http://epl.delfi.ee/news/eesti/partel-e ... d=72287643Võetagu seda katku teemat millise nurga alt tahes, ikka kumab läbi, et süüdi on jahimees ja koos metssigadega, kes (veel) metsas elavad. Ja kes oli see lontrus, kes eelmine aasta aju- ja koerajahi keelustas? Nüüd raiub kirvega teisele poole!
Kuna artikkel ise tasuline, siis maksin 2 € ära. Ei kannatanud oodata, millal avalikuks ilmub.
Pärtel: epideemia põhjus on õigel ajal laskmata jäänud metssead Ainuüksi Puurmani Lillevälja sigalas gaasitati mitu korda rohkem sigu kui Lätis ja Leedus kokku. Selleks ehitati üks lauda sektsioon gaasikambriks, kuhu emised ja põrsad hoovi pealt kokku aeti. Pildil lähevad kärsakandjad vastu oma kurvale saatusele.
Ainuüksi Puurmani Lillevälja sigalas gaasitati mitu korda rohkem sigu kui Lätis ja Leedus kokku. Selleks ehitati üks lauda sektsioon gaasikambriks, kuhu emised ja põrsad hoovi pealt kokku aeti. Pildil lähevad kärsakandjad vastu oma kurvale saatusele.
Foto: erakogu
Veterinaarameti peadirektori sõnul ei suuda inimesed mõista, et kasvatajatele ei sea piiranguid riik, vaid Euroopa Komisjon.
Ago Pärteli rahulikust tööpostist Eesti veterinaar- ja toiduameti peadirektorina on viimase kuu jooksul saanud üks riigi olulisemaid. Tema õlul on Eestis seakatku ohjeldamine, kuid seakasvatajad pole rahul ei veterinaarameti ega ka põllumajandusministeeriumi tööga. Pärtel hoidub erinevalt seakasvatajatest teravatest sõnavõttudest, kuid näeb katkupuhangu ärahoidmisel tehtud vigu.
Täna (eile) sai kinnitust kaks uut katkujuhtumit. Tartumaa sigala on Eesti suuruselt teine katkukolle (3804 siga). Kui palju hullemaks peab olukord minema, et kuulutataks välja kriisiolukord?Minul selles küsimuses seisukohta pole, sest see pole minu pädevuses. Põllumajandusminister ütles eelmisel nädalal, et see pole praegu mõistlik.
Seakasvatajad ja riik ei ole selles võitluses koos. Teineteist üksnes kritiseeritakse. Miks see on nii läinud?Kriisiolukorrad tekitavad ikka emotsioone. Üks väljapääs selle lahendamiseks on kasutada nõukaaja mentaliteeti ja lahenduste asemel otsida süüdlast.
Pean seda kriitikat ülekohtuseks. Meie inimesed on teinud kõik mis võimalik.
Aur tuleks panna hoopis sellele, et ka seakasvatajad teeksid kõik katku takistamiseks. Ka keskkonnaministeerium on avaldanud jõuliseid seisukohti metssigade arvukuse vähendamise kohta. Selleta ei kao haigus loodusest kuhugi.
Ütlesite, et üks võimalus on otsida süüdlast. Avalikkus nõuab, et keegi vastutaks. Seakasvatajate eestkõneleja Urmas Laht on öelnud, et teie ja maaeluminister peaksite tagasi astuma. Kas teie hinnangul on tehtud kõik võimalik?Teoreetiliselt on võimalik viia haigus mis tahes farmi, aga tõde ei saagi välja selgitada.
Veterinaar- ja toiduameti tegevus on olnud absoluutselt adekvaatne, nii ennetaval perioodil kui ka pärast katku Eestisse jõudmist. Kasutatud on kõiki teabevahendeid. Käisime läbi kõik seakasvatajad ja tegime teavitustööd. Seda pole suutnud Poola, Leedu ega Läti. Tagatud on kõikide proovide kiire uurimine, abi ettevõtjatele ja kollete likvideerimine. Pean seda kriitikat ülekohtuseks. Meie inimesed on teinud kõik mis võimalik. Ma ei saa Lahe argumentatsioonist aru, kui ta eeldab, et riigil on võimalik paigaldada iga farmi väravasse kontroll, mis jälgib 24/7 kõikide nõuete täitmist.
Naaberriikidega võrreldes on meie olukord ikkagi masendav. Mida oleme valesti teinud?Eelmise aasta veebruaris, vahetult enne seda, kui katk Poolasse ja Leetu jõudis, tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku vähendada metssigade arvukust looduses vähemalt 20% ja lõpetada piiriäärsetes tsoonides lisasöötmine, mis oleks loonud puhvri. Millegipärast polnud see ettepanek siis populaarne. Millegipärast loodeti, et viirust on võimalik ka teiste meetoditega metsas kinni hoida.
Milline on siis teie teooria?Minu teooria on see, et metssigade arvukus ja kontsentratsioon on suurem, kui me oskame arvata, ning mida rohkem loomi on kindlal maa-alal, seda lihtsamini toimub nakatumine. Ilmselt liikusid metssead juulis põldudele, nüüd vili valmib. Haigus on liikunud farmidele väga lähedale ja seda on keskkonnas piisavalt palju, et enam ei piisa isegi normaalselt toimivate ohutusnõuete täitmisest.
See ongi põhiline selgitus Eesti kurvale katkustatistikale?Julgen öelda, et see on põhiline. Eesti loomapidaja ei ole laisem ega lohakam kui Läti või Leedu oma. Kindlasti mitte ka ametnikud.
