kuidas teil asi korraldatud?

[kakuke]

Ikka talunikele viies metsa sigadele lisasööta.

[baddmann]

mitte rohkem kui iga teine

[aivar00]

Tuld ja tõrva kõigile kraevahele. Pakuks uue teema välja, kus saab teineteisele kõrri hüpata.

Meie seltsis on asjad lisasöötmise kohapealt paika pandud ilusti. Minu teada oli vist ka jahiseadusesse sisse kirjutatud mitu hektarit sõõdapõldu peab olema kasutatava jahimaa suuruse kohta. Kui need tingimused ei ole täidetud ning keskkonnamehed seda kontrollivad, siis võidakse jahimaa kasutusluba peatada, halvimal juhul teisele seltsile anda. Samuti on meie seltsil kindlad mehed, kes teatud alade eest hoolitsevad ja kelle käest vastust küsitakse. Oma liikmemaksus on üldkoosolekul ka ulukihoolderaha sisse arvestatud. Selle eest saab nii soola, söödapõllu haritud ja seemnegi mulda. Samuti on kartulit ja vilja ostetud. Vihtasid muidugi teeme samuti, kuid need ei lähe eriti hästi kitsedele peale. Parema meelega söövad vilja. Muideks paari aasta jooksul huvitav tähelepanek. Kitsedele söödasõime juurde kiletatud silorull. Otsast talvel lahti ja nosivad terve talve läbi. Vihad aga puutumatta. Kui silo lihtsalt söödasõime panna, siis aga eriti ei taheta. Lisaks veel ostavad osa mehi ise sööta juurde.
Minu arvates see ikka meeste enda otsustada, kes juhatusse valida ja kuidas asju organiseerida.
Honkomees vist ütles, et sead söödal käivad suurte vahedega. Täna siin ja homme seal. Minu arvates probleem selles, et söödakohal korraga toitu vähe ja teine söödakoht liiga ligidal. Meil on küll viletsad maad (lagedat raba ja rohtukasvand põlde), sügisel seenelisi- marjulisi metsas rohkem kui loomi, kuid elukad ikka paigas.
Muidugi on ka meil selliseid mehi, kes on sigade vilja oma kanadele söötnud, kuid neid on juba niipalju mõnitatud, et nüüdseks on aru saadud, et selts ei ole vene riik keda tuli iga päev tõmmata.

[jorr]

Mitte ei jaga ära, mida siin vaielda on?Kui tahan jahti pidada, siis peab ka selleks loomi olema keda jahtida. Söötmise kaudu sigade arvukuse tõstmine ei ole muidugi kõige parm lahendus, aga paremat ju praegu pole.Metskitse kõrge arvukus ei ole kindlasti ainult lisasöötmise tulemus, on teisigi tegureid.Kui aga loomahoolet ei tee ja ainult looduse peale loota siis kindlasti arvukus langeks.Muide see lehisvihtade kitsedele tegemine on minu arvates selge jama,mitte et ma ei viitsiks neid teha aga loomad ei söö neid eriti.Mis sigadesse puutub ,siis söödetud sead on palju rammusamad ja tugevamad.Möödunud aastal tuli meie jahimaadele kusgilt seakari, nii 12 looma, emmis põrsastega.Meil oli 4 põrsast lasta ja kasutasime selle karja ära, aga parem kui poleks lasknud. Põrsad olid väikesed ja kõhnad, nülgides ilma pekita ja sinised nagu konnad.Samas olime eelmisel õhtul lasknud söödalt kesiku kel kohati sõrmepaksune pekk naha all, nagu peekon kohe.Loodan et saate aru mis öelta tahsin
Muidugi see, kes kus ja kuidas loomahoolet teeb on juba seltsi sisekorra küsimus ja arvan ,et ei sõltu mitte vanusest vaid inimestesd seltsis.
kes hoiab sel on..

[Feen]

Vihtade teemal (no, teemast jälle kõrvale), on see lugu, et kange soolaveega üle ja siis kuivama, söövad küll. Ja kui ika külm ja lumine talv, siis söövad niisama ka. Muidu on jah, et vaatavad pigem vilja