Suuruluki laskekatse tunnistus

Siin võiks esitada küsimusi , mis puudutavad jahindus- ja relvaalast seadusandlust ,et oma ala tundvad inimesed saaksid teile vastata.
tihane
Postitusi: 75
Liitunud: N Jaan 20, 2005 10:06 am

Postitus Postitas tihane »

Ma leian, et seaduste tõlgendamisel oleks vaja ikkagi lähtuda seaduste mõttest, mitte otsida mingeid keerulisi konstruktsioone, kuidas on võimalik neist mööda hiilida. Oled püssiga suuruluki jahil, siis peab olema ka katse tehtud. Minu meelest väga lihtne. Parem raisata see energia tiirus kui metsas KKI -ga vaieldes ja endale ning teistele asjatud stressi tekitates

Allan
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

hendrik kirjutas:..... jahirelva kasutatakse jahipidamiseks so. uluki surmamiseks, seega kui sa oled relvaga jahil ( eesmärk uluk küttida), siis olet sa ikkagi kütt ja suurulukijahil olgu see tunnistus taskus. Keegi ei võta ju püssi ajusse niisama kaasa, raske asi ja segab...


Jahirelva ei kasutata enne, kui ta laetakse. Seega laadimata jahirelva KASUTAMISEST jahipidamise kontekstis ei ole mõtet rääkida. Ning igale KKI inspektorile, kes peaks ametipositsioonilt välja tulema väitega, et ajaja ei või püssi ajusse niisama kaasa võtta, et see on raske asi ja segab jms, võiks lausa naerulsui vastu vaielda - see pole enam riigi asi ;)

Nüüd see teine olukord: kütiks ja ajajaks liigitamine on ikkagi funktsionaalne liigitamine. S.o ajujahist osavõtja, kelle eesmärgiks on loomade liikumapeletamine on ajaja ning see osavõtja, kelle eesmärgiks on võimaluse korral loom tabada, on kütt (esialgu veel ei arvesta koeraga ajus viibivat isikut). Ajuliiniga paralleelselt ning ilma ajamise eesmärgita liikuv tegelane peaks selle liigituse järgi olema kütt. Ta peab silmas pidama, et laadida võib ta relva vaid seisma jäädes, kasvõi alles looma silmates (too paik on siis laskekoht, millele asutakse, liikumise ajal ei või relv laetud olla) ning tulistada ei või ta ei ajajate suunas, kui pole veendnud täielikus ohutuses, ega kütiliini suunas (aga keeldu ei ole kütiliini mõttelise pikenduse suunas tulistamise osas).

Kui ajus on koer, siis JE § 6 p 15 annab õiguse ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga ning ka seisvat ulukit tulistada. See JE nõue on sõnastatud kahjuks puudulikult ning annab alust mitmesugusteks tõlgendusteks. Mõistlik oleks, kui oleks määratletud, et mitte kõik ajajad ei või sellisel juhul relva kasutada, vaid ikkagi ainult üks ajaja - see, kes konkreetselt koeraga ajus viibib.

Üpris lahtiseks jääb aga see, kas sellisele koeraga ajus viibivale ajajale peaks laienema kohustus omada suuruluki laskekatse tunnistust. Ühelt poolt olen mina seda meelt, et kui tema eesmärgiks on võimaluse korral loom tabada, siis peaks tema laskeoskus olema kontrollitud (analoogia kütiga). Teisalt aga, kui asja vaadata karistusõiguslikust küljest, siis ei tuleks jällegi analoogia karistuse kohaldamise alusena kõne alla ning kahtluse korral tuleks ka õigusnorme tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Nii et siin on veel lahtisi otsi, millele saaks vähegi tõsikindla tõlgenduse vaid ringkonna- või Riigikohtu otsusega või siis JE täpsustamise teel.