Mida me kodusigade nakatumise põhjuste kohta üldse teame?Eesti esimeste juhtumite puhul Viljandimaal kasutati ühe omaniku kahe farmi vahel sama transporti, millega viirus ilmselt edasi kandus. Valgamaa väikefarmis oli seos marjulistega, kes pärast metsas käimist laudas saaki puhastasid. Järvamaa mahefarmi puhul võis põhjus olla värske rohu niitmine ja söötmine. Aga see kõik on ainult tõenäoline, mitte kindel.
Puurmani valla farmi tõttu puhkes huvitav loogikaskandaal. Kas veterinaaramet kahtlustab tõesti tahtlikku nakatamist?Kurb on see, et minult küsitakse, kas nakatamine on võimalik. Teoreetiliselt on võimalik viia haigus mis tahes farmi, aga sajaprotsendilist tõde ei saagi välja selgitada. Me ei kahtlusta kedagi.
Mis juhtus Tormas? Kuidas on teil võimalik avalikult öelda, et sead maeti kindlalt seitsme meetri sügavusele ja kõik on korras, kui tegelikkus oli hoopis teistsugune?Tegelikkuses oli tegu inimliku veaga, sest kopajuht jäi viimast sigade kogust õhtul pimedas matma. Ta lootis pääseda edasi kaevamata ja mattis lohakalt. Seetõttu tuligi viimane ots uuesti kaevata ja seda tegi juba teine inimene. Kopajuht polnud meie teenistuses, kasutasime teenust.
Kuidas läheb AS-i Vireen esitatud valeandmete uurimine? Teie vastutate ju jäätmete utiliseerimise eest?Seda küll. Meie valik on kahe halva vahel. Matmine ja põletamine Vireenis, mis on keskkonnahoidlikum lähenemine. Vireen on puhangute suurusest sõltuvalt hakkama saanud. Välja arvatud siis kaks matmisega lõppenud kollet.
Vireen lubas loomad põletada, aga viis need hoopis Väike-Maarjasse. Kas see pole petmine?Selle kohta algatas ministeerium auditi. Meie seda arvet ei tasunud. Nüüd tuleb välja selgitada, kas ja kui kaua see põleti töötas. Veterinaaramet lihtsalt kasutab Vireeni teenust, sest nad on ainsad teenuseosutajad.
Nii nagu on kuulujutte tahtliku nakatamise kohta, on räägitud ka Vireeni sõidukitega kaasnevast ohust. Need autod käivad taudikoldes ja ka teistes farmides, kus loomsed jäätmed tõstetakse värava taha. Kas saame olla kindlad, et katk seetõttu ei levi?Seda kontrollisime üle-eelmisel nädalal ja veendusime, et masinaid pestakse ja desinfitseeritakse eranditult pärast iga kasutuskorda. Ohtu ei ole. Sellepärast on meil ka kokkulepe, et ükski Vireeni auto ei sõida farmi sisse.
Eri kontrollide ja proovide tegemiseks liiguvad veterinaarameti, ministeeriumi ja PRIA ametnikud talust tallu. Millised ohud sellega kaasnevad?Meie ametnikel on käsk ja juhis, et nad ei sisene ühtegi lauta.
Kui palju me Eestis tegelikult otsustada saame ja kui palju sõltub Euroopa Komisjonist?Meie esimene püüe midagi ära teha on nelja riigi põllumajandusministrite kiri Euroopa Komisjonile. Selles on hulk ettepanekuid. Teine asi on see, et komisjoni rakendusotsuseid ehk piirangutsoone ei koosta Eesti. See tsoneerimispoliitika on veidi üle aasta vana ja seal pole isegi sõnaselgeid reegleid.
Esimeste komisjoni kinnitatud piirangute puhul räägiti Ekseko punasest tsoonist välja ja osa valdasid löödi lausa mitmeks. Hiljem on tsoon aga kiiresti paisunud.
See pole päris nii. Näiteks ka Jõgevamaal on osa valdasid raudteega poolitatud.
Aga see ju näitab, et meil on võimu tsoonide määramises kaasa rääkida?Võime üritada kõike rääkida ja viidata raudteele, majanduslikele või looduslikele põhjustele, aga sellel on ikkagi piir. Lõpuks otsustab siiski komisjon, kes ütleb: andke andeks, teil on nii palju juhtumeid ja turul kindlustunde tagamiseks peame tegema nii.
Katkuriikide ministrid panid Euroopas seljad kokkuEesti, Läti, Leedu ja Poola põllumajandusministrid saatsid Euroopa Komisjonile pöördumise, millega soovitakse leevendada nelja riigi ühist Aafrika seakatkuga toimetulemise muret.
Ministrid toovad kirjas esile, et piirangutsoonide loomine käib lihtsalt, kuid selgelt on defineerimata, kui suur või väike see tsoon olema peaks. Samuti puudub arusaam, millal saaks piiranguid maha võtta või leevendada. Seetõttu palutakse välja töötada selged kriteeriumid katkuohu jälgimiseks ja meetmete leevendamiseks.
Komisjonilt soovitakse ka suuremat paindlikkust. Seega peavad põllumajandusministrid vajalikuks lubada kolmandast tsoonist pärit farmidel liigutada loomi poegimisfarmidest võõrutuslauta, nuumikfarmi ja lõpuks ka tapamajja kogu riigi ulatuses. Asjakohased otsused tuleks teha eraldiseisvalt, juhul kui täidetud on kõik bioohutusnõuded ja loomad kontrollitud.
Eesti, Läti ja Leedu toetavad ettepanekut võimaldada transportida samadest piirangutsoonidest pärit elussigu Balti riikide piires.