Otsingust, verejäljest..

Jaht koertega ja kuidas oma lemmik tööle saada .
Vasta
Kasutaja avatar
pktaks
Postitusi: 539
Liitunud: L Nov 26, 2011 12:34 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas pktaks »

Õigel ajal pead õigesse kohta mehed ette saama lihtsalt :D
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas jahe »

pktaks kirjutas:Õigel ajal pead õigesse kohta mehed ette saama lihtsalt :D

Õiged mehed olidki õigetes kohtades ees,aga põder va sindrinahk hakkas keerutama ja tegu oli küllaltki suure metsamassiviga ja tagaajamine käis öösel,päeval ju vaja tööl olla :D
243win
Kasutaja avatar
pktaks
Postitusi: 539
Liitunud: L Nov 26, 2011 12:34 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas pktaks »

See on kahe otsaga asi. Kui sa praegu hakkad teda jäljelt tagasi kutsuma, siis võib asi minna niipidi, et kui koer mingil hetkel avastab et sa pole talle järele jõudnud, keerab otsa ringi ja tuleb ära. See võib tähendada aga seda, et ta jätab ka tõsiselt haavatud looma maha.
Üks variant on minna koeraga koolitaja juurde ja õpetada koerale mingi käsklus, mille peale ta tingimata tegevuse lõpetab ja seda kasutadki ainult siis, kui teda vaja tagasi kutsuda. Aga ka sellisel juhul ilmselt kehtib see reegel, et sa pead koerale piisavalt lähedal olema, et see keeld ka koerale kõrvu ulatuks. Teadupärast koertel distantsi suurenedes kõrvakuulmine väheneb... ;)
Kas sa kasutad tal muidu GPSi ka? Osadel saab kaelarihmale nö helistada ja koerale ise käsklus anda. Vaata Volliriho postitust Huntloci kohta, kus ta niimoodi koera ära kutsus.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas sooviku »

Volliriho :?:
Naine võib olla,koer peab olema!
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas Ahto Kattai »

jahe kirjutas:.Nüüd küsimus targematele kuidas teha koerale selgeks,et õigel ajal peab järgi jätma? :M Tegu on siis taksilaadse tootega,koer on aasta ja seitse kuud vana.

Õige aeg järele jätta on siis ,kui pull on külili ! :)
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas jahe »

Ahto Kattai kirjutas:
jahe kirjutas:.Nüüd küsimus targematele kuidas teha koerale selgeks,et õigel ajal peab järgi jätma? :M Tegu on siis taksilaadse tootega,koer on aasta ja seitse kuud vana.

Õige aeg järele jätta on siis ,kui pull on külili ! :)

On küll õige,aga kui oled 14kilti mööda metsa jooksnud,siis ei teagi kumb maha lasta, kas koer või põder :lol:
243win
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas aivar00 »

tsiteerin:
On küll õige,aga kui oled 14kilti mööda metsa jooksnud,siis ei teagi kumb maha lasta, kas koer või põder :lol:

Kas siin on meie väsimatu kaasfoorumlase Jahe hääles kuulda väsimise noote - seda ei tahaks küll uskuda :lol: :lol: :lol: !


Ei pretendeeri küll "eksperdiks" või "spetsialistiks" - minu kogemuse järgi "koeralaadsed tooted" lõpetavad ajamise, kui neil inimest järgi ei ole ca paari tunni pärast. Ehk siis teisisõnu väsivad ka ise ära ( see sõltub kindlasti ka maastikust). Põhiline, et koer oskaks enda jälgi pidi tagasi tulla.

Ja nagu ma aru saan, siis meie "Vollifedja" on üleöö muutunud " Vollirihoks" - küll tänapäeval ikka asjad käivad ruttu - loodan, et Maril valus ei olnud :lol: :lol: :lol: !
ikka lõbusalt
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas Ahto Kattai »

jahe kirjutas:On küll õige,aga kui oled 14kilti mööda metsa jooksnud,siis ei teagi kumb maha lasta, kas koer või põder :lol:

Aga kui ta siis ,viimasel momendil peaks ära tulema ,siis on kindlasti tahtmine just koer maha lasta! :D
Kasutaja avatar
pktaks
Postitusi: 539
Liitunud: L Nov 26, 2011 12:34 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas pktaks »

aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Ja nagu ma aru saan, siis meie "Vollifedja" on üleöö muutunud " Vollirihoks"

