Tere, mul selline mure et seoses viljaka õunaaastaga on mingine suuruluk mul maakodus korduvalt aeda sisse tunginud, puude alt ja ka puude otsast õunu sisse ahminud, suured oksehunnikud järgi jätnud ja siis lahkunud. Oletan et on põder kuna puudelt on oksi ikka väga kõrgelt rüüstatud ning aed okastraadiga (või see mis sellest nüüd järgi on jäänud) ei ole olnud takistuseks. Kas on midagi mis teda eemal hoiaks? Kaalusin siin mingeid värvilisi linte aiale riputada, või konservikarpe - mis võiks aidata? Või peaks pöörduma kohalike jahimeeste poole (kahjuks ei tunne küll kedagi-asukoht põhjarannik Lahemaa RV). Olemas on ka küll sileraudne loaga relv isiku ja vara kaitseks aga kas ülalkirjeldet olukord kvalifitseerub üldse ründeks seaduse mõistes antud kontekstis mida teoreetiliselt tohiks antud relvaloaga tõrjuda? Loomapoolne rünnak RS mõistes loeti vist hädaohuks. Kuna jahimees pole siis pole vähimatki mõtet ega soovi olnud eluslooma laskma hakata (saati siis veel rahvuspargis) aga küsida vast ikka võib. Loodaks muude sobivate meetoditega ta eemale peletada. Tänan kes oskavad aidata!
Viimati muutis Walter, R Okt 21, 2016 8:14 pm, muudetud 1 kord kokku.
Ahto Kattai kirjutas:Põder--? Kipun arvama ,et okse pole tegelt okse ,vaid on ikka sellest tagumisest august väljatulnud kraam ja külaline on pigem karuott ,kui põder!
Ei vaidle vastu, ninapidi hunnikutes ei olnud aga sitale omast haisu ja väljanägemist ei suutnud tuvastada, tundus selline purustatud õunte sarnane löga olevat (loomade vastava kraamiga kogemusi muidugi ka vähevõitu ). Karu on muidugi huvitav variant, aastaid tagasi olevat ca. 1 km kaugusel külarahva juttude järgi küll karu pesapaik olnud aga isiklikult pole ca. 35 sealoldud aasta jooksul ühtegi otti silma ette sattunud.
Ahto Kattai kirjutas:Põder--? Kipun arvama ,et okse pole tegelt okse ,vaid on ikka sellest tagumisest august väljatulnud kraam ja külaline on pigem karuott ,kui põder!
Ei vaidle vastu, ninapidi hunnikutes ei olnud aga sitale omast haisu ja väljanägemist ei suutnud tuvastada, tundus selline purustatud õunte sarnane löga olevat (loomade vastava kraamiga kogemusi muidugi ka vähevõitu ). Karu on muidugi huvitav variant, aastaid tagasi olevat ca. 1 km kaugusel külarahva juttude järgi küll karu pesapaik olnud aga isiklikult pole ca. 35 sealoldud aasta jooksul ühtegi otti silma ette sattunud.
Pane kaamera jälgima siis. Kui jutt ikka sellest Lahemaa Rahvuspargist, siis paugu tegemisest (kellegi pihta) võid ilmselt vaid unistada....kui siis vast millegiga ainult hirmutada... Ja ega õunavargast metsloom ei anna sulle ametkonna ees õigust ka varakaitseks deklareeritud tulirelva kasutada.
Karu. Tal lihtsalt seedimine selline.Tee järgnev katse-purusta õunad sarnasteks tükkideks ja pane sinna kõrvale.. Tumenemise järgi võid arvata mitu tundi tagasi karu seal kükitas. Kui õunu on veel puus ja väga külmaks hetkel ei lähe, siis tuleb karuvants uuesti.
Kui sitt meenutab õunamoosi ,siis tegemist kindlasti karuga .Teinekord võib hulgas ka terveid pohli olla ,pohlad tasub parajasse sõela korjata ja veealt läbi lasta , kõlbab omal tarvitada
Nali naljaks aga kas millegagi teda eemale peletada ei saaks - kallaks aiataha mingit keemiat nt. maha mis haiseks? Või loomal looma jõud ja loll järjekindlus?
Ma ei saa üldse aru,et miks see peaks olema maakodu omanikule probleemiks.Kui õunad korjamata,siis neid järelikult pole vaja.Saan aru,et seal ka harva käiakse,järelikult ei sega loom ka omaniku.Las ta siis käib ja sööb,vähemalt kellegile teevad need õunad rõõmu.Mul omal on ka metsatükk vana taluaiaga ja karud käivad aastaid seal maiustamas.Vanade puude oksad on lausa alla kistud ja ära lõhutud.Ise ma neid ei vaja,las siis söövad.
Küsimus pole õuntes (mida ikka ka korjatakse kuid õunaasta on lihtsalt liiga vilkakas) vaid rohkem turvalisuses. Hetkel näha et olemasolev aed teda ei pea, plaan teha uus aed on aeg-ajalt ikka jutuks tulnud kuid küsimusi tekitab see, missugune see peab olema kui sellest nii kergelt läbi "astutakse". Noored kasvuikka jõudnud viljapuud lähevad vaikselt looja karja. Tundmata karude käitumismustrit ei oska ma ennustada kas tulevikus jõuab kätte hetk, kus mõmmiga silm-silma vastu satun (veel vähem tahan et tegu oleks emakaru pojaga) kui perega maakodusse saabun ning metsloomadega kogemusi omamata ma siiski tahaks sellise asja välistada. Tundub et suvel tehtud nali kus kallis kaasa tahtis öösel teise majja minna ning soovitasin tal mõmmi peletamiseks paraja toika kaasa võtta polnudki nii nali. Kas karudel on kombeks jäädagi oma söögikohti külastama (kui hammas verele saadud) ka järgnevatel aastatel, kui neid eemale ei aeta ega midagi ette ei võeta?
Loodaks muude sobivate meetoditega ta eemale peletada.
