Hundid

[rajaleidja]

Kas mitte varasemas jahiseaduses ei olnud kirjas, et jahipidamiseks ei peeta ilmselgete haigustunnustega looma hukkamist? Seakatku levikuga lubati ka haigustunnustega sea hukkamine ilma jahiloata. Aga hunt on nii püha loom, et seda ei tohi mingil juhul puutuda.
Kui juba meie jahimaadele on hundid end pikemat aega juba paiksena sisse seadnud, siis peab metsas ikka midagi väga mäda olema.

[MLP]

Alustage kährikutest ja rebastest üksi hundi tapmisest on vähe abi,ma ootan kuni ilmub artikel kus ahto räägib kui probleemsed need kärnas kährikud on!

[rajaleidja]

Kütitakse neid kärnas kährikuid ka. Aga kui lugupeetud hundi uurija ise ütleb, et mõni hunt ei oska enam murda ja toitub ainult majade juures leitavast kraamist ja jahimeeste poolt metsa jäätust, kas siis ei ole juba midagi valesti? Populatsioon on kohati nii suur, et noored pekstakse karjast välja, omapead midagi peale hakata ei oska, lihtsat suutäit sea näol ei ole ja kõhutäit käivad otsimas majade juures.
Ma olen alati arvanud, et hunt peaks metsas olemas olema. Aga täna on see tasakaal metsas juba liiga paigast ära

[MLP]

Kärnas loomad ikka ja jälle tulevad külade lähedale ka kährikud ja rebased,häda ajab ikka härja kaevu ja neid on ikka kordades rohkem kui hunte ja kährik pole meil üldse tervitatud tegelane!!

[Ahto Kattai]

Alustage kährikutest ja rebastest üksi hundi tapmisest on vähe abi,ma ootan kuni ilmub artikel kus ahto räägib kui probleemsed need kärnas kährikud on!

Mis sa nuker noku nüüd ootad ,et ma sulle ütleks siis ? Oled mu isiklik fänn või?

[Raims]

Vahet pole ikka on jahimees süüdi et ei küti kährikuid ja rebaseid aga hunt on nagu püha lehm keda puutuda ei tohi olgu tal siis marutaud või kärntõbi kallal.

[Ats]

Ats ,pane ikka Peebu jutt ka ülesse.
Peep on meil nii "kõva teadlane", et tema hundid paranevad looduses imeväel iseenesest. Koerad, need on nõrgukesed ,neid tuleb ravida.

Ahto, eile hommikul ei näinud ma Peebu kommentaari aga lisan nüüd:

KOMMENTAAR
Peep Männil
keskkonnaagentuuri peaspetsialist

Kärntõbi on juba aastaid huntide seas üle-eestiline probleem. Möödunud jahihooajal oli ligi 30 protsenti kütitud huntidest sellesse haigusse nakatunud.

Head nõu selle mure vastu tegelikult polegi. Huntide asustustihedus on Eestis väike. Hundikarjad üksteisega kokku ei puutu ja haigust ei levita. Kärntõve põhilised edasikandjad on tegelikult rebased ja kährikud.

Huntidel on komme väiksemaid konkurente kõrvaldada ja seetõttu murravad nad sageli kährikuid. Kas hundid nakatuvad või mitte, sõltubki just sellest, kui palju on väiksematel ulukitel kärntõbe.

Kui karjas on juba üks hunt haige, levib haigus suure tõenäosusega ka teistele. Kergemini võtavad nakkuse külge nõrgemad ja kasvavad organismid ehk siis kutsikad ja noored hundid.

Suured täiskasvanud hundid nakatuvad harva või kui saavadki nakkuse, siis on neil jõudu sellest terveks saada. Muide, ka tugevamad ja elujõulistes karjades elavad kutsikad võivad terveneda.

Jälgime Soomaa kandis kaelustatud hunte ja oleme näinud, et kärntõves olnud emahunt sai paari kuu möödudes terveks. Samal aastal olid ka tema kutsikad kärnas, kuid ka nemad paranesid. Huntide tervenemine nahahaigusest sõltub suuresti aastaajast ja toitumisvõimalustest. Seetõttu pole ka mõeldav süsteem, mis lubaks valimatult kõik kärntõves hundid maha lasta.

Loomulikult tuleks eelistatult küttida just haigeid hunte, kuid sealjuures tuleb siiski valida, keda lasta. Kui on näha, et kari on kärntõves ja lased sealt mõne kutsika maha, ei juhtu ülejäänutega midagi.

Kui lased aga maha ühe vanematest, jääb vaid üks vanem kutsikaid toitma ja on selge, et haiguse tõttu topeltnäljaseid noorloomi on tal talvisel toiduvaesel ajal palju raskem toita. Sageli tõrjuvad ka hundid ise väga haiged loomad karjast eemale ja siis lähevadki näljased hundid inimeste juurde toitu otsima.

