Hundid

[usoPM]

Eks kõik tunnevad Klarale kaasa ja loodavad tema kiirele paranemisele. Huntide käitumise põhjal tundub mulle, et hundid ei rünnanud teda sugugi mitte kui saaklooma, vaid kui sissetungijat nende territooriumile. Sedasi käitub pigem huntide noorpaar, kes on oma eluala hiljuti okupeerinud ja kes näeb koertes võimalikke sissetungijaid/konkurente. Vanemad hundid juba teavad, kes koer tegelikult on.
Lisatud tekstist ei tule välja, miks hundid jalga lasid. Oletan, et põhjuseks oli koeraomaniku saabumine sündmuskohta, teisiti ei oska ma seda seletada. Kui see tõesti nii oli, siis vedas Klaral täiega. Aga ehk oleks omanik saanud ka midagi varem teha? Ei tea.

Oli vist aasta 2003, kui läksin oma Lääne-Siberi laikaga põtru ajama. Mõne aja pärast kuulsin esmalt koera haukumist, siis võitluselõrinat ja lõpuks koera kiunumist. Kuna sellised ebatavalised hääled viisid mu mõtted võimalikule huntide rünnakule, lasin püssist paugu õhku ka hõikasin valjult. Kõik jäi vait ja kui ma siis tagasi aju algusse jäänud auto juurde läksin, oli värisev koer seal. Tal olid mõned väikesed lahtised haavad kaela ja kubeme piirkonnas ja kaelarihmal päris tugevad hambajäljed. Õmblema ei pidanud ning antibiootikumikuur välistas ka muljumistest tekkida võiva põletiku.
Umbes kuu aega hiljem lasi ühe põdrajahis peremehe juurde jooksnud jahikoera järelt hundi üks naabersektsiooni jahimees, lume tulekul lasti selles piirkonnas ka teine loom. Aasta oli siis vist 2003, ehk siis hundi arvukus oli sel ajal väga madal. Ei eelmisel ega ka järgneval aastal meie kandis hunte ei olnud.

[spioonikas]

Eks kõik tunnevad Klarale kaasa ja loodavad tema kiirele paranemisele. Huntide käitumise põhjal tundub mulle, et hundid ei rünnanud teda sugugi mitte kui saaklooma, vaid kui sissetungijat nende territooriumile. Sedasi käitub pigem huntide noorpaar, kes on oma eluala hiljuti okupeerinud ja kes näeb koertes võimalikke sissetungijaid/konkurente. Vanemad hundid juba teavad, kes koer tegelikult on.
Lisatud tekstist ei tule välja, miks hundid jalga lasid. Oletan, et põhjuseks oli koeraomaniku saabumine sündmuskohta, teisiti ei oska ma seda seletada. Kui see tõesti nii oli, siis vedas Klaral täiega. Aga ehk oleks omanik saanud ka midagi varem teha? Ei tea.

Oli vist aasta 2003, kui läksin oma Lääne-Siberi laikaga põtru ajama. Mõne aja pärast kuulsin esmalt koera haukumist, siis võitluselõrinat ja lõpuks koera kiunumist. Kuna sellised ebatavalised hääled viisid mu mõtted võimalikule huntide rünnakule, lasin püssist paugu õhku ka hõikasin valjult. Kõik jäi vait ja kui ma siis tagasi aju algusse jäänud auto juurde läksin, oli värisev koer seal. Tal olid mõned väikesed lahtised haavad kaela ja kubeme piirkonnas ja kaelarihmal päris tugevad hambajäljed. Õmblema ei pidanud ning antibiootikumikuur välistas ka muljumistest tekkida võiva põletiku.
Umbes kuu aega hiljem lasi ühe põdrajahis peremehe juurde jooksnud jahikoera järelt hundi üks naabersektsiooni jahimees, lume tulekul lasti selles piirkonnas ka teine loom. Aasta oli siis vist 2003, ehk siis hundi arvukus oli sel ajal väga madal. Ei eelmisel ega ka järgneval aastal meie kandis hunte ei olnud.

Mida selle jutuga öelda taheti, ei saa mitte aru.

