Kuna hommikusest põdrahõikamisest jäi väheks ja Ärrem Kaa oma metsas pagulasi ei salli,kutsuti meid neile kohta kätte näitama.Kammisime ühele poole ja teiselepoole kraavisid läbi.Brita muutus juba närviliseks,et mida te siin ajate tühjadesse urgudesse mind.Ja siis hakkas tulema.Esiteks kohe järjest kaks väikest junni.Kuhila kallal oli päris kõva pusimist aga õnneks on igal sellisel rohkema rahvaga koprajahil mõni käbedam ja aktiivsem mees,kes läheb koertega koos urgu

.Nagu tavaliselt avastad,autost kõige kaugemal,et kirves ja konks jäid maha.Sealt siis lõpuks kaks suurt ja üks poeg.Tagasi minnes leidsid koerad ühe kopra veel aga see peitis ennast ära ja jätsime ta seemneks(ups,seda poleks tohtinud öelda

).Naksi väsitas ennast jälle nii ära,et teda tassiti süles auto juurde.Aga kuidas ma teda ikka koju jätan.Kokkuvõtteks tundus,et kõik jäid rahule,nii mina,koerad,jahile kutsujad ja ehk ka RMK