Kui jahimehed suudaksid terveid hunte säilitada ja küttida üksnes kärntõves hunte, oleks see vägagi tervitatav. Sellisel juhul võikski lube anda vaid haigete loomade küttimiseks ja praegusest suuremas arvus. Pahatihti see nii ei toimi.

Jahimehed lasevad hunti ka trofee saamise eesmärgil ja kui on valida, kas lasta kärnane haige hunt, kelle koljul pole mingit väärtust, või suur kuldmedaliväärilise kolju ja nahaga isend, siis paraku on kiusatus lasta ikka see teine.

Palju sõltub ka jahikorraldajast. Kui enne jahti lepitaksegi kokku, et lastakse vaid haigeid loomi, ja jahimehed seda tõesti järgivad, on see väga kiiduväärne.

Aga ikkagi ei taga see kärntõvest vabanemist, sest alati võib keegi karjas jälle mõne haige kähriku murda ja kõik kordub.

Kärntõves huntide näiliselt suur osa pole argument, et jahimeestele keset hooaega jahilube juurde anda. Küll esineb erandeid, kui loom on juba sedavõrd haige, et tema käitumine muutub kahtlaseks.

Täpselt nagu selle teisipäeval lastud hundi puhul. Selline hunt saaks eriloa ka väljaspool jahihooaega ja ta tuleks igal juhul maha lasta.

[Beretta]

Nii varasemas Jahiseaduses kui praegu on kirjas et ilmsete marutõvetunnustega jahiuluki võib surmata loata.
Haige looma kohta - Keskkonnaamet korraldab jahipidamist: 5) uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Kas see käib ka hundi kohta? Vaadates loomauurija kommentaari on tegemist pigem erandi kui reegliga.

[aivar00]

Paistab, et hr. Männil on enne kommentaari andmist libedaga libastunud:
tsiteerin - Jahimehed lasevad hunti ka trofee saamise eesmärgil ja kui on valida, kas lasta kärnane haige hunt, kelle koljul pole mingit väärtust, või suur kuldmedaliväärilise kolju ja nahaga isend, siis paraku on kiusatus lasta ikka see teine.

Ma küll ei oma kõrget haridust zoloogias, kuid ei saa oma rumaluses aru väitest, et kärntõbi mõjutab hundil ka kolju väärtust... . Ehk keegi targem selgitab mulle mis selle koljuga siis kärntõves loomal juhtub - kas koljuluu muudab värvi, kahaneb või mureneb !

[Välek]

Paistab, et hr. Männil on enne kommentaari andmist libedaga libastunud:
tsiteerin - Jahimehed lasevad hunti ka trofee saamise eesmärgil ja kui on valida, kas lasta kärnane haige hunt, kelle koljul pole mingit väärtust, või suur kuldmedaliväärilise kolju ja nahaga isend, siis paraku on kiusatus lasta ikka see teine.

Ma küll ei oma kõrget haridust zoloogias, kuid ei saa oma rumaluses aru väitest, et kärntõbi mõjutab hundil ka kolju väärtust... . Ehk keegi targem selgitab mulle mis selle koljuga siis kärntõves loomal juhtub - kas koljuluu muudab värvi, kahaneb või mureneb !

Aivar, ära tee väljagi. Ega kõigist inimestest ei peagi aru saama. Aga paha on küll ja raske vaikida kui säärast jama aetakse.

[baddmann]

Paistab, et hr. Männil on enne kommentaari andmist libedaga libastunud:
tsiteerin - Jahimehed lasevad hunti ka trofee saamise eesmärgil ja kui on valida, kas lasta kärnane haige hunt, kelle koljul pole mingit väärtust, või suur kuldmedaliväärilise kolju ja nahaga isend, siis paraku on kiusatus lasta ikka see teine.

Ma küll ei oma kõrget haridust zoloogias, kuid ei saa oma rumaluses aru väitest, et kärntõbi mõjutab hundil ka kolju väärtust... . Ehk keegi targem selgitab mulle mis selle koljuga siis kärntõves loomal juhtub - kas koljuluu muudab värvi, kahaneb või mureneb !

Aivar, ära tee väljagi. Ega kõigist inimestest ei peagi aru saama. Aga paha on küll ja raske vaikida kui säärast jama aetakse.

Võibolla oli kirjapandu mõte umbes selline, et " ...lasta kärntõves pigem väiksemapoolne hunt, kelle puhul pole ei nahal, ei koljul mingit väärtust...." - s.o kui eeldada, et kärnas on pigem kutsikad, kelle koljud teadupoolest medaleid ei püüa.

