Sigade Aafrika katk Eestis

[sooviku]

Kuulates seda jahmerdamist ja vassimist ümber SAK-i,ei imesta kui proovide analüüsimine käib samuti nagu kunagi marutaudi puhul.Kui sa ise kahtlustasid,et rebane on marutaudis siis marutaudis ta oligi ja proovi keegi ei teinud.

[Ain Aavik]

http://www.ohtuleht.ee/693865/tv3-video ... idagi-teha

[Üllar Tamm]

Uued mõtted teemasse http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=72443885

[Pauli]

Heaks kombeks on, et asju, millest mitte põhkugi ei taibata, valjusti ei kritiseerita.

Seakatku tuvastamise analüüs on üsna keeruline ja väga tundlik. Selleks tuleb proovist kätte saada viiruse DNA, mida on isegi vereproovis ülivähe. Roiskunud kondis veel vähem, eriti arvestades seda, et DNA roiskub ja hävib koos ülejäänud orgaanilise materjaliga. Kui nüüd raipe kallal on käinud rebased-kährikud, kolm jahimeest seda jalaga toginud ja saata tuleb proov Eesti teise otsa, siis on loodud päris head santsud proovi reostumiseks, mis annab tulemuseks valepositiivse vastuse. Ja lõpuks ei saa välistada ka laboris inimfaktorit - kujutage ette, et teil oleks endil vaja analüüsida 96 proovi KORRAGA (nii palju proove mahub aparaati) ja pidevalt heliseb telefon, sest nõutakse eelmise päeva tulemusi. Sellepärast saadetigi proov kordusanalüüsile väljamaale, et kõik oleks kindel.

Pauli@ei tööta vetlaboris, aga õppis sarnaseid analüüse koolis päääris mitu aastat.

[jyri]

Heaks kombeks on, et asju, millest mitte põhkugi ei taibata, valjusti ei kritiseerita.

Seakatku tuvastamise analüüs on üsna keeruline ja väga tundlik. Selleks tuleb proovist kätte saada viiruse DNA, mida on isegi vereproovis ülivähe. Roiskunud kondis veel vähem, eriti arvestades seda, et DNA roiskub ja hävib koos ülejäänud orgaanilise materjaliga. Kui nüüd raipe kallal on käinud rebased-kährikud, kolm jahimeest seda jalaga toginud ja saata tuleb proov Eesti teise otsa, siis on loodud päris head santsud proovi reostumiseks, mis annab tulemuseks valepositiivse vastuse. Ja lõpuks ei saa välistada ka laboris inimfaktorit - kujutage ette, et teil oleks endil vaja analüüsida 96 proovi KORRAGA (nii palju proove mahub aparaati) ja pidevalt heliseb telefon, sest nõutakse eelmise päeva tulemusi. Sellepärast saadetigi proov kordusanalüüsile väljamaale, et kõik oleks kindel..

Hea Pauli
Egas keegi ei kritiseeri analüüside tulemusi. Jutt just sellest, millest kirjutad- selle asemel et teha keeruline ja vahendeid nõudev analüüs, kasseeritakse lihtsalt selle tegemise raha sisse, aga tulemus võetakse "laest", või siis nagu partei tagatuba soovitab. Samuti me siin julgeme kritiseerida mitte laborante, kes analüüse teevad, vaid (kahjuks) poliitikuid, kes üle"riigi"lisi otsuseid vastu võtavad. Paraku mitte probleemi lahendamise eesmärgi nimel vaid oma sooja koha säilitamise nimel ainult

[kakuke]

Jyri, loe ikka uuesti see Pauli esimene rida läbi tema postituses. Tundub, et mõnda asja tuleb lugeda mitu korda, et see kohale jõuaks.

[jyri]

Jyri, loe ikka uuesti see Pauli esimene rida läbi tema postituses. Tundub, et mõnda asja tuleb lugeda mitu korda, et see kohale jõuaks.

Just tänu sellele, et puutun igapäevases töös kokku just selles esimese lauses kirjutatuga, tuli ka muu jutt kirja! Ehk kui tahad puust ja punaselt- pseudo- ja kvasi "eksperte" on meil palju , spetsialiste paraku mitte.

[Pauli]

Jutt just sellest, millest kirjutad- selle asemel et teha keeruline ja vahendeid nõudev analüüs, kasseeritakse lihtsalt selle tegemise raha sisse, aga tulemus võetakse "laest", või siis nagu partei tagatuba soovitab.

Ja kes selle raha sisse kasseerib ja tulemusi laest võtab, kui küsida tohib? Ükski partei (õnneks) proovidega kokku ei puutu, ikka ainult vet-keskused ja vet-labor.

[Indrek_I]

Kas see Kehtna (Ohekatku) korjus käis ka ikka Hispaania laboris ära, see oli ka roiskunud siga ja pole kuulda olnud, et peale selle ühe juhuse veel oleks katkus sigu leitud. Või oligi see Kehtna kandi ainus siga, teised juba maha lastud/minema aetud? Rey p*rseminekut kiirendas see lugu ilmselt küll nüüd.

