22LR kirjutas:KI teostatud kontrollkäigul meie jahtkonnas (käimas oli põdrajaht) polnud inspektorid rahul asjaoluga,et ajajana registreeritud ja ajus olnud jahimehel oli ajus kaasas laadimata sileraudne.Nende sõnul võib suuruluki jahil laskekatsetunnistust mitteomaval jahimehel (laadimata )relv ajus kaasas olla vaid juhul kui on avatud väikeuluki tuusik.Ei välista,et minu inseneriharidusest jääb "Jahindusalaseid õigusakte" lapates väheseks,aga mitte ei leia ühtki viidet sellisele nõudele.Kas keegi sooviks sellist nõuet kommenteerida?BM näiteks!
Sellise KKI seadusetõlgenduse peale jääb küll suu suisa ammuli, kuna see nõue kindlasti ei tugine seadusele. Ju on konkreetsete inspektorite (või siis neid koolitanute) mõttemaailm endiselt liigselt kinni ühes teatud möödunud ajaperioodis.
Suuruluki laskekatse tunnistuse omamine võimaldab osaleda suurulukijahil kütina. Ajajana suurulukijahil osalemiseks ei ole vaja praktiliselt mingeid dokumente peale avatud jahinimekirjas olemise fakti, kuid kui dokumendid on olemas, siis võib ajaja oma laadimata jahirelva ajus kaasas kanda. Ta ei tohi seda kasutada, seda küll. (Samas enesekaitseks näiteks tohib kasutada, kuid olgu, seda ei reguleeri nagunii jahipidamisalased õigusaktid, aga see võib olla ju ka põhjuseks relva kaasas kanda).
JS § 36 lg 1 ütleb, et suuruluki laskekatse tunnistus peab KÜTIL suurulukijahil kaasas olema. Mõistet KÜTT ei ole JS küll kuskil otseselt defineerinud, seega:
1) tuleb lähtuda sõna tavapäraselt mõistetavast tähendusest, või/ja
2) tuleb lähtuda teistes seadustes/õigusaktides toodud sama sõna tähendusest, kui see on kohaldatav, ja/või
3) tuleb lähtuda samas seaduses määratletud või kasutatud sarnaste sõnade tähendusest.
JS-s on sõnaga KÜTT seonduvalt veel kasutuses üks mõiste - KÜTILIIN. Kuigi kummalegi neist ei ole sõnaselget tähendust antud, siis ikkagi on neid kahte mõistet koos sisustades arusaadav, et tavapärases tähenduses mõistetakse kütiliini all küttide paiknemise asukohta, kuhu ühel või teisel meetodil üritatakse suunata jahitavaid ulukeid nende tabamiseks küttide poolt tulirelvaga tulistamise teel. Kui tegemist on suurulukijahiga, siis esitataksegi kütile teatavad nõuded (laskekatse), teistele jahis osalejatele (peamiselt ajajad, aga võib olla ka teisi, nt pealtvaatajad) aga mitte.
Jahil kütina osalemine aga ei ole samuti seaduses kuidagimoodi defineeritud. Ei ole nii, et kui oled jahil ja relv on kaasas (väljaspool püssikotti), siis oled automaatselt kütt, kuigi võid näiteks just hetk tagasi olla ajust väljunud ajaja. JS § 35 lg 1 ütleb, et jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei ole suurulukiküttimise loa omamine kohustuslik ega nõuta temalt ka teisi jahipidamist õigustavaid dokumente, KUI TA EI KASUTA dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit.
Üheski õigusaktis ei ole öeldud, et pelgalt jahirelva kandmine jahil loetakse automaatselt selle kasutamiseks. Tõsi, antud näites on KKI pidanud silmas JS § 26 lg 2, mille kohaselt on jahipidamisega võrdsustatud jahirelvaga jahimaal viibimine. KUID: ega see konkreetne õnnetu ajaja ju ei väitnudki, et ta EI VIIBI jahil - kaugel sellest, nagu ma aru saan, ta täielikult nõustus ju asjaoluga, et viibib jahil. Kuna ta oli kantud ka jahist osavõtjate nimekirja, tegutses ajajana ja ei kasutanud jahirelva, mis tal küll kaasas oli, siis ei rikkunud ta ühtegi seadust ning KKI inspektorid oleks võinud oma lõuad koomal hoida.
Nüüd siit edasi arutledes: KKI inspektorite soovitus, et ajajal, kel on kaasas relv, kuid pole suuruluki laskekatse tunnistust, peab olema avatud väikeulukijahi luba. Selline soovitus teeb küll parajalt nõutuks - seaduse täitmist kontrollima pidavad ametiisikud esinevad mõttega, et pidage aga jah suurulukijahi ajal veel lisaks jahi toimumisalal ka väikeulukijahti. Tõepoolest, praegu ei ole see küll keelatud (mingil ajal minu mäletamist mööda isegi oli keelatud), kuid jahiohutuse seisukohalt on selline "topeltjahtimine" aga vägagi küsitav. Ning lisamaks arutellu ka paraja annuse sarkasmi, tekib tahtmine küsida: kas KKI silmis ongi siis väikeulukijahiloa avamine tõepoolest ainult õigustus jahimaal jahirelvaga viibimiseks ?
Veel üks aspekt: JS sai hiljuti endale § 58', mille sõnastus on järgmine:
§ 58'. Jahipidamine jahiloata, jahikoerapassita ja suuruluki laskekatse tunnistuseta
Jahipidamise eest jahiloata, jahikoeraga jahipidamise eest jahikoerapassita või
osalemise eest suurulukijahil kütina, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit ja omamata selleks suuruluki laskekatse tunnistust, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Selle karistusnormi läbilugemine ja tõlgendamine koosmõjus JS varasemalt viidatud sätetega oleks võinud KKI inspektoritele ometi selgeks teha nende arusaama vääruse. Kuid mis parata, kel jõud sel kipub olema arvamus, et neil on alati ka õigus.
Siinkohal soovitus: nimekirjas on otstarbekas ära märkida, kes on ainult ajaja (nt pole laskekatse tunnistust). Siis on vähemalt jahijuhataja paremini kaitstud antud näitega sarnase ametnike omavoli eest.
BM