linnukütt kirjutas:...
Ma olen jahinimekirja kantud ajaja ja mul pole kaasas ei dokumenti nõudvat jahipidamisvahendit ega ka mul pole ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente. Ainsaks jahipidamist õigustavaks dokumendiks on jahist osavõtjate nimekiri. Aga on ka kaasas jahipuss, mis ei mahu jahipidamisvahendite alla. Kütiliinil haavati metskitse, kes jooksis tagasi ajusse. Jahil olevad koerad piirasid selle sisse, aga ei murdnud maha. Metskitse piinade lõpetamiseks surmasin jahinoaga selle looma ajus. Jahipidamine e küttimine teadupärast on jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Ma ei loe kusagilt välja, et ajaja ei tohiks seda teha (kui vaid oskab), sest ta on kantud jahist osavõtjate nimekirja ja omab jahipidamisõigust tõendavat dokumenti, mis lubab tal jahti pidada. Ja seega peab ta antud juhul reaalselt jahti vastavalt JS toodud definitsioonile. Kui mul ei olnud ajajana õigust looma surmamiseks, siis näita, mis paragrahv takistab mul sellisel juhul ühisjahil reaalselt jahti pidada ja looma surmata....
See paragrahv, mis ütleb, et jahipidamisõigus oleks sul siis, kui sul oleksid jahipidamist õigustavad dokumendid ja tasutud jahipidamisõiguse tasu - seega JahiS § 7 lg 1. Niikaua, kuni lihtsalt ajasid, ei olnud sa jahi pidaja JahiS mõistes (ei jälitanud, ei püüdnud, ei tabanud, ei surmanud, ei teinud jahipidamisega võrdsustatud tegusid ehk nt ei viibinud jahimaal tabatud ulukiga jms). Aga kui surmasid jahiuluki, siis pidasid juba jahti JahiS mõistes. Karistama hakataks sind ilmselt JahiS § 49 (jahitunnistuseta jahipidamine), § 53 (jahipidamisõiguse tasu maksmata jahipidamine) järgi, aga olles piisavalt tark foorumikasutaja, võtad advokaadi, kes leiab üles õiged väited JahiS mõnede sätete põhiseadusele mittevastavuse kohta (kui mitte üksikute normide puhul, siis nende kogumi puhul kindlasti) ja kahtluse korral tuleks seadust väärteomenetluses tõlgendada sinu kasuks.
Erand: kui sa oled veterinaararst - siis viisid sa võibolla läbi looma eutanaasia Loomakaitseseaduse § 18 alusel - või kui väidad enda kaitseks, et loom oli sattunud abitusse seisundisse (Loomakaitseseaduse § 16) koos seaduses loetletud sellest tulenevate järeldustega. Kui oleks olnud liiga lihtne kutsuda kõrvalseisnud relvastatud ja dokumentidega ajaja (kes oleks tulirelva abil saadnud metskitse veel veidi humaansemalt surmata), siis võid äkki isegi pääseda "kohtumisele Heiki ja operaatoriga" (kujundlik näide) koos võimalusega saada karistatud looma suhtes lubamatu teo (Loomakaitseseaduse § 4) toimepanemise eest.
BM