Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... zOur%C2%A0
2. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.
Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.
Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.
Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.
Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.
Relvaseadus on plaanitud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.
2. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.
Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.
Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.
Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.
Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.
Relvaseadus on plaanitud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.
Pole looma, pole probleemi!
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Tunduvad olema igati põhjendatud muudatused! Praguseni kehtinud eksamikord, kus vaid küsimise peale anti kätte vene keelne eksamipilet, oli ikka jabur! Nagu Eesti Vabariigis ei kehtikski eesti keel riigikeelena!
Samuti on mõistlik keelduda andmast relvaluba ebastabiilsetele isikutele! Kui ikka keegi on korduvalt karistatud avaliku korra rikkumiste ja/või liikluseeskirja rikkumiste eest, siis pole põhjust arvata, et peale relva soetamist ta muutub eeskujulikuks kodanikuks!
Samuti on mõistlik keelduda andmast relvaluba ebastabiilsetele isikutele! Kui ikka keegi on korduvalt karistatud avaliku korra rikkumiste ja/või liikluseeskirja rikkumiste eest, siis pole põhjust arvata, et peale relva soetamist ta muutub eeskujulikuks kodanikuks!
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Nõus, et erinevad rikkumised indikeerivad teatavat suhtumist või meelsust, mis võiksid mõjutada relvaloa hankimist, ka pikendamist. Aga !!!, kas näiteks paar väikest kiiruseületust asula märgi juures, parkimisel 15 minuti asemel 20 minutit seismine, kindlustuse pikendamise unustamine ja taolised rikkumised peaksid koheselt mõjutama relvateemat või ei? Lihtsalt, et arvamust kuulda.
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Minu arvamus tuleb kogemustest. Sõidan aastas läbi nii 20000+ kilomeetrit ja pole kaugeltki eeskujulik juht, kuid minu viimane liiklustrahv jääb aastasse 2003, ...ning seegi saadud Tallinnas jalakäijana! Viimase kümmne aasta jooksul on politsei juba nii "õhukeseks hööveldatud", et ei jätku neid enam õieti põõsastesse "föönitamagi"! Ma tõesti ei mõista, kuidas õnnestub kellelgi jooksva aasta jooksul "hankida" paar vahelejäämist!
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
!!! kirjutas:Minu arvamus tuleb kogemustest. Sõidan aastas läbi nii 20000+ kilomeetrit ja pole kaugeltki eeskujulik juht, kuid minu viimane liiklustrahv jääb aastasse 2003, ...ning seegi saadud Tallinnas jalakäijana! Viimase kümmne aasta jooksul on politsei juba nii "õhukeseks hööveldatud", et ei jätku neid enam õieti põõsastesse "föönitamagi"! Ma tõesti ei mõista, kuidas õnnestub kellelgi jooksva aasta jooksul "hankida" paar vahelejäämist!
Kõik on juhus ... minu kogemusest tulenevalt (aastane läbisõit ca 40000+ km) sai üle kümne aasta trahvita ja siis järjest neid korjata a la metsavahel 50 km piirangualas, millist märki tõepoolest ei märganud 90 km/h ... nüüd jälle paar-kolm aastat õnnestunud ilma hakkama saada.
Relvaloa mitteväljastamine peaks ikkagi olema seotud vaid vägivallakuritegudega, mitte suvaliste rikkumistega.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Muidugi peab relvaomanik olema seadusekuulekas. Samas meenub lugu kuidas Villu Reiljanil jäid relvad kätte peale süüdi mõistmist kuna kuritegu ei olnud seotud relvadega. Õiglane oleks kui puuduksid võrdsetest võrdsemad.
Arusaamatu on aga see, et mittekodanikud saavad samadel alustel ja tõlgi abil isegi lihtsamalt relvaloa teha. See on ju tõsine julgeolekurisk arvestades, et oleme migrantide arvult Euroopas Läti järel teisel kohal. Arusaadavalt teenib sm Anvelt võõraid huve ja soovib vanaisa eest eestlastele kätte maksta.
Meenutuseks veel, et enne jahiseaduse muutmist oli jahipidamine Eesti Vabariigi kodaniku õigus, aga nüüd on selleks võrdne voli ka välismaalastel.
Arusaamatu on aga see, et mittekodanikud saavad samadel alustel ja tõlgi abil isegi lihtsamalt relvaloa teha. See on ju tõsine julgeolekurisk arvestades, et oleme migrantide arvult Euroopas Läti järel teisel kohal. Arusaadavalt teenib sm Anvelt võõraid huve ja soovib vanaisa eest eestlastele kätte maksta.
Meenutuseks veel, et enne jahiseaduse muutmist oli jahipidamine Eesti Vabariigi kodaniku õigus, aga nüüd on selleks võrdne voli ka välismaalastel.