Vabandan, minu viga. Teises foorumis on ta sellise kasutajanimega ja ma ajasin lihtsalt segamini. Loodetavasti saan andeks. :wink:

Asjast ka natuke. Eile sai meil jahis haavata siga. Norrakas (ehk siis selle foorumi järgi ikka Koer) läks järgi ja kiiresti ja kaugele. Teiste meeste maa peale ja sellisesse suurde tükki, kust siga enam välja ei tulnud. Kuna kellaaeg oli selline, et väljas oli kottpime, siis võeti vastu otsus vähemalt koer kätte saada. Koer jättis looma järgi ca 2,5 tunni pärast, puhtalt tänu väsimusele, tal oli pikk ja töökas päev selja taga. Koerale metsa järgiminek oleks olnud suure tõenäosusega sama teema, mis Jahel, et koeramees jookseb neil lihtsalt järgi.
TRG
Postitusi: 284
Liitunud: L Apr 23, 2011 8:36 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas TRG »

Norrakas peatav koer ju...peaks laskma ligi hiilida küll :o . Üldiselt selle pikalt jälitava koeraga ikka see teema ,et vahepeal see halb(vale loom ees=halb) ,aga teinekord jällegi hea(haavatud loom ees=hea).
Õnne peab olema
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas puugi »

Kui koerale 3-4 korda juurde mindi ja looma maha ei lastud anti koerale ainult hoogu juurde.
14 km pole mingi eriliselt pikk maa.Väikesele koerale muidugi tubli saavutus.
Ootamist ei soovita enam ühelgi juhul,sest võsavillem võib koera looma juurest lihtsalt ära korjata.
Kui võimalus tuleb sellisel juhul mõni mees metsa lisaks kaasa võtta.Mitme mehega kavaldab lõpuks ikka looma üle.Üks mees ei jõua lihtsalt. Jahe:Kustkohast sa selle koera ostsid?
jahe
Postitusi: 743
Liitunud: K Mär 24, 2004 10:03 am

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas jahe »

Jaht toimus minujaoks täiesti tundmatus kohas,üks sõber helistas ja kutsus appi.Saan ise ka aru,et koeral sabas püsides annab see koerale ainult vurtsu juurde.Oodata ka ei taha ehk nagu puugi ütles probleem on hundid.Mitmekesi metsa järgi minna pole minu arvates hea idee eriti pimedas ja eriti siis kui metsas lahku minnakse ,muutub lihtsalt ohtlikuks.
Koer on toodud Lätist,ilmselt ta sellepärast siuke juut ongi,ausalt öeldes pole juudimat koera näinud :),samas ega kuulekuse kool pole minu tugevam külg.Lihtsamad käsklused olen ikka suutnud selgeks teha,aga näiteks käsklus SIIA mõjub kuni 50m peale,kaugemalt see enam ei toimi :)
243win
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas puugi »

Meil läheb mitu meest sisse kui on suur ala.Lihtsalt eri kohtades ootavad.Kui esimene mees ei saa lähedale,siis liigub loom lõpuks teisele või kolmandale ikka peale.Praegu on ju gepsud, lambid,raadiosaatjad.Huntloc hea ja odav näitab ka liitunud seltsimeeste asukohad ilusti ära.Mul juba koeral Huntloc mitu päeva koos Astroga kaelas olnud ja häda midagi.Pimedas sinine tuli ka väga lux asi.Koer nagu politsei auto. :wink:
vollifedja
Postitusi: 573
Liitunud: E Okt 27, 2008 7:02 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas vollifedja »