[aadu kadakas]

Äkki seda, et on endal reaalne sarnane kogemus olemas.

[usoPM]

Mida selle jutuga öelda taheti, ei saa mitte aru.

Vaata eelnevalt saadetud linki youtuubis, siis saad aru

[Ats]

http://www.jt.ee/3381481/hundid-rundavad-koduoues


Hundid ründavad koduõues

Türi vallas Karjakülas asuva Saueaugu talu perenaisel Maret Kaldil veristasid hundid vasika ja tapsid koera. Nüüd püüab ta veisekarja kaitsta ja meelitab neid heinaga ööseks kodulähedasele karjamaale.
Türi valla Karjaküla elanikud jäid huntide rünnaku tõttu ilma lammastest ja koerast, keskkonnaamet kinnitab huntide rohkust ja nende tapatööde arvu neljakordistumist.
Tänavu märkas Türi vallas Karjakülas asuva Koluvalma talu peremees Toomas Lepind esimesi huntide külaskäigu jälgi lambakarjas juba augusti lõpu poole. «Olid mõne lamba murdmise jäljed ja et nad võtsid viisakalt söögi tarbeks, siis ka jahimehena suhtusin sellesse mõistvalt,» lausus ta.
Kui huntide murdmisisu hakkas kasvama ja karja jäi tapatööst maha juba viis-kuus lammast, oli Lepindil tahtmine jahimehena püssi järele haarata. «Kuid euroseaduste järgi on hundid nüüd kui lemmikloomad, keda võid küttida vaid 1. novembrist 1. veebruarini. Enne tuleb nende tegevust vaid pealt vaadata ja neid käteplaksutamisega eemale ajada. Selline on olukord,» selgitas ta.
Vahepealsel viiel-kuuel aastal pole Lepindi teada nende kandis hallivatimeestega muret olnud. Jahimehena teab ta, et nad on piirkonnas olemas, kuid on osanud majapidamistest eemale hoida.
Nii uskus Lepind nüüdki esimese väljapääsuna hundid karjast eemale peletada sellega, et tõi lambad ööseks majalähedasse koplisse. See ei aidanud.
Viimane murdmistöö leidis aset öösel lausa taluõues ja toas magav Lepind ei kuulnud midagi. «Lammas, rumal loom, ju ei tee häält, hirm paneb ta vaid pimesi ringi jooksma,» sõnas ta.
Siis pani Lepind ööseks lammastele raadio mängima, kohe korralike kõlaritega. Kui tema loomad jätsid hundid nüüd rahule, siis hakkasid murdmisteated tulema ligi kahe kilomeetri kaugusele jäävast naabertaludest.
Saueaugu talu perenaisel Maret Kaldil olid hundid veristanud vasikat. «Arvatavalt hakkasid karja suuremad loomad teda kaitsma ja nii ei saanud hundid oma tapatööd lõpuni viia. See tuli meil endil teha, sest elulooma poleks vasikast enam saanud,» lausus ta.
Mõni päev hiljem hakkasid pere kaks väiksemat koera kesköö paiku hirmsasti haukuma. «Me küll ei tahtnud neid välja lasta, kuid taksil õnnestus ikka ukse vahelt õue lipsata. Kuulsime veel paar korda tema haugatust ja siis tuli ta niutsudes, hammustusjälg seljas, koju tagasi, kuid paari päeva pärast oli surnud. See on ikka õudne, kui hundid niimoodi juba taluõues käivad,» lausus ta.
Maret Kald ei teagi kohe, mida ette võtta, sest vabapidamisel veiseid kuidagi kinni ka ei pane. «Naabrinaisel Lii Kaldil läks ka vasikas,» lisas ta.
Et mõlemal on majas kütist mees, jääb Maret Kaldi meelest nüüd loota vaid jahiõnnele. «Seni mängib meilgi ööseks veisekarja juurde aetud traktorist täie kõvaduse peale keeratud raadio,» lisas ta.
Kaks aastat tagasi ründasid hundid ka Ambla vallas Sääskülas inimeste koeri. Proua Elle koer oli õues ketis. «Esimest korda, kui hundid käisid, kuulsin häälte järgi, et neid oli kindlasti rohkem kui üks, aga siis jäi koer veel alles,» meenutas Elle.
Mõne päeva pärast tulid hundid tagasi. «Tol õhtul oli täielik vaikus, ketiklõbina peale läksin vist õue vaatama,» meenutas Elle. «Üks pani kohe ajama, teine jäi jõllitama.»
Ellel tuli olla tunnistajaks, kui hunt tema lemmiku vaikselt ja jõuliselt maha murdis. Kõrval seisnud perenaisest ei teinud võsavillem väljagi. «See, mismoodi kõik juhtus ja kuidas peletis koera maha murdis, see on mu mälust kustutatud,» ütles ta.
Elle meenutas, et õuel olnud lambi valgussõõrist väljaspool võis hunte olla terve kari. Tema ütlust mööda oli see hetk ja vaatepilt jõledust tekitav. «Siiamaani ei taha ma enam koera,» märkis ta.
Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp ütles, et tänavu on huntide ründed tõesti hoogustunud. Järvamaal on ründeid võrreldes eelmise aastaga olnud juba neli korda rohkem.
Nilbi hinnangul võib see olla tingitud asjaolust, et eelmisel aastal ei kütitud ühtegi hunti ja nende arvukus on suurenenud. «Mida hoolsamalt hoiavad inimesed hunte karjadest eemale, seda enam võib tühi kõht ta saagi järele ajada taluõuedesse. Siin pole midagi imelikku,» selgitas ta.
Järvamaa jahindusklubi esimees Arvi Luuk oli teadlik huntide röövkäikudest talumeeste karjadesse, kuid nende küttimiseks läheb tarvis kasvõi väikestki lumekirmet maas. «Küttida on meil luba kuus hunti, kuid saame seda organiseeritult teha vaid lumevaibaga, sest hundijahiks tuleb näha nende jälgi,» täpsustas ta.