BM
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

baddmann kirjutas:...Kui ajus on koer, siis JE § 6 p 15 annab õiguse ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga ning ka seisvat ulukit tulistada. See JE nõue on sõnastatud kahjuks puudulikult ning annab alust mitmesugusteks tõlgendusteks. ...
Üpris lahtiseks jääb aga see, kas sellisele koeraga ajus viibivale ajajale peaks laienema kohustus omada suuruluki laskekatse tunnistust.... kui asja vaadata karistusõiguslikust küljest, siis ei tuleks jällegi analoogia karistuse kohaldamise alusena kõne alla ning kahtluse korral tuleks ka õigusnorme tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks...
BM

Just, siit need segadused algavadki, kas ilma tunnistuseta ajaja võib ajus lasta või mitte. Ja kas varitsusjahis olija on kütt või mitte. Meil tekkis kas sel teemal maksasöömise juures vaidlus - kui pole kütt, siis võib üksikjahis ka ilma lasketunnistuseta olla :?: :wink:
Ilma mõisteid määratlemata on arusaamu mustmiljon ja KI voli tõlgendada kuidas tahavad.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

Ee....

ega ajajate puudumine (varitsusjaht) ei tee veel olematuks küti-staatust. Minu varasem näide tulenes algsest, ajujahi situatsioonist. JE sõnastuse osas varitsusjahi puhul ei oska mina küll hetkel välja tuua seda puudust, mille tõttu jääks JE-s arusaamatuks suuruluki laskekatse tunnistuse omamise nõue.

BM
Kasutaja avatar
hendrik
Postitusi: 890
Liitunud: R Veebr 04, 2005 10:33 am

Postitus Postitas hendrik »

Üldiselt võiks siis selle teema kokku võtta ikkagi nii, et kes relvaga suurulukijahil käivad ( vindiga igal juhul ja siledaga siis kui kuuli kasutamine kohustuslik),peaks selle suuruluki laskekatse ikkagi ära tegema. Kasvõi sellepärast, et jahikaaslased oleks veendunud, et püssikandjal on mingigi kvalifikatsioon laskmises ja kõigil on turvalisem olla. Lisaks siis asjaolu, et pole vaja kellegil midagi tõlgendada ega kohtu ja kohtuvälise menetleja aega raisata. Kes on "pätt", see on "pätt" nagunii ja sellega vaieldakse alati.

Ülol selles osas ilmselt täiesti õigus, et esimene inimene, kes teema peaks tõstma, on jahijuhataja. Kui jahijuhataja oma töö teinud, siis ei ole kellegil vaja enam midagi vaielda. Ja taaskord jõudsime õnnelikuma maailma juurde :)
Buck
Postitusi: 214
Liitunud: N Okt 13, 2005 9:53 am

Postitus Postitas Buck »

Kui püss on kotist väljas - järelikult pead jahti. Puudub laskekatse tunnistus, siis ei aita sind see, et nimi on jahinimekirjas. Järelikult tuleb nn "kähriku tuusik" lahti kirjutada, ja kellegil ei tohiks olla ütlemist, pauku loomulikult suure looma pihta teha ei tohi. Alati võib lasta rebaseid, kes ajusse sisse jäävad või ajust välja tulevad.
Nii võib aga nii pole ilus. See on puhtalt minu arusaam asjast.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

tihane kirjutas:Ma leian, et seaduste tõlgendamisel oleks vaja ikkagi lähtuda seaduste mõttest, ...

Sellise täpse värgi juures tuleb ikka arvestada, et igal inimesel on oma mõttemaailm ja loojate arvates kirjapandud mõte võib olla arusaadav ainult neile, mitte seaduse lugejatele.
Tuleb uduselt meelde üks riigikogus seaduse autorite poolne aruandmine, kus kah rääkisid nad oma seaduse mõttest, aga kõik ülejäänud sh kohtud said sõnastusest teisiti aru ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

Buck kirjutas:Kui püss on kotist väljas - järelikult pead jahti. Puudub laskekatse tunnistus, siis ei aita sind see, et nimi on jahinimekirjas. Järelikult tuleb nn "kähriku tuusik" lahti kirjutada, ja kellegil ei tohiks olla ütlemist, pauku loomulikult suure looma pihta teha ei tohi. Alati võib lasta rebaseid, kes ajusse sisse jäävad või ajust välja tulevad.
Nii võib aga nii pole ilus. See on puhtalt minu arusaam asjast.


Palun too välja need normid, mille kohaselt sa võid suuruluki ajus viibides püssi laadida ja neid rebaseid-kährikuid lasta ?