Vabandust, pole arvutifriik.
Jah, mul on Huntloc ja mu taks Uuno, kes kui on jäljel, siis ikka maha ei tule. Avastasin, et kui ei haugu, saab ära kutsuda-sisse helistada ja ausalt-peale kolmandat käsku" tagasi -siin-siin"tuleb mööda omi jälgi tagasi. Samas, jääb mulle märk, kust maalt ma ta tagasi kutsusin ja järgmisel hommikul saab samast panna uuesti jäljele, jätkata.Saan ka panna märgi, kuhu jäi pooleli.See oli hea Soomes, kui pani saarelt-saarele hirvede järel, oli 3 km kaugusel ja kohalikud arvasid, et aitab, Olen kodus jahis ka proovinud, kui aju läbi, kutsun ära, kasvõi rebase,kitse pealtr. Tuleb.Ega mingit eri koolitust ei teinudki. Lihtsalt proovisin Huntloci võimalust km pikkusel sihil-vaatasin, et Uuno tuleb, helistasin ja kutsusin , kena oli vaadata , kuidas ta vahtis ringi, kus ma olen ja hakkas mööda kraavi äärt tulema. Kui ikka kõhkles, tahtis metsa pöörata, helistasin uuesti, tuli, nagu miilinki.
Uri
Postitusi: 54
Liitunud: E Nov 01, 2010 6:17 pm

Re: Otsingust, verejäljest..

Postitus Postitas Uri »

Kirjutan siia ka oma esimese verejälje kogemuse - nimelt oman elu esimest jahikoera - selleks on norrakas. Vanust on tal alles alla 6 kuu. Hoolimata paljude "tarkade" soovitusest hakkasin teda juba suurte jahti kaasa vedama oktoobri keskelt ,et koer näeks ja õpiks jahti kui sellist. Siiani on ta ajus minu järel peamiselt kaasas "hulkunud" ja ei ole erilist initsatiivi kui sellist näidanud. Vahest on leidnud mõne värskema jälje kuid sealt ruttu ära tulnud kartes minust kaugemale minna ja mind kaotada. See on ka vast arusaadav arvestades tema noorust.

Laupäevases ühisjahis lasti lehma ja paluti kõige lähemal oleval koeramehel lasu tulemust kontrollima minna (lehm pööras ajju tagas). Läksin oma noore koeraga kontrollima ja leidsin eest väga suurtes kogustes verd. Jalaltsurnud ja pooleks murdunud kask, mille vastu lehm oli jooksnud, oli paksult verd täis. Rõõm oli näha ,et koer leidis praktiliselt ise selle jälje üles ja pani nina maas minema. Kaugemale kui 70-80m ta minust ei läinud kuid näitas õige tee kätte. Arvasin ,et 100-200 meetri järel on loom maas kuid isegi peale 500m looma kuskil näha ei olnud. Rada viis läbi soo ja isegi läbi ühe kraavi peale mida koer võttis uuesti lõhna üles. Verd jäi aina vähemaks ja vähemaks ja peale 2 kilomeetrit praktiliselt verd näha ei olnud. Kuid koer läks ikka oma kindlalt rada pidi ja tema rada mööda käies leidsin ikkagi siin ja seal uusi veretäppe - ehk koera nina tuleb usaldada. Jõudes otsapidi kütiliinile tuli info ,et meist sadakond meetrit eespool liigub tõepoolest haavatud põder ja see õnnestus ka ühel täpse käega kütil küttida. Koer juhatas meid täpselt põdra juurde ja tagantjärgi võib arvata ,et ega see lehm meist koguaeg väga palju ees ei liikunud ja meie vaikne liikumine liigutas teda ka pidevalt kütiliini poole. Oleks olnud koeral piisavalt julgust minust rohkem ettepoole minna ja mind silmapiirilt kaotada oleks ta kindlasti ka veel elusa põdra juurde jõudnud.

Looma lahates selgus ,et ta oli saanud ühe tabamuse rindkerest üles ja peapoole ja selgroost natukene allapoole - teine pauk oli tabanud makku. GPSi järgi mõõtes selgus ,et alates laskmiskohast oli põder liikunud umbes kolm kilomeetrit. Rõõm tõdeda ,et juba nii noorelt (saab järgmine pühapäev 6 kuuseks) on temast päriselt abi - kui nüüd vaid julgeks minna minust kaugemale metsa omaette jälgi ajama siis oleks juba väga hea.

Muide - tegemist on sama pesakonna kutsikaga keda siin mõni aeg tagasi foorumis pakuti (siis oli alles vist 2 emast ja asukoht oli Rannu). Kui keegi samast pesakonnast mõne kutsika endale muretses võiksite teada anda - sooviks teada kuidas teistel läheb.

Põnevaid elamusi jahiradadel! (b)
Vasta