Lühemaks tehtud raud

[Arles]

No indian vist antud juhul veidi puusse pannud. Selle teooria järgi iga lukksepp-treial ka relvameister...
Ja priit va rumal maksis hirmsat raha (muidugi koos kompensaatoriga) raua saagimise eest - ****, tulnud minu juurde, mul treipink olemas

[indian]

Kõik oleneb sellest, kes ja missuguse pingiga seda tööd teeb. Kui purjus naabrimees oma loksuva pingiga, siis muidugi pole tulemus kõige parem. Arvasin, et selle peale peaks igaüks tulema, ei pidanud tarvilikuks mainida. Küll pole aga selles töös midagi keerulist. Isegi see purjus naabrimehe ja loksuva pingi variant on parem kui rällakas või rauasaag. Kui vastava ala peal ametis olin, siis nägin selliseid aretusi ja lahendusi mis olid täiesti mõistetamatud, see ja teine soovitas. Kui toodi püss millel olid ``naabrimehe soovitusel`` vindiharjad ca 50mm pikkuselt välja puuritud, sest pildus, sai see just samasuguse ravi. Pildus seetõttu, et laad oli umbselt rauas kinni. Peale ``ravi`` laskis jälle. Igatsorti keevitustest ja muust ``parandamisest``, päästikute ``reguleerimisest``, viilimisest jms. ma ei hakkagi rääkima. Küllap ikka natuke tean millest räägin- kirjutan. ``Naabrimehe`` stiilis ei võta sõna.Seest, vindist kalestunud rauda on raskem töödelda. Kui eile otsiti ``saksavindipüssirohtu`` siis on professoreid pundis, kuna nüüdseks on mul selge mis selle saksavindirohuga toimus siis arvan, et oleks otstarbekas tööde elementaarnegi käik selgeks teha. Vean kihla, et eestis on jahil hulk püsse millega ei tohiks üldse inimeste sekka minna, meil relvade tehnilist kontrolli ju nagu ei eksisteerigi. Need mis on minu kätte sattunud on mitte vanadusest vaid inimtegevusest ohtlikuks saanud või siis mingitel arusaamatutel põhjustel kas tehniliselt või esteetiliselt küljelt omaniku poolt ära rikutud.

[puukoi]

Indian kirjutas-

Kui toodi püss millel olid``naabrimehe soovitusel``vindiharjad ca 50mm pikkuselt välja puuritud, sest pildus...

Paistab, et midagi see külamees sest asjast ikka teadis. Nimelt on sama soovitus ühes vene snaipriõpikus rauasuudme kulumise või vigastumise puhul. Mäletamist mööda oli küll puurimissügavus väiksem, midagi 35mm kanti. Ja juures hoiatus - töötlus peab olema abs. raua telje suhtes risti. Sealt võibki tekkida viga asja parandama minnes. Ja kas see ikka on see õige lahendus vea parandamiseks!? Tundub, et ei!

[indian]

Kena küll aga kui seda tehakse mitte pingis vaid põlve otsas? Pealegi- kui relvast on palju lastud on raud seest kalestunud, kuidas seda ikka käsidrelliga teha? See puurimise lugu oli ikka välitingimustes tegemiseks, palju parema tulemuse annab ikkagi selle 35mm võrra lühendamine ja korrektse suudme treimine. Ka on alust arvata, et kui ka vindiharjade väljapuurimine mingitel põhjustel tehakse, siis ei tea keegi õnnestumisprotsenti. Raud võib olla seest tõesti nii kalk, et seda ei saa suurt töödelda. Kord ca 13 aastasena otsustasin Mossini või Mauseri raua lühemaks teha, sest pikaga oli tülikas sõda mängida. Saagisin rauasaega raua ümberringi ära aga rauaõõne lähedale jõudes saag vaid libises selle peal. Minule märkamatult oli mu vanaisa mulle selja taha tulnud ja naeris omaette mu lootusetut raua rauasaega ``poleerimist``jälgides. Alguses kohkusin ära aga vanaisa oli eriti mõistlik mees, kui ema- vanaema huilgasid, et: ``poiss muudkui rautab ja naelutab...`` siis kostis ta selle peale, et: ``nii peabki, muidu kasvavad mehele käed tagumiku külge...``. Vanaisa võttis lõbusalt irvitades püssi mu käest ära, läks raiepaku juurde ja kõksas ümberringisaetud kohaga vastu paku serva. Raud läks sellest kõksust nagu noaga lõigatult saega nüsitd kohast pooleks. Andis tagasi ja teatas, et seda tehaksegi nii, sõjas olnud püss ju seest rabe. Vot säuke raske lapsepõlv, rauast mänguasjad jne.