Alumiiniumi oksüüd
Alumiiniumi oksüüd
Foorumis on mitu korda juttu olnud püssiraudade oksüüdikihist, mida meil ka paljud relvameistrid teevad ja ka retsepti kemikaalide kohta pole raske saada. Seoses sellega, et meil enamus optilisi ja nüüd ka juba püssidetaile alumiiniumist, kerkis küsimus kas keegi oskab öelda kuidas oksüüdikihti alumiiniumile tehakse, kas meil keegi seda relvameistritest teeb ja milliseid kemikaale kasutatakse.
Kui kirpu ei nä pane konn otsa!
Re: Alumiiniumi oksüüd
Kaido kirjutas:Seoses sellega, et meil enamus optilisi ja nüüd ka juba püssidetaile
alumiiniumist, kerkis küsimus kas keegi oskab öelda kuidas oksüüdikihti
alumiiniumile tehakse, kas meil keegi seda relvameistritest teeb ja
milliseid kemikaale kasutatakse.
Seda protsessi nimetatakse anodeerimiseks. Tegu on galvaanilise
protsessiga. Kemikaalidest üksi jääb väheks, sähkut ka vaja.
Üks link:
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm ... Korund.htm
Võru Galvaanika Võrus ja Vemo-PK Tartus teevad näiteks, olen ise
mõlema teenuseid kasutanud. Võrus tehtud töö oli korralikum, Vemo
oma ei olnud korralikult suletud, „kleepis”. Tallinna kandis ka vast keegi,
kes asjaga tegeleb.
Lisaks ka, et anodeeritud must värv ei pea tavaliselt eriti hästi päikese
käes vastu, pleekib ultraviolettkiirguse tõttu ära.
Relvameistrite kohta ei tea.
-
puukoi
Ei ole küll relvameister, aga niipalju tean, et anodeerimine kodustes tingimustes läheb kalliks. Selleks vaja elektrolüüsi vanni, vastavaid kemikaale,teadmisi, jne. Minu teada kodustes tingimustes taolise asjaga keegi ei tegele. Ja kas oskad nimetada kasvõi ühe alumiiniumist relva osa!? Optika küll, aga needki erisulamid!
puukoi kirjutas:Ei ole küll relvameister, aga niipalju tean, et anodeerimine kodustes tingimustes läheb kalliks. Selleks vaja elektrolüüsi vanni, vastavaid kemikaale,teadmisi, jne. Minu teada kodustes tingimustes taolise asjaga keegi ei tegele. Ja kas oskad nimetada kasvõi ühe alumiiniumist relva osa!? Optika küll, aga needki erisulamid!
Relvadest võiks nimetada vene Los-i padrunisalve korpus veel ka uue Voere lukukoda ja olen ka teisi sellise lukukojaga relvi näinud, kuid nimed ei tule meelde. Täpsustuseks veel niipalju, et relvad ehitatud nii, et lukk lukustub padrunipesa sisse ja lukukojal lukustuskoormust ei ole. Vennad nurgad utlesid nende relvade kohta, et tee või plastmassist lukukoda vahet ei ole ja ka nemad olid muideks alumiiniumi mustamise tehnoloogiast huvitatud.
Kui kirpu ei nä pane konn otsa!
Mitmed benchrest-püssidele lukke tegevad erifirmad on alumiiniumi peale üle läinud, ja need on püssinduse Ferrarid. Zoli 1900-l on alumine metall (lukupõhi, padrunisalv ja päästikukaitse) alumiiniumist. Leviv haigus see alumiinium. Oksüderimisest niipalju, et Nurgad Tallinnas said raua/luku katmisega väga hästi hakkama, kuid see oli teras, mida kaeti, mitte alumiinium. Ju nad sellegagi hakkama saaksid, saadavad kasvõi Tartusse.
mango kirjutas:Oksüderimisest niipalju, et Nurgad Tallinnas said raua/luku katmisega väga
hästi hakkama, kuid see oli teras, mida kaeti, mitte alumiinium. Ju nad
sellegagi hakkama saaksid, saadavad kasvõi Tartusse.
On väga suur vahe alumiiniumi ja terase värvimisel. Et alumiiniumi edukalt
katva värviga värvida, tuleks ta enne värvimist anodeerida aga jätta
korundi (alumiiniumoksiid) poorid sulgemata. Paljale alumiiniumile värv
suurt peale ei jää. On sihuke tore amorfne metall teine.
Anodeeriminel värvimine aga koosneb laialt võttes kolmest etapist.
Esiteks alumiinum anodeeritakse ehk tekitatakse tugev ja poorne
korundikiht galvaaniliselt. Seejärel värvitakse alumiiniumi veeslahustuvate
värvidega ja lukustatakse poorid.
Nende kahe protsessi vahe on selles, et katva värvi puhul on värv metalli
pinnal, suletud värvi korral on värv oksiidkihi pooridesse suletud.
Terast värvitakse aga ainult katvalt ja teras ei anodeeru ka. Raua oksiidid
on palju nõrgemad kui korund. Rooste on neil nimeks.