pealt super tulemus, kui saab 10 liitrisele ämbrile pihta, teine ajab aga mm taga).
Vähemasti ise lähen kindlasti hommikul koeraga veelkord ülevaatama, kui öösel ei leidnud. Eriti suvisel jahil, kus jälgi praktiliselt pole näha. Vist sellepärast polegi minu järel kordagi raibet metsast leitud, ptüi ptüi. Aga talvel lumega, nagu korduvalt maininud, oskan ka ise välidiplomi normi täita, pole koera ei vabalt-egas nööri otsas vajagi.
Re: Otsingust, verejäljest..
jyri kirjutas:... Aga talvel lumega, nagu korduvalt maininud, oskan ka ise välidiplomi normi täita, pole koera ei vabalt-egas nööri otsas vajagi.
OT: See on võimatu! EKL süsteemi kohtunikud ei tohi tõutut Jyri katsetele lubada
BM
Re: Otsingust, verejäljest..
andrus kirjutas:Kuidas te teete seda verejälge haavatud seale rihma otsas?? Ausalt kas on oma chuck norris kaasas või olete tõesti päris lollid kui rihmaga ronite haavatud loomale järgi?Surnut võite sedasi otsida aga mitte haavatut.
Seda teemat palju lahatud küll aga ma ei saa ilma närvi minemata(selle ragina ja vandumise peale panevad ka surnud sead jooksu) 100m nii sama koeraga metsas rihmas liikuda,andku jumal armu kui seda peaks veel pimedas tegema.Teie otsite pimedas sigu taga Lähebki ju siga mööda lagedat ja hõredaid männikuid.
Maru palju peate ise tallama ja kui mitmeid kordi te tegelikult selle haavatu ise jooksu ajate selle rihmas tuiamise peale.
Pimedas ikka tuleb otsida,millal siis veel?Hommikul minna haput liha ära tooma pole nagu eriti pointi,ok talvel veel, aga suvel?Tavaliselt tuleb ikka kuus 2-3 korda järelotsingut teha ja kui ma teeks seda koer rihma otsas oleks koer surnud ja ise kah .Sai nüüd terjerile lisaks toodud üks koeramoodi asi ka eks näis, kes tast tuleb.
243win
Re: Otsingust, verejäljest..
sarnases rägas nagu pildil olen kohtunud ikka väga suure kuldiga ja nägin teda siis kkui ta oli 2m peal. Püssi palge saada oli suht võimatu ja otsustasin üldse mitte teda ärritada. Omale tuli tervislikum.
jahismurf
-
- Postitusi: 574
- Liitunud: E Okt 27, 2008 7:02 pm
Re: Otsingust, verejäljest..
Tead, hoia oma närve oma koeramoodi asja õpetamiseks. sina lased koera lahti, närid ise samaaeg või varbaküüsi, kus koer on, mida teeb, kakleb seaga, kas jõuab appi...
Otsingud on erinevad-põdrajahis lasen kohe taksid järele,kui käsk tuleb- saab ka kohe kätte, kinni peetud ja lõpetatud, ei pea kaugelt välja vedama..Siga kutsutakse tavaliset otsima kui on tunde laskmisest kulunud ja mehed arvavad, et ei leia, kõik on segi sõtkutud-alles siis julgevad helistada.Ja siis lähen rihmas. jälje rihm on 15 m.sellest piisab, et ronida-pugeda-roomata koera järel risud -räsud läbi.Loomulikult tuleb pikki maid läbi tampida-ikka tunde-tunde. Kuna mul on taks ees, siis hoiatab ta piisavalt pikalt ette, et loom on läheduses, siis lasen lahti, et saaksid kinni pidada.
kellel blond, kellel brünett, nii et lase sina koer lahti ja oota, mina eelistan olenevalt olukorrast oma blondi peaga ise talitada...muideks, pimedas kardavad mul mehed kaasa otsima tulla.
Ühest reeglit pole, eks igaüks teeb oma mõistuse ja võimete järele.nii et ära ohi ja närvi mine põhiline, et saaks haavatud lõpetatud ja kätte.
Otsingud on erinevad-põdrajahis lasen kohe taksid järele,kui käsk tuleb- saab ka kohe kätte, kinni peetud ja lõpetatud, ei pea kaugelt välja vedama..Siga kutsutakse tavaliset otsima kui on tunde laskmisest kulunud ja mehed arvavad, et ei leia, kõik on segi sõtkutud-alles siis julgevad helistada.Ja siis lähen rihmas. jälje rihm on 15 m.sellest piisab, et ronida-pugeda-roomata koera järel risud -räsud läbi.Loomulikult tuleb pikki maid läbi tampida-ikka tunde-tunde. Kuna mul on taks ees, siis hoiatab ta piisavalt pikalt ette, et loom on läheduses, siis lasen lahti, et saaksid kinni pidada.
kellel blond, kellel brünett, nii et lase sina koer lahti ja oota, mina eelistan olenevalt olukorrast oma blondi peaga ise talitada...muideks, pimedas kardavad mul mehed kaasa otsima tulla.
Ühest reeglit pole, eks igaüks teeb oma mõistuse ja võimete järele.nii et ära ohi ja närvi mine põhiline, et saaks haavatud lõpetatud ja kätte.
Re: Otsingust, verejäljest..
