Tõestisündinud jahilood

[sooviku]

Rääkige ikka tõestisündinud jahilugusid,nii nagu teema ette näeb.Ärge hakkake jälle üksteist arvustama(kes tegi valesti,kes tegi õigesti).Muidu pole siit midagi peale õiendamise lugeda.Minu lugu on selline:Oli põdrajaht.Seisin liinil kuusepõõsa taga ja toetasin püssitoru oksa peale.Ilus,vaikne sügispäev.Korraga kuulen,et mingi väike lind häälitseb kuuse otsas.Otsin teda ja ei näe.Suunan uuesti pilgu alla,tema istub mul püssi otsa peal,tuleb keksides kukkedeni ja siis jälle tagasi.Esimene mõte oli,et Edgar Valter oleks saanud ilusa karikatuuri jahimehest.Pisike tähtsusetu seik,aga kauaks jääb meelde.

[saialõikaja]

ei ütleks just et tähtsusetu seik... suht uskumatu lugu ja väga tore jahilugu just sellisel meeldival kujul nagu ta olema peaks aga isiklikult arvan et ju ta mingi noor kollanokk lind oli. minu kõige-kõige jahipilt oli samuti kohtumine väga väikese olevusega, nimelt kivihunnikus sokku passides jooksis nirk pidevalt mööda kive ja loopis ennast selili. kui vennike mind märkas ei pidanud vist uudishimule vastu ja tuli seisis minust 1m kaugusel kivi peal püsti. iga natukese aja tagant jooksis vennike jälle kividevahele peitu ja siis jälle tagasi kivi peale seisma ja mulle otse silma vahtima... hiljem tuli mitu korda mõte sinna hunniku juurde veel õhtuti istuma minna (kuigi sokku ma pole seal näinud) kuid siianipole veel jõudnud....kahjuks...

[Pihelgas]

Võsas jäi rippuv osa roika külge kinni ja see tõmbas kogu sisikonna välja, pärast selgus et kõhuõõs oli täiesti puhas. Sellises seisus läks veel umbes 1200m (!) ja kui koera poleks olnud ei olekski üles leidnudki, leides oli veel elus ja tahtis ära joosta, aga õnnestus ikka maha saada.
Kui inimest hästi ei tunneks ei usuks isegi...

mida sa selle kogu sisikonna all silmas pead - kas sooled-kopsud-maks-süda jms. jäid maha aga kits lippas edasi

kole lugu, aga kõva liialdusehõngu on muidugi tunda

muus osas nõus gunnari / saialõikajaga.