Hundid

• jahihooaeg algab 1. novembril,
• esimesest rünnakust teatati juunis, Kareda vallas murdsid hundid viis lammast,
• 34 lammast on murtud Koeru vallas,
• viimased rünnakud on tehtud vasikatele,
• rünnakud Koeru, Kareda, Roosna-Alliku, Ambla, Väätsa, Türi vallas.

Korralik disko hoiab hundid eemal

Türi valla Koluvalma talu peremees Toomas Lepind teab, et ööpäev läbi käiv disko hoiab hundid karjast eemal. «Mul mängib lambakarjale korralike kõlaritega raadio. Muusika kostab ikka nii kõvasti, et linnaoludes hakkaksid naabrid jorisema, sest vaikse õhtuga kostab 500 meetri kaugusel asuva õue peale vabalt ära,» lausus ta.
Ka Koluvalmast ligi kahe kilomeetri kaugusele jääva Saueaugu talu perenaine Maret Kald on seda meelt, et vaid kõvasti mängiv raadio aitab suside rünnaku vastu. «Meie tähelepanekul just vene raadiojaam, kus muusika keskel tuleb öisel ajal juttu,» lisas ta.
Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialisti Jaanus Nilbi meelest harjub hunt peagi ka monotoonselt kostva muusikaga. «Kaua mängiva raadioga hunte ei peta, ka paugutite ega muu asjaga,» teadis ta öelda. Töökogemustele toetudes lisas ta, et kõige paremini aitab hunte karjast eemal hoida, kui muuta loomade karjamaa asukohta.

[Kaupo Toom]

Kas eelkirjeldatud olukordades hädaseisundi paragrahvile ei saa toetuda?