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
tsiteerin:
Muidugi peab relvaomanik olema seadusekuulekas. Samas meenub lugu kuidas Villu Reiljanil jäid relvad kätte peale süüdi mõistmist kuna kuritegu ei olnud seotud relvadega. Õiglane oleks kui puuduksid võrdsetest võrdsemad.
Noorhärra võiks enne "paugutamist" endale kehtiva relvaseaduse selgeks teha - miks Villule relvad kätte jäeti....
Muidugi peab relvaomanik olema seadusekuulekas. Samas meenub lugu kuidas Villu Reiljanil jäid relvad kätte peale süüdi mõistmist kuna kuritegu ei olnud seotud relvadega. Õiglane oleks kui puuduksid võrdsetest võrdsemad.
Noorhärra võiks enne "paugutamist" endale kehtiva relvaseaduse selgeks teha - miks Villule relvad kätte jäeti....
ikka lõbusalt
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Muidugi peab relvaomanik olema seadusekuulekas. Samas meenub lugu kuidas Villu Reiljanil jäid relvad kätte peale süüdi mõistmist kuna kuritegu ei olnud seotud relvadega. Õiglane oleks kui puuduksid võrdsetest võrdsemad.
Noorhärra võiks enne "paugutamist" endale kehtiva relvaseaduse selgeks teha - miks Villule relvad kätte jäeti....
Noh ehk harid siis mind kui see liigset vaeva ei põhjusta.
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
MartinSS kirjutas:Noh ehk harid siis mind kui see liigset vaeva ei põhjusta.
Tsiteerides: Reeglina selle foorumi vanad, neile meeldib rappida värsket liha. Kuid, ega vist nad ka enam väga ei viitsi.
Igaks juhuks hari end näiteks koolis, kursusel või mujal. Haridust saab ka siit, ainukese vahega, et puudub direktor, kellele hiljem kurtma minna, kui pedagoogid näost punaseks õnnestub ajada.
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Muidugi peab relvaomanik olema seadusekuulekas. Samas meenub lugu kuidas Villu Reiljanil jäid relvad kätte peale süüdi mõistmist kuna kuritegu ei olnud seotud relvadega. Õiglane oleks kui puuduksid võrdsetest võrdsemad.
Noorhärra võiks enne "paugutamist" endale kehtiva relvaseaduse selgeks teha - miks Villule relvad kätte jäeti....
Selle põhjuse leiab tegelikult hetkel kehtiva RelvaS tervikstekstist, kus on olemas viited Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendile (või lahenditele). Mõte lühidalt selles, et PS-s sätestatud vaba eneseteostuse põhiõiguse riive oli liiga ränk, kui PPA pidi seaduse kohaselt igal juhul kuriteos süüdimõistetult relvaloa ära võtma ilma kaalutlusõiguseta, kuigi konkreetne kuritegu ei olnud seotud (näiteks) ei relvade, ei vägivallaga.
Seega polegi põhjust "foorumi vanadel" lasta enda kallal kiskuda ja saab ka ise ennast harida, kui ainult viitsimist on.
BM
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Vägivallategude osas ilmselt kegi ei vaidle - sihukestelt PEAB relvad ära võtma. Erimeelsused tekivad liiklusrikkumistega. Kes arvab, et väike kiiruseületus pole märkimist väärt, kes seab kilbile range seaduskuulekuse. Olen aru saanud, et politsei töötab teatud eesmärkide järgi, millest üks esimesi on igasuguste surmade vähendamine. Kiiruse ületamist peetakse liiklussurmade osas põhisüüdlaseks. Sestap ka väiksem tolerants nende osas. Päris nii ütelda ei saa, et kiiruseületaja oleks tapja, aga suure "ülekiiruse" puhul teda potentsiaalseks mõrtsukaks kiputakse pidama. Muidugi on ka siin erinevad "alatüübid". Kes laseb asula märk nähes hoo vaikselt maha ja sõidab märki sisse lubatust suurema kiirusega. Kes heegeldab ohtlikke ja agressiivseid möödasõite teha. Noid viimaseid on politseil väga raske tabada, lihtsalt ei satu peale. Endal tekib sihukest agressiivset sõidustiili nähes küll väike kahtlusevirvendus, et kas sihukesed juhid ka autost väljas alati rahulikuks ja kaalutletuks jääda suudavad. Niiet ainet mõtisklusteks on. Aga püüd absoluutse seadusekuulekuse poole on ikkagi ilus ja õilis eesmärk. Isegi kui politsei pealesattumine on vähetõenäoline, võiks ise seda püüda. Nii nagu põhjamaades ikka tavaks - kodanik "valvab" ennast ise.