BM
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

Postitus Postitas bighornet »

baddmann kirjutas:
Ajuliiniga paralleelselt ning ilma ajamise eesmärgita liikuv tegelane peaks selle liigituse järgi olema kütt. ...
, liikumise ajal ei või relv laetud olla) ning tulistada ei või ta ei ajajate suunas, kui pole veendnud täielikus ohutuses, ega kütiliini suunas (aga keeldu ei ole kütiliini mõttelise pikenduse suunas tulistamise osas).

BM


Nüüd ma vajan küll mõistete lahtiseletamiseks abi! Kust kirjast on lugeda, et ...
liikumise ajal ei tohi olla relv laetud :?:

Teiseks küsimus Baddmannile. Millise seletusega ma jobu siis saaks taielda, kui ajajana (omamata suuruluki laskekatse tunnistust!) kasutan jonnakate põtrade sihipäraseks hirmutamiseks või suunatud liikumapanemiseks näteks sileraudset, üle kolme nepipaugu panen veel rohelise raketi kah õhku, et kõik kütiliinil olijad minu ees hiilivat trofeepulli maha ei magaks! Või punasega, et ärge laske, see kes tuleb, on kahe vasikaga lehm. Minu eesmärk ei olegi üldse looma tulistamine!
No ja hundijahis see plärtsutamine ju vahel lausa möödapääsmatu tegevus.
Kasutaja avatar
hendrik
Postitusi: 890
Liitunud: R Veebr 04, 2005 10:33 am

Postitus Postitas hendrik »

Jahieeskiri §8
I
Lisaks käesoleva määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele tuleb ühisjahil järgida järgmisi nõudeid:
1) jahirelva võib laadida PÄRAST laskekohale asumist ja naaberküttide asukohtade kindlakstegemist;
II
Jahieeskiri § 6
15) ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit

Ma usun, et need peaks olema piisavalt mõjuvad sätted aga eks BM vastab üle.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

bighornet kirjutas:...
Nüüd ma vajan küll mõistete lahtiseletamiseks abi! Kust kirjast on lugeda, et ...
liikumise ajal ei tohi olla relv laetud :?:

Teiseks küsimus Baddmannile. Millise seletusega ma jobu siis saaks taielda, kui ajajana (omamata suuruluki laskekatse tunnistust!) kasutan jonnakate põtrade sihipäraseks hirmutamiseks või suunatud liikumapanemiseks näteks sileraudset, üle kolme nepipaugu panen veel rohelise raketi kah õhku, ...


1. JE § 8 p 1 - jahirelva võib laadida pärast laskekohale asumist ja naaberküttide asukohtade kindlakstegemist. Ma ei oleks isiklikult loomulikult vastu, et laskekohaks võiks ju lugeda ka tervet seda pikka trajektoori mida mööda see külgmine hiiliv kütt liigub, aga samas kõhutunne ütleb, et koht on ikkagi mingi väiksem, piiratum paik kui nt 1,5 km pikkune metsasiht. Loomulikult, tõlgenduse küsimus. Mina oleksin pigem ettevaatlik laskekoha mõiste liigse laiendamise koha pealt.

2. Kui ajajal ei ole lubatud relva laadida siis ei aitaks ka suuruluki laskekatse tunnistuse omamine. Tegemist on ju ohutustehnilise, mitte n.ö keskkonnasäästliku (laskeosavuse tuvastus) nõudega. Ma arvan, et seal ei olegi midagi taielda, nende õhku tulistamistega ei tohi lihtsalt KKI-le vahele jääda. Eks KKI-mehed oskavad seda juba ise öelda, kas nad tavatsevad relva laadimise eesmärgil (õhku tulistamine vs looma küttimine) vahet teha või mitte.


BM
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

Postitus Postitas bighornet »

BM:...
2. Kui ajajal ei ole lubatud relva laadida siis ei aitaks ka suuruluki laskekatse tunnistuse omamine. Tegemist on ju ohutustehnilise, mitte n.ö keskkonnasäästliku (laskeosavuse tuvastus) nõudega. Ma arvan, et seal ei olegi midagi taielda, nende õhku tulistamistega ei tohi lihtsalt KKI-le vahele jääda. Eks KKI-mehed oskavad seda juba ise öelda, kas nad tavatsevad relva laadimise eesmärgil (õhku tulistamine vs looma küttimine) vahet teha või mitte.