[Ahto Kattai]

"Lollidemaal" ikka elame! Varga võib politseisse üless anda , hundile võib ainult diskot korraldada,mis pidu see ilma muusikata ikka on! Ma juhiks ainul tähelepanu ,või õieti tuletaks meelde, et neil suurtel eurooplastel ,kes nii usinasti siin (meie riigi pinnal) käskivad hunte kaitsta, millegipärast endil kodus selliseid probleeme pole! "Raske arvata" vist ,miks neil endil hunti pole! Las siin aga murravad ,ega see polegi mingi tõeline lambakasvatus piirkond ,küll euroopa onud saadavad oma lambaliha siia ka! Sead(kusjuures mitte haiged) aetagu ka farmide viisi auku! "Ei tea küll kes sellest kasu loodab lõigata?"
Osalesin täna ühes ühisjahis ,mille algus ja lõpp ,ühes mainitud taluõues toimus .Võin kinnitada ,et mainitud peremehed ei ole mingid tilu-lilu mehed ja küllap neil püssirohi põlema läheb ,aga jõuad sa neid 24/ 7 valvata,kui aga jahi tingimused on olemas ,siis peab ootama ja vaatlema kui keski kuskil annab loa! See on inimeste mõnitamine,ei muud

[burm]

Luunja vallas 06.10 kella 2 paiku päeva
lhttps://youtu.be/VaC3adzVt1A

[jyri]

Ei saa videost aru, kes tal hambu jäi?

[burm]

kitse esiosa

[Feen]

Mul on endal jäänud mulje, et hundijahiks pole vaja lund ja jälgi vaid hunti ning püssi (1. novembri saabumine peaks ka nüüd kasuks olema).

Nädala vanune näide sellest, et Nõo külje all, Valga mnt ääres on suht pisikesed nö külavahetukakesed. Põtradel on ka see kant meeldima hakanud. Tegime jahti ning polnud ühtegi põtra. Küll aga 5 hunti. Jäidki meist sinna tukka aga jahiajal oleks saanud paari tunniga selle koha nii tihedalt kinni, et oleks kohe Nende loomade tegevust koduloomade kallal pole täheldanud veel kuid kuna neid nüüd paar aastat näinud, siis on alust oletada, et Alam-Pedjalt on osa karjast oma territooriumi vähemalt Valga mnt-ni nihutanud.

[jahe]

Sõitsin mõned päevad tagasi kuuvalgel ringi,ühes põllus jalutas hunt,oli teine suur ja kiire

[sooviku]

Varemalt oli uudis see,kui keegi nägi hundijälgi või mõni susi lamba murdis.Nüüd ei pane kedagi enam imestama,et päise päeva ajal hunt majade lähedal põllul nagu rebane hiiri püüab.See loom ei karda enam inimest ja sellist käitumist peetakse miskipärast juba normaalseks.Isegi hõisatakse,et vaat kui tore,meil seda elukat jätkub,meil lubatakse teda isegi küttida!...... Aga põder ja siga (kits muidugi ka)tuleb viimseni maha tappa,muidu süüakse mets ära ja hundil pole kuskil elada.

[krupp]

Olles sel aastal hundimurdmistega silmitsi seisnud võin kinnitada, et hunti on oluliselt rohkem.
Aastaid ei teadnud mis on lammaste murdmine, kuid see aasta ca 50 tk 3 korraga.
Seda tunnet oskavad tunda empaatiavõimega inimesed või loomakasvataja, lähed hommikul karjamaale ja seal on 1-2-5-10-15 lammast murtuna.Kellel sisikond välja kes terves tükis külili...
Ühte hakati murdma jälgede järgi vaadates lausa 20 m suvila hoonest murdma/lohistama....
See on jäle vaatepilt.
Kuid siin vähemalt riik, kui hundi kaitsja maksab TUVASTATUD murdmised kinni.....kuigi hiljem...ka talvel sündima pidavad talled jäävad kompenseerimata, kuid vähemalt midagi,
Ka ei lähe kompi alla paljas kasukas ja pealuu/sääreluu, mis söömisest järgi jäi....ehk olid küla koerad.
Aga jahimees kes saab metsas jooksvale hundile külge on tegija, mina olen ainult hunti näinud

[Joosep Käba]

Sõitsin mõned päevad tagasi kuuvalgel ringi,ühes põllus jalutas hunt,oli teine suur ja kiire

Huvitav, ma nägin üks talve metsasihil sellist, mitte kaugel Järvamaast. Ka suur ja kiire! Äkki sama loom.