Raamat tore. Aga nüüd kordus see mida täheldasin juba raamatus Prantsuse köök. Tsiteerin - Me ei ole harjunud sööma tuviliha ja konnareied võivad ehk esile kutsuda mõningast vastikustunnet. (lk 24 pt. Perenaistele). Ja raamatus ei ole ühtegi retsepti tuvilihast (küll konnadest).
Ja nüüd siis raamatus Jahimehe köök... tsiteerin - Järgnevalt näiteks toodud retseptid on mõeldud põgusaks pilguheiteks jahinduskulinaaria ajalukku, mitte tõemeelse üleskutsena kuldnokad supiks keeta. (lk 96. pt Vähe tuntud jahilinnud). Ja raamatus pole ühtegi retsepti kuldnokkadest. Küll rästast. Rästa peaks küll kunagi järgi proovima, aga esielgu veel nepidki proovimata. Kahju, et kuldnokast retsepti pole (mul tuli kohe silme ette Xtuhandete kaupa üle pea vihisevad kuldnokad ).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Nende väikeste lindude liha pidi olema väga hea, ise olen ainult neppi teinud, kuid naabrimehe jutu järgi on nepp nii toitev, et lisan kohe ka naabri retsepti.
1. Lase nepp surnuks.
2. Võta suur käär musta leiba, pigista nepist "pasteeti" leivale ja söö.
3. Peale tühjakspigistamist puhasta nepp ära ning suitseta ära.
4. Võta teise naabriga 1 liiter valget viina ja asu neppi peale haukama. Neppi pidi isegi üle jääma, aga maitse asi.
Tegelikult on metskurvits väga hea maitsega, kui ainult viitsimist on temaga jännata. Omal naine tegi viimati, kui kevadine nepijaht veel lubatud oli, aga enam ei viitsi valmistada ja ise ka selle "varblasega" jändamiseks lihtsalt ei jätku aega.
Kas keegi ei tea öelda on seda raamatut veel kuskil saada,magasin maha õige aja,aga ise suur liharoogade austaja.Kodus lihatoidud tavaliselt minu teha.
Mina paneks kasutajatele südamele, et ärge kõike puhta kullana võtke, mis trükitud. Järgnev on isiklik kogemus seoses "Jahimehe köök" raamatuga.
Suuruluki marinaadi retsepti järgi tuleks lisaks 300g valgel kuivale veinile ka pool klaasi lauaäädikat lisada. Mul naine küll kahtles, aga mina torkasin raamatu talle nina alla ja käsutasin köögist minema.
Lauda istudes pidin äärepealt kõrvakiilu saama - põltsamaa "kosmos" oli selle põdraprae kõrva poisike. Hoolikalt pikitud peekonist ja maitseainetest oli säilinud ainult välimus.
Nagu sellest veel vähe - välja reklaamitud "haruldaselt maitsvat põdrapraadi" oli sööma kutsutud ka jahimehest sõber abikaasaga.
moraal..
Viimati muutis Pihelgas, T Mai 10, 2005 12:12 pm, muudetud 1 kord kokku.
Seda nüüd küll, et kõiki ei saa 1-1-ele teha, kuid kaldun arvama, et selle äädikaga on selline asi, et hr Kard pidas silmas tõenäoliselt söögiäädikat, milline on tavalisest poes müüdavast 30% ikka kõvasti lahjem. Mina ei ole kunagi täpselt segu teinud vaid alati maitsnud. Selle nn söögiäädika maitse on hästi õrn hapu vesi. Muidugi parem on kasutada veiniäädikat, milliseid on erinevate maitsetega päris palju müügil. Samas olen täheldanud seda, et tehes samuti põdralihale Kardi raamatu järgi marinaadi, siis kord juhtus, et liha jäi marinaadi seisma 4 päevaks. Siis oli ka lihal liiga tugevalt nn hapu veini maitse tunda. Seega kõik on antud esmaseks soovituseks endapoolsete variatsioonidega. Samas igal inimesel on erinev maitse.
jahemees kirjutas:ausalt öeldes niipalju kui mina igasugu veine kasutanud olen on sealt ainult üks s.....t välja tulnud.
Peab mõõdukalt ikka! Mul üks nö äädikaks käind koduvein ajab selleks puhuks asjad jutti. Aastaid on jätkunud. Spetsiaalselt seisab korviga keldris.
Kuid paar aastat kasutan hoopis "Delikatessi". Kel mesilasi ja aurga vahasulatamisest suira+mee+muu mõnus- magus möks aurutaja põhja jääb, panen pudelisse, saab marineerimisel aluseks ja aasta otsa teen kõiksugu liha. Lindu ja ka kala Grillimisel ei kõrbe nagu puhta meega marinaadilisand. Teeb vana kiimakolli kah hõrguks