Käisin tiiru looduses. Algatuseks, sellist heinputkest heinamaad läbides, hüppas suht lähedalt päris ilus sokk üles. Jooksis natuke eemale ja jäi mind uudistama. Mõtlesin, et pärev on korda läinud
aga astusin siis paar kilti edasi, kopraid vaatama. Ja kui hakkasin kuhilani jõudma, siis seal tegutses üks eriti priske kobras, sättis noore kasekese hambu vahele ja ujus pessa. Istusin ise siis kuhila peale, ja jäin ootama. Ühte noort kobrast nägin veel pessa ujumas, õigemini, tema tundis mu enne ära (Plix ei ole hea). Ja siis sukeldus suht vara. Natukese aja pärast tuli ta kõrvalkäiku mööda välja, sättis ennast mugavalt uudistama ja siis tuli natuke ligemale asja tsekkama, ning sai haisu ninna ja kadus jällegi. (üldse oli seal meeletu urgude rägastik). Rohkem kopraid ei näinudki. Aga kurvitsaid lendas küll suht mõnusalt ringi.
Tagasi minnes oli suht pime juba. Ragsistasin pool kiltsa läbi soise võsa ning jõudsin heinamaani välja. See jookseb siis põõsast vaadatuna ülesmäge. Ja selle harjal passib jälle sokk... et kes seal ragistab. Aga ega ta hämaras ei näinud, ja tuul oli soodne jne. Vaatasime seal siis üksteist... ja suht surnud seis oli. Egas midagi, lõikheina leht kätte ja sain üllatuseks kohe ka paar piiksu tehtud. Selle peale läks sokk ikka lahedalt äksi täis, haukus, hüppas ja näitas, et tema on kunn. Nu, tuli nõks lähemale ka, aga siis jäi passima. Nu, ma siis üritasin natuke aega seal pimedas võsas uut kõrt leida... oli keeruline teema, aga varsti sai siis veel paar piiksu tehtud. Sokk astus selle peale diogonaalis alla poole, aga nii, et võsa ta varjas. Passisin siis seal, ja olin lõpuks juba suht nõutu ning astusin põõsaste vahelt välja. Tegin 5 sammu, ja siis pani sokk paarikümne meetri pealt ajama. Ja uuesti nõlva servale. Nu, kükitasin maha, tegin mõned piiksud veel, ja selle peale tuli sokk tasapisi ikka väga lähedale. Aga kuna mul otsene kontakt temaga ei pakkunud huvi, siis tegin auh, ja sokk kadus kisaga nõks eemale, ja jäi sinna lõugama. Nu, ma siis sammusin ööbimispaika.
Hommikul, poole nelja ajal ajasin ennast jälle üles. Ja läksin ringi tuiama. Ja loomulikult sattusin temaga uuesti kokku, aga kui piiksatused valla lõin, siis fikseeris ta mu ära ning lasi jalga. Hiljem nägin teda veel... suht kaugelt, ja proovisin uuesti seda piiksumist, aga iga piiksatus võrdus mõnekümne meetriga metsa poole, jagas matsu lahti.
Nu, päeval istusin 10 tundi seal kopra pesa otsas, aga tõprad närisid istumise all oksi, ja pidasid peenikest naeru. (seekord Plixi ei kasutanud, kindad ja korralik müts abiks). Polnud paremat kohta ka passimiseks kui see kuhil... igal pool suht soine. Kurvitsad lendasid jälle suht usinasti. Lahe oli. Aga, et miks ma seal 10 tundi passisin... nu, lõuna ajal tundus, et tahaks midagi teha, ja siis läksin tsekkima, et äkki on seal väljas (täiesti metsik koht). Ja kui olin ennast sisse säädnud, siis hiljem ei viitsinud mõneks tunniks ära ka minna, et õhtul uuesti vaatama tulla.
Nii, et elamust oli kuhjaga, kahju ainult, et fotokat kaasas polnud.
Elva jõe ääres see soine ala jah ?