Koerte laskmise statistika ja teave jahis

[andrus]

Mis asja sa Jyri puristad nüüd siin nagu kevadel karjamaale saanud piimaandja??
Sa oled tubli laika mees,teiste õpetaja,kritiseerija,teoreetik,praktik ja mida iganes veel. Õnnetus ei hüüa tulles ja ei hüüdnud ta ka sinule tulles.Mis järelduse tegid sellest endale?
Mida asja sina pidevalt jaurad?

[kirp]

Teatud juhtudel ikka "hüüab". Tahakski, et foorumlaste kogemuste põhjal kujuneks välja "tüüpsituatsioonid". Nt. ise pean väegade ohtlikuks jahikaaslasi, kes poolautomaadi otsa väristades kõik tinaubinad paari sekundiga välja lasevad. Ja nagu näitab minu kogemus, kipub selline tegevus teatud isikutel korduma (harjumuseks saama). Ei oskagi öelda, mis on sellise harjumuse kujunemise ajendid? Võimalus kiirelt mitut pauku anda? Korratakse ju paljudes tekstides, et poolautomaadi mehel peab olema väga hää ja kindel psüühika ja ka siis peab ta teravdatult oma käitumishajumuste muutust jälgima. Ebakindlus laskmisel? Kindlasti. Viimane võib olla tingitud möödalasust (proovin uuesti kas joppab), aga olen näinud ka kuidas põdrale magasinitäis sisse tikitakse (hilisema selgitusega - ta ju ei kukkunud kohe maha). Vahel on tunne et koerale peaks ka õpetama "valangute" ajal pikali heitmise ära, kui tahta et ta väheki pikemalt hinges püsiks

Just viimast oskust - ilma kontrollimata suht täpselt ära arvata kuhu kuul/haavlid läksid (ka möödalasu korral) võib täheldada häädel laskuritel. Aga see ja vähegi aktsepteeritav kindlus tulevat vaid harjutades, teadjamate arvamusel 10000-30000 lasu tegemise järgselt (olenevalt inimesest). Kahjuks on sellist kogemusepagasit meie jahimeestel harva.
Ja et jutt tõesti targutamiseks kätte ei läheks - mida teha? Nõuda iga-aastasi laskekatseid? Karmistada reegleid (üksiki möödalask pole lubatud), panna sea jooksurajale kuhugi koera kuju mida ei tohi tabada nagu taktikalises laskmises "pantvangidega" tehakse, saata ohtliku situatsiooni tekitanud kaaslased või "miinuspunkte" (5-10 vms. möödalasku jahis) kogunud korduskatsetele? Väljapakutu tundub keeruline, aga siiski on targem ettevaatavalt reageerida kui laiutada lõpuks käsi - näe jälle juhtus.

[under]

Siis võiks juu juba välja tuua ka palju on koeri hukkunud keermega, silerautse(ühe ja kaherautse) ja poolautomaatse relva läbi....

[puugi]

Kirp teeb väga tänuväärset tööd.See koera silueti sokutamine metssea lähedusse on väga viis ettepanek!Huvilisi oleks kindlasti väga palju kes sellistes tingimutes treenida tahaks.Trükitakse igasuguseid raamatuid.Aga kas keegi oleks vastava õpiku kirjutamisest huvitatud?

[jyri]

Teatud juhtudel ikka "hüüab". Tahakski, et foorumlaste kogemuste põhjal kujuneks välja "tüüpsituatsioonid".
Just viimast oskust - ilma kontrollimata suht täpselt ära arvata kuhu kuul/haavlid läksid (ka möödalasu korral) võib täheldada häädel laskuritel. Aga see ja vähegi aktsepteeritav kindlus tulevat vaid harjutades, teadjamate arvamusel 10000-30000 lasu tegemise järgselt (olenevalt inimesest). Kahjuks on sellist kogemusepagasit meie jahimeestel harva.
.

Head sõnad Jumalale kõrva. Paraku-loe, mida näiteks austet Andrus kirjutab minu kommentaaridest distsipliini kohta ! Ta polegi aru saanud, et kõik minupoolt räägitu tuginebki reaalsetele juhtudele, nende analüüsile ja on suunatud teistega võimaliku õnnetuse vältimisele, Kes tahab, käib laskmist harjutamas, kuid kas olete näinud, palju on jahimehi, kes tulevad laskekatsele moonaga, mis nõukaajast pärit? Ei usu, et neil seda moona tonnidega, ainus järeldus- nad ei harjuta üldse. Ja mis võib sellise moona kasutamisel juhtuda?
Ehk Puugi poolt pakutava raamatu kirjutamine poleks probleem, küsimus- paljud viitsiks seda lugeda? Sest nemad "teavad paremini" ja SIIANI pole nendel ega nendega õnnetus ( veel) juhtunud.
Sorry, aga see on reaalsus .