BM[/quote]
No veidi selgem, tänu! Sest elus on ju kiirelt muutuvaid situatsioone, kus peab mingi mõistliku otsuse kiirelt vastu võtma. Sarnane situatsioon ka jahijuhatajal.
Segadust tekitav tolle inspektori vihje ajus (kindluse mõttes väikeulukiluba avada) õigesti püssiga toimida, tekitas kõiksugu mõtteid.
Näide elust! Hommikul ajajamehed pardijahist põdrajahti. Püssid KOTIS.
Kiire instruktsioon. Allkiri. Punane vest. Aga püssi ju autosse järelvalveta ei jäta! Loomulikult kaasa ( ja mine sa emakaru tea
:wink: )
Ja jama kuipalju!
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Minu arvates panid Ülo ja BM asjad 100% paika. Algselt ei saanud ma sellest üldse aru, miks see ajumees relva üldsegi kaasa võttis. Kas tõesti ainut enesekaitseks, või tahtis minna peale ühisjahti veel eraldi väikeulukit või lindu laskma ning vahetult enne seda oleks avanud alles väikeulukiloa(elades näiteks linnas ja jahipiirkond on maal)? Samas asja üle järele mõeldes julgen väita, et 99% ühisjahtides esineb järgmine seaduserikkumine: olles kütt kütiliinil on relv kaasas. Järgmise ajuga pean minema ajajaks. Kuhu panen relva? Tavaliselt autosse ja uks lukku. See aga on reaalne rikkumine. Nüüd nende konkreetsete KKI meeste "logiseva" loogika järgi pean siis vahepeal relva koju või politseisse hoiule viima, aju ära tegema ja järgmiseks ajuks, kus osalen jälle kütina uuesti relva ära tooma? Ei ole ju loogiline. Seega ainuõige lahendus seaduse järgi ongi, et olles ajus ja omades kaasas relva, tuleb seda relva vedada kaasas kas kotis tühjaks laetuna(seaduse järgi teostades nn. transportimist) või siis ilma kotita olles tühjakslaetud lahtimurtud lihtsalt endaga kaasas. Selle viimase asjaolu vastu just eksitaksegi. See, kas sul on suurulukilasketunnistus või mitte ei oma üldse tähtsust, kui oled kollektiivjahis ning jaht on avatud. Kütiks olekul aga küll. Samas ma usun, et ka KKI meestele saab asjad selgeks teha. Eks ole nad ju samasugused inimesed nagu meiegi. Kõikide seadusemuudatuste ja tõlgendustega lihtsalt saadakse hakkama nn. iseenese tarkusest või vanast ajast meelde jäänuga. Kahju, aga nii ta on. Vähemalt oli KKImeestel niipalju mõistust, et koheselt karistama ei kippunud.
Viimati muutis aivar00, K Okt 19, 2005 2:05 pm, muudetud 1 kord kokku.
ikka lõbusalt
Ülo
Postitusi: 113
Liitunud: N Juul 22, 2004 10:11 am

Postitus Postitas Ülo »

Asi tõesti juriidiliste nüansside ja võimaluste - variantide virrvarriks kätte ära läinud.
PRAKTILISELT - jahijuhataja kohustus on kontrollida enne jahti kollektiivjahist osavõtjate dokumentide ja varustuse (relvad, laskemoon) vastavust peetava jahi nõuetele. Kui kellelgi pole laksekatse tunnistust, või sobilikku relva (no nt võtab 5,6 mm se enesekaitseks !! põdrajahile kaasa) siis on jahijuhataja otsustada, mida ta sellise mehega teeb - kas lubab ta relvaga metsa või ei. Meie jahtkonnas küll laskekatse tunnistuseta mees põdrajahil püssiga metsa ei pääse, olgu juriidiline nüannss selleks olemas või mitte.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Sama seisukoht on ka minu sektsioonis nagu Ülol ja pean seda seisukohta ka 100% õigeks. Samas ka § kõverused tuleb "sirgeks" rääkida, et keegi liiga ei teeks ja ka kellegile ilma põhjuseta varba peale ei astutaks.
ikka lõbusalt
Suletud