BM

[freelander]

Vahest meeldib ka ikka kirjutada foorumites.
Ma ei mõista kohati enamus inimesi, kes kiruvad. Võetakse välja üks seik mehe jutust, kus mees natuke eksis kirjutades ja hakatakse selle kallal võtma. Tõesti midagi targemat pole teha, endal mingisugust loogilist mõtlemist, et mida mees mõtles sellega? Ja siis on veel nii palju loogilist mõtlemist, et kuidas mingi mees peaks oma tööd tegema nagu oleks sama ala spetsialist? Selline asi on igalpool samasugune foorumites, ei ole otseselt kellegi pihta kirjutatud.

Peep teeb oma tööd on minu arvamus( kujutan, ette kuidas nüüd hakkab tulema,et kui kehvasti mees oma tööd teeb. Mina teen küll oma tööd ikka nagu tippspetsialist). Ma arvan, et me peaksime olema õnnelikud, et meil on suhteliselt palju erinevat liiki loomi metsades ja meil on võimalik neid küttida. Ja et neid aruvusi hoida, et ka meie lapsed saaks küttida, siis on vaja võtta vastu otsuseid, mis ei pruugi meile( hetkel aktiivsetele jahimeestele) meeldida.
Nagu ma aru saan, siis sellise hundi puhul nagu koigis on võimalik saada eriluba kindlasti ning on võimalik ta ära küttida vajadusel väljaspool norme ja ilmselt ka väljas pool küttimis aega.
Seega probleem ju lahendatud?
Kuid kindlasti enamus laseksid ilusa ja suure hundi, kui oleks valida ja ainult üks luba on.

Hunti palju? suhteline, olen mina ka paljudelt uurinud kui jahil käinud siin seal ja enamus jahimehi pole elus hunti näinudki ega pole olnud võimalust lasta. Mina näiteks nägin eelmine aasta esimest korda elus hunti, kui tuli põdrahajust välja. Aga samas on mingi grupp kes aint hunti otsikski ja lasknud elus 20+ hunti. Nagu mingi vimm oleks nende vastu.
Meil oli ka eelmine aasta mitu suurt karja.. 5 + 7 ja igasuguseid muid, kui ma ei eksi. Aga näe see aasta liigub paar tk vahepeal läbi ja see ka kõik.

Kokkuvõtes ma arvan, et kui mustalt jahimehed ei ületaks hundi küttimislimiite 2-3x, siis oleks arvukus ilmselt suurem ja arvan ka, et oleks lube rohkem neid ametlikult küttida. Kuigi ma olen jumala kindel, et isegi kui lube oleks 5 asemel 10, siis lastaks ikkagi neist mustalt edasi tuimalt täpselt nii, kuidas püssi ette satub. Enne, pärast ja jahihooajal. Ja ikka kurdetaks, et lube on vähe. Jääb selline tunne, et mingi grupp jahimehi tahaks kõik hundid maha lasta ja siis on kohe parem uni öösiti?

Kui keegi arvab, et näiteks Peep teeb halba tööd, siis on ju alati võimalus minna kooli, õppida selle ala spetsialistiks ja teha ju kõik nii õigesti. Valikute küsimus, alati on ju lihtne kellegi teise peale näpuga näidata, et '' tema tegi'', ise lõug püsti.
Eestlaste värk, millegagi ei olda rahul.


Mainin igaksjuhuks ära, et keegi ennast solvatuna ei tunne. Ei ole kellegi pihta konkreetselt kirjutatud vaid üldistatud ja see on MINU arvamus asjadest.

[Anti]

Freelander - hea lugeda, et foorumis leidub ka jahimehi, kellel sõna "hunt" peale katus sõitma ei hakka! Erinevalt siin mõnest..
Mis aga hundijahi korralduslikku poolde puutub, siis ajakirjas avaldatud limiitide jaotamine ohjamisalade vahel, tundub oma mätta otsast vaadatuna päris asjaliku ideena!

[GC]

Üle pika aja siin teemas ka midagi sündinud!
Tundes kasutajat "freelander" isiklkikult, on mul äärmiselt hea meel, et on peale kasvamas ka noori jahimehi, kes ei usu punamütsikese muinasjutte ja kohe võimalusel hundi vastu võitlusesse ei torma!
Ei meeldi mulle ka kõik Peebu "firma" otsused, aga veel vähem jahimeeste pime viha hundi vastu!
Õnneks tean juba mitmeid jahimehi, kes hunti teadlikult kütivad või küttimata jätavad!
Hundi tabamine on kahtlemata paljudele unistus, mulle aga annab elus hunt märkimisväärselt rohkem elamusi kui nahk seinal!
Ei pea siinkohal silmas Koigi hunti, hea, et sai vaevast lahti!

[Beretta]

[quote="freelander". Võetakse välja üks seik mehe jutust, kus mees natuke eksis kirjutades ja hakatakse selle kallal võtma. [/quote]
Tegelikult on probleem palju tõsisem. Miks me peaks uskuma, et kui ta siin eksis "natuke", ei eksi ta ka oma ülejäänud otsustes. Ma ei mõtle konkreetset kirjatükki.