Beretta kirjutas:Ei jaksa rohkem jahijuhataja kohustuset üle vaielda. .
Beretta Ma ei vaidle, vaid täiendan. Sinu näites oli jahijuhataja lubade "ainuhoidja" ja seepärast ei saanud keegi muu loale märke teha ja jahijuhataja vastutas.. Süüdi jääb nagunii jahijuhataja, aga loale märke teha, ja sellega kogu seltskonda päästa, võis ka keegi teine, kelle nimi mingil loal olemas!
Vaielge palju tahate - see igaühe eralõbu. Kord on selline, et uluki haavamise või siis tabamise märgib loale loa avaja. Ühisjahi puhul on selleks inimeseks siis jahijuhataja (kuna ka tema pidi ühisjahis avama suuruluki loa). Vastasel korral tekib küsimus - milleks siis jahijuhatajat üldse vaja on kui iga mees teeb jahis mida tahab . Olgu selleks siis ühisjahis jahiloa avamine- sulgemine, jahijuhataja poolt paika pandud kohalt minema jalutamine või isegi lihtsalt koju minek. Koolist meenub, et sellise "korra" nimi oli anarhia. Kes aga sellel teemal demagoogitseda soovib - minge proovige reaalses elus järgi ning pärast andke palun ka teada kuidas läks .
Kui isegi kohtu otsus ei ole piisav argument Jyrile.. no ma ei tea. Peab järelikult Riigikohtu lahendit otsima. Ma ei tahaks uskuda, et keegi oleks sellega Eestist Euroopa kohtuni jõudnud. Võin panna lingi nimetet otsusele, aga kardan, et see oleks sama hea kui soovitada lugeda Lo Guan-Tšung'i raamatut "Kolmevalitsus".
aivar00 kirjutas: Nendest sätetest tulenevalt siis sileraudse relvaloa omanikule ainult sileraudne, vintraudse relvaloa omanikule ainult vintraudne ning kombi andmise jaoks peavad olema mõlemad load. Siinkohal võivad mõned hakata vaidlema selle kombi üle nagu ka laskekatsetel - kombi omanik väidetavalt peab sooritama laskekatse kas mõlemast relvarauast või aitab ainult ühest - see juba eraldi teema ja siia alla ei lähe.
Mõni aasta tagasi, kui relvaluba sai tehtud, avaldasin soovi vindi luba ja sileda liigiluba saada, eesmärgiga vint kohe osta ja siledaraudne vajadusel kõrvaltkapist laenata. Tollel ajal Viljandis olev relvainspektor sileda liigiluba ei andnud, öeldes, et vindi loaga võib siledaraudset laenata.
Hetkel ma küll ei oska leida, millel selline väide põhines.
Sorry, et vanat teemat torgin aga vaidlus käib ühe "turistiga" kes väidab, et kui tal on vindiluba, siis külalisjahimehena võib laenata, kuidas selle seadusega nüüd on siis Eestis. Soomes on relvaseaduses 87 §, mis ütleb selgelt et vintrelva loaga võib laenata sileraudset.
väljavõte Relvaseadusest: § 30. Välismaalasele lubatud relvade liigid: (6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et tal on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
Relvade liigitamise kohapealt ütleb ju seadus konkreetselt - tal on seda liiki jahitulirelva luba. Jahirelvad jagunesid teadaolevalt sileraudseteks ja vintraudseteks. Sellest järeldan, et Soomes vintraudse luba omav jahimees Eestis sileraudset ei tohi kasutada. Samas ei näe ma isiklikult üldse vahet - jahirelv on jahirelv. Veidi Riigikohtulahendites sobramist ehk annab 100% vastuse.
Relvaseadust väga ei huvita kuidas Jahiseadus relvi liigitab.
Relvaseaduse järgi on küsijat huvitavaks vastuseks - kolm liiki: - püss (pole vahet, kas vint või sile. Eksam tehakse eranditult 22lr vindiga) - püstol - revolver Selliste liikide kasutamiseks tuleb igaühe puhul teha Politseis käsitsemis ja ohutustehnika eksam.
§ 12. Tulirelvade liigitamine (1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on: 1) püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm; 2) püstol – tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas; 3) revolver – trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.
§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt .... (5) .... Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile tulenevalt käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktidest 1–3.
(1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on: 1) püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm; 2) püstol – tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas; 3) revolver – trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.
(2) Tulirelvade liigid kasutatava padruni järgi on: 1) tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun; 2) tulirelv, mille laskemoonaks on ääretulepadrun. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on: 1) sileraudne – tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta; 2) vintraudne – tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned; 3) kombineeritud – sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.
ehk siit võiks välja lugeda, et samaliigiline nt püss, kesktulepadruniga, vintrauaga.
Uskumatud tegelased koostavad Eestis ikka seaduseid. Olen alati arvanud, et eesti keel on ilus keel ja väga selgesõnaline aga kui süveneda seadusandlusesse, mis võiks teadupärast olla must/valge on ikka väga hall. Samas vaja ju ka juristidel, kohtunikel jt. leib lauale saada.
pktaks kirjutas:Oman liigiluba, sellele on peale kirjutatud "püss" ja sellega võib võtta laenuks nii vint- kui sileraudseid püsse.
Huvi pärast ja teema arendamiseks küsin: kas selliselt sõnastatud liigiloaga ("püss") teise isiku tulirelva kasutamisel on tulnud ette ka mõne pädeva asutuse ametniku järelevalvetoimingute alla sattumist ja kui on, siis milline on olnud tagajärg ?
Olen näidanud dokumente kolmel korral inspektoritele, neist ühel korral olid kohal ka politseiametnikud, kes kontrollisid relva üleandmise akti ning relva ennast. Küsimusi ei tekkinud. Loogiline on see, et nii vint- kui sileraudse püssi laenamise puhul peab endal olema olemas ka suuruluki laskekatse, kui tegu suurulukijahiga. Aga selle eest ei vastuta ju püssi andnud isik, vaid see, kelle kätte püss läheb.
jyri kirjutas:Kui jahijuhataja või keegi teine loaomanikest ei märkinud loale haavamist ja uluki jälitamist "teiste" maal, võivad tulla pahandused , sest ilma mainituta on 3 meest koos koertega ( isegi kui pole relvi kaasas) pidamas jahti! Ebaseaduslikku, sest telefonikõnet ei saa ette esitada nagu paberit.
Ei ole jah kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, aga ka suuline "luba" on kokkulepe. Probleem suuliste lepetega on see, et neid on raske tõendada.
Küsimuse püsitajale- järgmine kord saada sms
Hunting and fishing the only reasons I like to wake up early....