Alustaks järjekordset teemakäsitlust tsiteerides Martin Zobelit: “Paraku kipub Eesti ühiskondlikus mõtteviisis domineerima eraomandi fetišeerimine – omanik ja tema õigus on primaarsed, loodus sekundaarne. Arvestades, et elusloodus enam-vähem praegusel kujul on Eesti territooriumil eksisteerinud üle 10 000 aasta, aga eestlase maaeraomand on väga hiline nähtus, mis ei ulatu tihti kaugemale kui 100 aastat, tundub selline mõtteviis pigem vanamoodsa “jaga ja valitse” suhtumise stiilinäitena.” (vaata:
http://www.epl.ee/artikkel_299539.html)
Tsitaadi esitasin seetõttu, et käesoleva teema all esitatud linkides avaldatud sõnavõttudega tutvumise järel tekkis mulje, et metsaomanikud arvavad oma probleemidele lahenduse leidvat kui kõik nende omandit kahjustavad ulukid likvideeritakse (kui seda ei ole võimelised tegema jahimehed, siis peavad nad ise selleks saama jahipidamisõiguse). Võib ka ju väita, et kõik keskkonnaprobleemid leiavad lahenduse, kui likvideeritakse Homo Sapiens kui liik. See viimane variant aga ilmselt meile, inimestele, ei meeldi. Seega tuleks õppida elama sõbralikult. Et lääne-eurooplaste eeskujul kõik elav maha nottida, selleks ei olegi väga pingutada tarvis.
Kuivõrd ulukite likvideerimine ei ole mõeldav ja maaomanikke huvitab ulukikahjustuste eest kompensatsiooni saamine jahimeestelt, siis siin tuleb maaomanikega teatud osas nõus olla. Vastav säte on ka jahiseaduses §24 näol ju kenasti olemas. Et mingisugune metoodika ulukikahjustuste ulatuse määramise osas on kuskilt puudu, see ei ole nüüd küll jahimeeste süü. Küll on aga jahimehed süüdi ulukikahjustuse tekkimises juhul, kui see on põhjustatud liiga vähesest küttimisest e kui jahimehed ei ole lasknud ulukeid neile eraldatud limiidi ulatuses. Kuidas seda alaküttimise ja ulukikahju tekkimise seost tõendada, see jäägu jällegi vastavate spetside, mitte jahimeeste hooleks.
Mis puudutab erametsakeskuse foorumil avaldatud arvamust põtrade loendusandmete tõesuse osas, siis julgen meelde tuletada seda, mida põtrade loenduse kohta kõneles käesoleva aasta alul Valgamaa jahimeestele toimunud loengul hr Jüri Tõnisson. Nimelt olevat jahimeeste poolt esitatud põtrade loendusandmeid võrreldud lennuvahenditelt teostatud loenduse andmetega ning mõlema loenduse andmed olevat olnud väga sarnased. Seega ei ole tõenäoliselt põhjust kurta “põtrade hulga kunstlikult väiksemaks tegemise üle”.
Käesoleva teema ulatuses on esitatud juba suhteliselt suur hulk informatsiooni. Aga ikka veel ei mõista ma, milles seisneb praegusel kujul toimiva jahinduse põhjustatud kulukus erametsaomanikele, mida “Maalehes” avaldatud artiklis mainis erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa.
Aga enamus ainult selle hobi kulukuse tõttu lahkuski.
vaidlesime mis me vaidlesime, aga aru tema ei saanud, et tee ei kuulu temale ja sama lugu on ka loomadega metsas. helistas hoopis politseisse 
politsei vist sai aru, et tegemist mingi lolliga ja patrulli kohale ei saatnud.