[kakuke]

Selles mõttes on jyril täitsa õigus, et kõige suurem jahikoera vaenlane on hoolimatus. Seda vist välja ravida pea võimatu. Nagu paratamatus on ka see, et mida parem koer, seda suuremad on riskid tal otsa saada. Selliste poolvinnas koertega reeglina midagi ei juhtu ka.
Kirbule soovituseks, et nii, kui vähimgi kahtlus, et ohutus tagamata, jäta pauk tegemata. Muud rusikareeglit ei oskagi nagu välja tuua, sest igasugused olukorrad on väga muutuvad.

[jyri]

Kirbule soovituseks, et nii, kui vähimgi kahtlus, et ohutus tagamata, jäta pauk tegemata. Muud rusikareeglit ei oskagi nagu välja tuua, sest igasugused olukorrad on väga muutuvad.

See on vaid väike "rusika reegel", muidugi sama tähtis kui teised.
Toon näite ( organisatsiooniliselt)puudulikust kütiliini paigaldusest. Pealik "paigaldas" kütid kohtadele piki sihti. Eelviimane ja viimane (mina ilma koerata) aga "keerati" pea terava nurga all "ajust välja" poole "spetskohtadele".
Liinile tuli põder. Kütt lubas loomal, nagu kord ja kohus , ületada kütiliini ja siis tegi paar pauku "ohutusse tsooni" ajust välja. Üks kuulidest tabas puud minu peast alla meetri kaugusel.
Kas tekkinud situatsioonis oli süüdi laskja? - Ei olnud, tema ei rikkunud midagi.
Süüdi oli liini "paigaldaja", sest ei teatanud "sirgel lõigul" olevatele meestele, et liini ots keerab ära.
Siit peale pole minul usku ühisjahtidesse, kus enne jahti ei peeta mingitki instruktaaži ( allkirjade korjamine pole instruktaaž) ja kas siis iga aju lõppedes või jahipäeva lõpus ei tehta vigade ja saavutuste kokkuvõtet. Et siis järgmine jaht samu vigu puupäiselt korrata .
Tea, kas mul pole vedanud, aga üle poolte seltsidest, kellega ühisjahis olnud, on just sellised. Olen näinud, kahjuks harva, ka tõelise distsipliiniga sektsioone, edu neile jätkamises.

Teine näide seltsis kus üldse mingit juhtimist pole, (kõik "teavad ise, mida teha") . Läbisin metsa, kus olin üksi koeraga, tulin kütiliinile ja reaalselt ehmatasin ära- nii autod ( jala ju ei käida) kui ka kütid seisid "malekorras" pikki teed. Üks auto "aju pool" teine "väljas" , kellel kuhu mugavam parkida oli. Mehed samuti- üks siinpool, teine teiselpool. Ma ei kujuta ette, mis oleks saanud, kui mingi põder või siga otsustaks mööda sellist kütiliini töllerdada? Igatahes läksin ajusse tagasi, peitsin end suurte puude taha ja jäin eetrist ootama aju lõpu kuulutamist.

[kakuke]

Aga siis jätadki laskmata, kui olukord hull on. Ja sõltub olukorrast, aga teinekord on sisse lasta palju ohutum, kui kütiliini ületanud looma laskmine.

[jyri]

Aga siis jätadki laskmata, kui olukord hull on. .

Aga kui olukord kordub igas jahis erinevates vormides ja keegi ei kavatsegi midagist muuta . Mida siis teha soovitad?

[kakuke]

Keegi pole kuhugi naelutatud.
Ma isegi olen selle tõttu kunagi seltsi vahetanud ja mõnes kohas mitte ühisjahtides käinud. Nii lihtne see on. Need, kes tahavad, las lasevad üksteist maha. Ise leian, et ei pea sellistest "mängudest" osa võtma.

[sooviku]

Süüdi oli liini "paigaldaja",

Mul tuli üks kooliaegne luuletus meelde :

Kalevite kangem poega tahtis pauku peeretada.
Kärts oli kärmas tulema.
Süüdi polnud peeretaja,süüdi oli pingi seadja.
Seadis pingi servakile,sitaauk jäi irvakile.

Aga tõsiselt,ega ei pea ju sellise koha peale minema,kus ohtlik seista on.