Tead kallis follifedja mina pole üldse närvis,erinevalt sinust oled vist kaua kuival olnud.Ma ei häbene õelda ,et olen haavatuid,surnuid loomi üles otsinud koos koertega mitmeid sadu,kui mitte rohkem,hiirest karuni,kui tahad võin sulle ka õppetada kuidas asi käib.Mind ei kotti üldse mingid tehisurud,aiad,järgud ega muu seesugune jamps vaid reaalne elu ise,aamen.
Viimati muutis jahe, K Mai 21, 2014 9:16 pm, muudetud 1 kord kokku.
243win
-
- Postitusi: 91
- Liitunud: T Aug 09, 2011 4:50 pm
Re: Otsingust, verejäljest..
Ma juba ootasin, millal löömaks läheb
Teeks äri, aga aega ei ole; tööl peab käima.
Re: Otsingust, verejäljest..
Jahe...närvihaigeks tembeldati vist mind aga ega mulgi pole muud öelda kui,et edu memmele...teooria on tal kõva aga praktikas ei pruugi halli tilligi välja tulla.
jahismurf
Re: Otsingust, verejäljest..
andrus kirjutas:Jahe...närvihaigeks tembeldati vist mind aga ega mulgi pole muud öelda kui,et edu memmele...teooria on tal kõva aga praktikas ei pruugi halli tilligi välja tulla.
minu mäletamist mööda ka andrusel esimene päris koer! palju sul endal teooria taga seda praktikat on?
sinu nukker noku!
Re: Otsingust, verejäljest..
Las igaüks teeb kuidas soovib . Kunagisel EJS korraldatud verejäljeotsingul Toosikannul (ja K.Latiku tollal 10 kuuse verejäljekoera promomisel) soovitasid väljamaalastest 2 koeraspetsi ka kasutada otsingul rihma. Kuid seda vaid tühja alusmetsa korral. Ütlesid, et meie rägastikus ning tihedalt võsastunud metsas on koerale "tervislikum" liikuda ilma nöörita..
Kui näiteks Lahemaa kandis on ilusaid alt lagedaid männimetsi, siis miks mitte rihmaga. Ning loomale lähedale jõudes alles päästad koera lahti. Meie toominga ja kuusetihnikus aga ei kujuta küll ette neljakäpakil koera järel roomamist. See oleks kordades hullem kui vene kroonus po-plostunski.
Kui näiteks Lahemaa kandis on ilusaid alt lagedaid männimetsi, siis miks mitte rihmaga. Ning loomale lähedale jõudes alles päästad koera lahti. Meie toominga ja kuusetihnikus aga ei kujuta küll ette neljakäpakil koera järel roomamist. See oleks kordades hullem kui vene kroonus po-plostunski.
ikka lõbusalt
Re: Otsingust, verejäljest..
baddmann kirjutas:jyri kirjutas:... Aga talvel lumega, nagu korduvalt maininud, oskan ka ise välidiplomi normi täita, pole koera ei vabalt-egas nööri otsas vajagi.
OT: See on võimatu! EKL süsteemi kohtunikud ei tohi tõutut Jyri katsetele lubada
BM
Välimus on vahest petlik. Minul on 7 põlve esivanemaid teada, nii et 2x ja+ rohkem, kui EKL nõuab.
Aga diplomit ma ei taha nagunii, mainisin vaid, et suudan normi täita! Reaaljahis metsas pole diplomitega teha mõhkugi . Jahil on abiks konkreetne koer, mitte selle diplomid
-
- Postitusi: 894
- Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm
Re: Otsingust, verejäljest..
vollifedja kirjutas:...samas, ei saa märkimata-miks ma teen verejälge 10-15 m rihma otsas koer...ilmselt oleks siis enamus seiklust ära jäänud ja Karul Venemaal käimata...
Lisan pildi tegevuspaigast. Punane nool on koht, kust otsingut alustasime. Sinine nool on kohas, kus Karu kätte sain. Sinine joon on enam-vähem sea rada meie poolel.
Paraku on see meie jaoks paratamatus, et siga pendeldab siia-sinna üle piiri. Samas on ka võimalus, et põikab korraks naabrite poole ja tuleb ringiga tagasi. Rihma otsas otsijad ei saa seda kunagi teada, laiutavad vaid mõnesaja meetri järel käsi ja ajavad tarka juttu.
Samuti pole sellise otsingu tulemusest kasu, et naabritele sealpool konkreetset infot edasi anda. Vererada läheb kuhugi, looma pole näinud, ühesõnaga ümmargune null.
Laskjal meel mõru ja iseenda peale vihane pikaks ajaks
Ehk õnnestub Kakukesel ka gepsu poolt salvestatud Karu teekond siia lisada?
Re: Otsingust, verejäljest..
Ma ei oska seda gepsust välja võtta.
Ma ei saa aru, et miks nii palju kära selle üle, et kas teha rihmaga või ilma. Maitse asi. Olen alustanud ka kunagi rihmaga ja välja jõudnud gepsuni. Kõik sõltub paljuski ka sellest, et palju tuleb otsida haavatud/surnud ulukeid aastas.
Ma ei saa aru, et miks nii palju kära selle üle, et kas teha rihmaga või ilma. Maitse asi. Olen alustanud ka kunagi rihmaga ja välja jõudnud gepsuni. Kõik sõltub paljuski ka sellest, et palju tuleb otsida haavatud/surnud ulukeid aastas.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!