Tere foorumlased!
Lugedes siin kirjutatut tekkis üks minujaoks huvitav küsimus. Millega tegelevad need nn maakondlikud jahindusklubid. Miks on neid üldse vaja kui on ju niigi juba olemas jahindusühistud kes ju omaette organisatsioonid.
Jahindusklubi
Hehee, sellest võiks kirjutada väga pikalt ja väga mitmest erinevast vaatenurgast. Üldist ja kõikidesse maakondadesse sobivat vastust on raske anda, kõige täpsema ülevaate saaksid oma jahiseltsi juhatuse käest - KUI nad seda infot sulle muidugi anda tahavad ja oskavad. Eri maakondades on klubide ülesanded mõneti erinevad ning olenevad sellest, kui paljusid ülesandeid täidavad kohalikud jahiseltsid ise - ehk pigem, kui palju iseseisvust kohalikud jahiseltsid on osanud ja jaksanud endale kätte võtta (ei taha öelda kätte võidelda, kuna tegemist ei ole ju siiski antagonistliku tegevusega).
Mõnes maakonnas majandab klubi (keskorganisatsioonil võib olla ka teistsugune nimetus) maakonna jahipiirkondi ning piirkondade otseseks kasutajaks olevad seltsid või sektsioonid on klubi liikmed. Teistes maakondaded on seltsid küll klubi liikmed, juriidiliselt majandavad nad ise oma jahipiirkondi (kasutusõiguse load on antud välja jahiseltsidele), kuid tegelikkuses täidab dokumente, vahetab informatsiooni ja annab välja jahilube siiski maakondlik klubi. Kolmandates maakondades ei olegi ühtset maakondlikku jahindusklubi, jahiseltsid on iseseisvad ning majandavad oma jahipiirkondi nii õiguslikult kui tegelikult ise.
Põhimõtteliselt vajab jahipiirkonna majandamine ja kasutamine teatud ressurssi (tööjõud + teadmised, raha). Täiesti arusaadav on, et lihtsam ja odavam on leida tööjõud + teadmised suurema hulga isikute hulgast ning anda neile ülesandeks mitme jahipiirkonna majandamisega üheaegne tegelemine selleasemel, et leida rohkem inimesi kelle vahel kõik jahipiirkonnad ära jagada (majandamise mõttes). KUID: maakondliku klubi liikmesorganisatsioonidest endist sõltub, milliseid ülesandeid ja volitusi klubile antakse ning milline on jahiseltsi ja klubi rahaline suhestumine. Kindlasti on klubidest kasu neis kohtades, kus jahiseltsi enda seltskondlik tegevus kiratseb ja praktiliselt ainuke "jahindusliku suhtlemise koht" ongi klubi (füüsilises mõttes siis klubi tegevuskoht ehk klubihoone). Kui aga jahiseltsil endal on hakkajajd liikmeid, kel piisavalt teadmisi ja aega jahipiirkonna ja jahiseltsi asjadega tegeleda ning miks mitte ka üritusi ja seltskondlikku tegevust organiseerida, siis on kasu klubi olemasolust mõistagi tagasihoidlikum.
Välja võiks tuua veel ka klubi poolt vahendatud suhtluse EJS-ga (kui EJS alla kuuluda tahetakse), aga mina isiklikult ei loeks seda väga primaarseks, kuna jahiselts võib põhimõtteliselt olla EJS liige või ka niisama koostööpartner ka ilma maakondliku klubi vahenduseta.
Päikest,
BM
Mõnes maakonnas majandab klubi (keskorganisatsioonil võib olla ka teistsugune nimetus) maakonna jahipiirkondi ning piirkondade otseseks kasutajaks olevad seltsid või sektsioonid on klubi liikmed. Teistes maakondaded on seltsid küll klubi liikmed, juriidiliselt majandavad nad ise oma jahipiirkondi (kasutusõiguse load on antud välja jahiseltsidele), kuid tegelikkuses täidab dokumente, vahetab informatsiooni ja annab välja jahilube siiski maakondlik klubi. Kolmandates maakondades ei olegi ühtset maakondlikku jahindusklubi, jahiseltsid on iseseisvad ning majandavad oma jahipiirkondi nii õiguslikult kui tegelikult ise.
Põhimõtteliselt vajab jahipiirkonna majandamine ja kasutamine teatud ressurssi (tööjõud + teadmised, raha). Täiesti arusaadav on, et lihtsam ja odavam on leida tööjõud + teadmised suurema hulga isikute hulgast ning anda neile ülesandeks mitme jahipiirkonna majandamisega üheaegne tegelemine selleasemel, et leida rohkem inimesi kelle vahel kõik jahipiirkonnad ära jagada (majandamise mõttes). KUID: maakondliku klubi liikmesorganisatsioonidest endist sõltub, milliseid ülesandeid ja volitusi klubile antakse ning milline on jahiseltsi ja klubi rahaline suhestumine. Kindlasti on klubidest kasu neis kohtades, kus jahiseltsi enda seltskondlik tegevus kiratseb ja praktiliselt ainuke "jahindusliku suhtlemise koht" ongi klubi (füüsilises mõttes siis klubi tegevuskoht ehk klubihoone). Kui aga jahiseltsil endal on hakkajajd liikmeid, kel piisavalt teadmisi ja aega jahipiirkonna ja jahiseltsi asjadega tegeleda ning miks mitte ka üritusi ja seltskondlikku tegevust organiseerida, siis on kasu klubi olemasolust mõistagi tagasihoidlikum.
Välja võiks tuua veel ka klubi poolt vahendatud suhtluse EJS-ga (kui EJS alla kuuluda tahetakse), aga mina isiklikult ei loeks seda väga primaarseks, kuna jahiselts võib põhimõtteliselt olla EJS liige või ka niisama koostööpartner ka ilma maakondliku klubi vahenduseta.
Päikest,
BM
Asja mõte vist ennekõike selles, et kohalikel seltsidel vähem paberimajandust oleks. Samuti on noortel või mujalt tulevatel jahimeestel algul lihtsam suhelda keskse organisatsiooniga, kui kohalikke mehi hakata taga ajama. Ja keegi peab ka uusi jahimehi koolitama ja eksamineerima. Aga osaliselt on tegemist ka anakronismiga.