[aivar00]

Rey oli juba jupp aega enne seda omadega haisvas augus . Kokkuvõttes jäi Rey katkurongist maha

[Prohvet Maltsvet]

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=72459731

[Ats]

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kutid-on-seajahiga-uksi-jaetud?id=72459731

Kütid on seajahiga üksi jäetud
18. september 2015 11:42

Hüppeliselt suurenenud seakvoodiga koormatud jahimehed tunnevad, et on metsseajahiga üksi jäänud ega suuda kasvanud nõudmistega sammu pidada.

Nädalavahetusel tundis Läänemaal Martna vallas Tammejuure talus elav Anita Kuusemaa, et mõõt on täis. Õhtupimeduses ATVga oapõllu juurde jõudes kuulis ta sealt kõva röhkimist: varem herneid ja nisu puginud sead olid ubadele üle läinud. Nördinud naine lasi järgmisel päeval tütrel Haapsalust rakette tuua ja läks õhtul sigadele ilutulestikku laskma. „Midagi me peame tegema, jahimehed sigu küttida ei jõua,“ seletas ta.
Eelmise talvega jõudsalt kasvanud metsseapopulatsioon on Läänemaal katkust räsimata ning sead lasevad hea maitsta kõigel mis mekib.
„Ma ei süüdista jahimehi, nad tõesti ei jaksa. See pole ju nende põhitöö,“ sõnas Tammejuure peremees Teet Kuusemaa. Nende perel on tänavu sigade nahka läinud 33 hektarit hernest ja paarkümmend hektarit nisu. „Nüüd on sead juba järgmise aasta saagi kallal, tuhnitud on nii rüpsipõllul kui talinisus. Ega sealt enam saaki tule,“ märkis Teet Kuusemaa. Kuigi jahimehed pole süüdi, et metssigade proovid võtavad kaua aega ning nende liha pole võimalik tööstustele müüa, kavatseb Kuusemaa oma pahameelest märku anda ja edaspidi enda maadel jahi keelata. „Põdrajaht on algamas ja midagi ma pean ju tegema,“ põhjendas ta, lootes, et see paneb jahimehed kas või hambad ristis ja kahjudega välja tulema.

50 senti kilo
„Kõik kurdavad,“ tõdes Martna jahiseltsi esimees Maanus Mäesalu. „Kogu Eesti kurdab!“
Olukord on ka tema sõnul vilets. Piltlikult öeldes on ühel pool suurenenud küttimismaht ning teisel pool metssealiha odavnenud hind. „Kui varem saime lihatööstusest metssea kilost 3–3,50 eurot, siis nüüd saame 50 senti,“ tõi Mäesalu välja. Sellegi raha saamise eeldus on, et seast võetud proovile tuleb Tartu laborist soodne vastus, milleks koos asjaajamisega võib halvemal juhul minna kolm päeva.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove küll vastu seitse päeva nädalas ning 24 tundi ööpäevas, kuid proovide sinna saatmine võtab aega. Samuti läheb aega analüüsiga.
Kui proovid on korras ja siga pole vahepeal hapuks läinud, võtab lihatööstus selle vastu.
„Mehed jagavad konserve perele ja sõpradele lihtsalt laiali, teha pole nendega suurt midagi,“ märkis Mäesalu. Odava liha hind tähendab seda, et kulusid on võimatu tasa saada.
„See omakorda tähendab, et jahimehed kannatavad mõnda aega ja hakkavad siis loobuma. Kõigil pole võimalik ka käsu korras oma hobile peale maksta,“ sõnas Mäesalu.
Tema sõnul on riik praegu ähvardanud, et jahimeestel, kes etteantud seakvooti täis küttida ei suuda, võetakse jahimaad ära. „Nagu oleks siis kuskil valmis mingid teised jahimehed, kes tahaks neid üle võtta,“ pidas Mäesalu lahendust poolikuks. Tema hinnangul võiks abi olla pigem sellest, kui riik aitaks jahikulud tasa saada. „Me üritame praegugi teha maksimumi,“ kinnitas ta. „Load on jagatud ja mehed annavad endast parima.“

