VR kirjutas:Pigem võiks argumenteerida, mis asjaoludel on vajalik ainult C-kasutusega (enese ja vara kaitse) relvade omamine. Samuti ühe-kahe-kolme püssi vaid C-kategooria omamine.
Ise tean kolme meest, kõik eestlased - üks arvas, et hakkab sõpruskonnaga taldrikuid laskma ja ostis haavlipüssi ning paar korda isegi on käinud (minu arust väga tubli, et ei nuianud sõbra käest ilma relvaloata, Eesti võistlustele minna ei soovi) ja kaks vanemat meest jätsid jahitunnistused pikendamata kunagi.
Kas see "lasemaha" kodulehel on Kert Kuuskla kirjutis?
NB! Jahimeestel ja sportlastel ei muutuks muud, kui padrunite kogus ei tohiks 3000 ületada.
Ei, see artikkel ei ole minu kirjutis. Tõin selle lihtsalt välja, kuna tekst on sel lihtsamalt loetav ja kokkuvõtlik. Isegi ei süvenenud, kes selle autor on.
Jahimeestel ja sportlastel ei muudaks see täna tõepoolest palju, kuid arvata võib et kui praegused planeeritavad muudatused lihtsalt läbi lähevad, on varsti laual üllitis stiilis "Jahimehel ei ole mõistlik omada rohkem, kui ühte poltlukuga vintpüssi".
Täna soovitakse tekitada olukord, kus ma pean oma relvadest, millel kõigil on loal ka C-kategooria, valima ühe, millele ma saan C alles jätta. Kui mul ei ole käsitulirelva, siis ma C-d ei saagi. Kindlasti on jahimeeste hulgas palju selliseid, kellel kapis üks sileraudne, üks vint ning mõlemal loa peal kategooria C. Pärast sellsit muudatust ilmselt paljud loobuksid C-st üldse, sest käsitulirelva soetamine oleks lisakulu ja olgem ausad, käsitulirelva ohutult käsitsemine ning sellest tulemuslikult tabamine on sootuks keerulisem, kui pika relvaga. Paljud lihtsalt ei viitsiks sellega tegeleda.
Oletame nüüd, et sellisel kodanikul tekib vajadus hädakaitseks ning ta on sunnitud kasutama selleks oma jahipüssi. Pärast intsitenti leiab kohus, et kogu tegevus oli igati õiguspäerane ning vastas hädakaitse nõuetele, va. üks asi: kasutatud vahed ei olnud selle jaoks ette nähtud! Minu meelest kõlaks see mõnitamisena, sest vastavalt tekkida võivalle olukorrale sobib enesekaitseks iga relv.
Rääkides nüüd ainult enesekaitserelvast siis reeglina jah, pikk relv ei sobi hästi kaasas kandmiseks. Aga taskusse mahtuva püstoliga ei ole midagi teha, kui sul on vaja talus lambakarja kaitsta. Ontlik relvaomanik tahab tiirus harjutada, et oskused rooste ei läheks, selleks sobiks paremini soodsa moonaga 22LR, mis aga enese ja vara kaitseks väga ei päde.
Ei leia, et ühe relva nõue oleks kuidagi mõistlik. Ei näe ka kohta kuhu tõmmata see piir ja kas seda piiri üldse vaja on.
Eelnõus on vee see kõiki relvaomanike puudutav esmaabi kursuste läbimise nõue. Ideaalist tundub see hea ja õilis, sest oleks ju hea, kui keegi pädeva oskaks sulle esmaabi anda, kui jahis on mingi taoline õnnetus juhtund. Aga reaalses elus on "korra kunagi käisin" isiku poolt kaelalahase või žkuti paigaldamine lihtsalt ohtlik, situatsioonis kus seda tõesti ja päriselt vaja peaks minema. Ning seaduse silmis oled sa oma esmaabi andmise kohustuse täitnud, kui oled kiirabisse helistanud, miks peaks nüüd kõi kohustuslikus korras mingitele kursustele saatma?
Kõlab, nagu riiklik tellimus.
Ning kindlasti on tulirelvad, ükskõik kui pikk ja mis kaliibris, hoidnud ära kordades rohkem halba, kui nende sihipäratu kasutamine on tekitanud, sest tavaliselt rahuneb olukord peale relva nägemist ilma, et sealt peaks ühtegi pauku tegema. Paraku ei ole see seduseloomes pädev argument, sest selle kohta puudub statistika. Lugusid sellistest olukordadest kuuled ainult asjaga kokku puutunud inimestelt ja ainult usaltusväärses seltskonnas.