Turismijahi lõpp
Tagantjärele on jahimeeste aadressil kõlanud süüdistusi, et turistide paremaks teenindamiseks on lastud sigade arvukus maksimaalselt suureks, et külalisjahimeestel oleks alati võimalik oma saak kätte saada.
„Küll on nähtud seda, kuidas soomlaste tuleku eel lükatakse metsasiht lumest puhtaks, ning seal nad istuvad ja tukuvad toolil, pudel Vana Tallinna kõrval ning ootavad, et loomad ette aetaks,“ kirjeldas Maalehele üks Läänemaa elanik.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et niinimetatud jahiturism võib olla küll paiguti metssigade suurema arvukuse põhjuseks, kuid samas pole sellega tegelnud inimesed teinud midagi seadusevastast.
„Riik andis jahiseadusega selle võimaluse, mida ettevõtlikud inimesed ka ära kasutasid,“ möönis ta.
Kortsu sõnul ei ole riik pidanud vajalikuks jahimajanduskava seadmist, millega määrata loomade või soolakute arv jahimaadel ning seega pole kellelgi ka alust öelda, kui palju oleks pidanud loomi kuskil olema. „Mille põhjal praegu üldse öelda, et loomi on palju? Kui palju on palju?“ küsis Korts. Jahimehed on tema sõnul järginud kõiki riigi tehtud kavasid, ja tekkinud olukorras neid süüdistada on kohatu.
„Praegu aga ületab kohustuste hulk selgelt kolmanda sektori võimekuse ja piiri ning sanktsioonidega hirmutamine teeb asja veel hullemaks, sest jahimehed on kogu aeg olnud valmis riigile kriisiolukorras appi tulema,“ rõhutas Korts.
„Mehed on sellest suhtumisest üsna nördinud,“ lausus ka Põlva jahiseltsi juhatuse esimees Aare Veetsmann. Riik on tema ütlust mööda meetmetega hiljaks jäänud ja asunud nüüd jahimehi survestama, selle asemel et neid toetada. Abiks võiks olla näiteks metssealiha kokkuost – vahepeal, kui lihatööstus metssigu vastu ei võtnud, seisis küttimine poolteist kuud ning mehed sigu niisama laskma ei läinud.
„Jah, me oleme jahimeestena teadlikud, et jaht on kallis hobi. Seda on ka golf, kuid golfi ei sunnita kedagi jõuga mängima, nagu meid sunnitakse praegu jahil käima,“ võrdles Veetsmann. „Riik on ise meetmega hiljaks jäänud ja toetamise asemel hakanud jahimehi ähvardama.“

Kahtlus õhus
Pärast seda, kui Saaremaalt leitud seakorjus tunnistati Eesti laboris katkuhaigeks ja Hispaania laboris terveks, tekkis jahimeestel kahtlus, et viga võib olla tehtud ka Raplamaalt leitud lagunenud seakorjuse analüüsimisel. Kuna siga leiti raudtee lähedalt, arvasid jahimehed, et siga võis olla rongilt löögi saanud, sest rohkem pole katku sealkandis diagnoositud ega ühtki surnud siga leitud.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja Imbi Nurmoja ütles Maalehe päringule vastates, et ka Raplamaal Kehtna vallas 23. juulil surnuna leitud metssealt pärinevat uurimismaterjali on lisaks veterinaar- ja toidulaboratooriumile uuritud Euroopa Liidu referentlaboris Madridis. „Mõlema laboratooriumi tulemused kinnitavad, et tuvastati sigade Aafrika katku tekitaja,“ kummutas ta kahtlused.

[baddmann]

Irww....aga Keskkonnaameti seadusega vastuolevat käskkirja kohtus vaidlustama ei ole hakatud, sest lihtsalt ei juleta. Keskkonnaameti vägagi kaheldava õigusliku toega otsust hundi poolt murtud jahikoera eest kahjuhüvitist mitte maksta kohtus vaidlustada ei juleta.

Ajakirjanduses aga vastu rindu taguda ja seletada, kui kõvad mehed need jahimehed on, aga vot näed, hobile NII palju enam peale maksta ei taha....seda juletakse küll.

BM

[madiskl]

ei tea kuidagi vaikne nüüd katku teema ,kas katk sai eestimaalt otsa .

[Kaupo Toom]

Olukorrad, kus maaomanik väidab, et sigu on palju, aga keegi ei küti, tekitavad küsimuse, kas maaomanik jooksis esimese asjana meediale kaebama või võttis vaevaks ka kohaliku jahiseltsiga suhelda.

Samas olen kohanud meedias (ei viitsi artiklit otsida ja viidata) ka ühel korral tõdemust jahiseltsi esindaja poolt, et tõesti ei jõua.

Viimase osas olekski avalik ettepanek - kui mõnel seltsil mehed parasjagu hõivatud ja lisamuskel oleks teretulnud, siis lepitagu maaomanikega kokku nö külalisjahimeeste päevad ja ajad ning andku need siin foorumis teada.

Tegemist võiks olla teemadega stiilis (suvaline geograafiline koht näites): "Ida-Virumaa, Vaivara vald, Perjatsi - külalisjahimehed teretulnud"
Teema sisuks näiteks: "Neljapäeviti ja pühapäeviti päikesetõusust päikeseloojanguni külalisjahimehed teretulnud. Registreerimine ja kokkulepped kohaliku jahiseltsi esindajaga telefoninumbril 123 ja aadressil xyz. Kutsumata ning registreerimata külalised on seadusevastased ja pole teretulnud!"

Pakun, et noori, entusiastlikke ja seadusekuulekaid jahimehi, kes käiks oma vabast ajast suure tahtmisega ning ressursikulu eest midagi vastu küsimata enda kodupiirkonnast eemal toimetamas, on kamaluga. Andke vaid võimalus.

Enda puhul saan mainida, et puhkuse ajal käisin lahjal nädalal 3x ja heal nädalal 5x nädalas jahil. Töisel perioodil püüan 2x nädalas põldu minna. Tean veel nelja endasugust või aktiivsemat noort, seega üldistaks sealt edasi, et laskjaid oleks. Vaja vaid viisakaid kokkuleppeid ja koordineerimist.