Relva taastus
-
puukoi
puukoi kirjutas:No ei tea, aga kahtlane ikkagi see värk tundub. Mis nüüd, kui snaiprilakki silmas pidada, võiks öelda, et see võib-olla parandab kõigest kuuli kaliibri puudujääki. Minu meelest ei midagi muud. See on küll ainult minu arvamus.
Kuna see XADO revitaliseeriva õli tundus siiski ajalooks muutunud olevat, tegingi katse (sest oma silm on kuningas
) siis lõppeks ära. Ega suurt vajadust selleks konkreetselt just polnud (mingid 700-800 lasknud uued rauad!).
Põhjuse tekitas just seesamane S&B , mis ideaalselt minul jooksis, möödunud aasta lõpust. Küll sai optikat kahtlustatud , küll pagan teab mida.
Et tähelepandamatult uuest karbist tekiks selline ebaõnnestumiste ahel , poleks oodanudki! Eks ka laiskusest, kuid hooaeg lõppes enne ära.. Kuid kapist võetud NORMA Alaskaga asi stabiliseerus. Scenariga sujus ka
.
Selle snaiprilakiga sain nüüd siis S&B kah nagu minema. Nagu arvata oligi!
Kuid aeg sai otsa ja eks edaspidi näib. Tuleks töötlemata moonaga statistiline analüüs lõpetada ja.....mott.
Selle snaiprilaki kasutamise kogemus on algne olemas , teen kasutamisel täiendusi ja proovime edasi, et ennatlikult järeldusi poleks.
Sai lubatud, ja on tehtud!
Ainult kuna sellist sondi teps pole, mis nüid püssi torust sisse mahuks, siis sellepärast nimetaksin SNAIPERLAKIGA ülelastud relvaeksperimendi tulemuse........VINTRAUDSE TULIRELVA LASKEOMADUSTE TAASTAMISEKS.
Sellepärast, et ma võin ainult kajana korrata seda, mis Snaiprilaki pakendil kirjas
NB! Kasutatud mitte relvataastusõli, vaid just selle uut tüüpi Snaiprilakki!
(see on tolle õlikasutamise uusim analoog).
See sametise, pea olematu tagasilöögiga Karl Gustav tikib nüüd vaat paremini, kui uus WeatherbY
Kulude aruanne:
1) 200.-eek snaiprilakk
2) 1,5 tundi aega padrunite lakkimiseks-kahe kihiga.
3) kokku ligi üle 100-konna padruni, a` no võtame 14-16 eeku
4) 6 tundi tihedat tööd tiirus (rauajahutamise vahele toksisin jälle mõned laksud uuega harjumiseks).
Muuseas kuumenes Gustav 2-3 korda aeglasemalt kui 7 rem magn.
Paks toru ju!
5) hunnik troppe esimeseks rauapuhastamiseks (tänaseks jääb raud peaaegu sittamata juba! ilmselt piisavalt libe ja vask ei nakku!?)
tabavuse tihedus 100 meetril: (teades ENNE et ALASKA 10,1 gr JA SCENAR9,0 gr tabasid SARNASELT), kahelt liivakotiga toelt;
katmata kuulidega
1) 5 lasku algkontrolliks SCENARIGA, 5-6 sm ringis.
2) 5 lasku S&B-9-gr umbes 18-22 cm piires
3) 5 lasku ALASKAGA 5-6 cm
4) lakiga kaetud S&B moonaga 55 lasku reviltandi sissetöötamiseks,
kusjuures kuskil peale 20 -ndat jäid S&B kuulid 10-12 cm.
(NB! Ka lõppvaatuses ilma lakita S&B-ga rohkem miski ei muutunud, JÄRELIKULT S&B on minu püssile eesmärgi seadmiseks p...k).
5) lakiga kaetud 20 ALASKAT ikka 2,5-3,5 cm piires
6) lakiga kaetud 20 VULKANIT 10,1 gr samuti 2,5-3,5 cm piires
Kontrollasud katmata kuulidega:
7) 3+3 SCENARIT kõik 2,5-3,5 cm ringis
3+3 ALASKAT kõik 2,5-3,5 cm ringis
9) 3 VULKANIT +-1,5 cm vertikaalis!
ja veel 3 VULKANIT, ikka
+- 1,5 cm vertikaalis!?
10) veidi valutav õlg viimasest päevast (Weatherbyt ma tiiru ei taha
)
Tulude aruanne:
1) Veendusin veelkord Norma paukude eelises ja töökindluses.
2) veendusin oma muheda Gustavi truuduses
3) olin sunnitud
metsa asemel tiirus tolgendama
4) Optika vertikaali regul. kruvide lahtisus sai avastatud!
5) katsetatud-tõestatud ja edastamiseks PUUKOILE!- et mõningast moona ta kalibreerimisel nagu tõesti parandab 30-40%
MINU järeldus:
Hullu midagist ju ei juhtunud, poolpidust relva võib ÜLES MUKKIDA julgelt!
Aga tutt-uue püssiga seda teha ma veel ei tihka
Kas nüüd siis kuulid millestki rohkem läbi ka jooksevad- see mind ei huvita.
Snaiprilaki näol on tegemist mineraalsete, mitte metalliliste molekulidega, nagu alul arvata-teada võis.
Ja veel. AUTOL 2 kuud tagasi õli vahetatuna XADO-ga vähendas keskmist kütusekulu elektr. näidiku järgi keskmiselt 1 liiter , kusjuures juba peale pesuaine lisamist jäi mootor tuntavalt vaiksemaks(isegi naise kõrv registreeris).
M.O.T.T.
BH
Ainult kuna sellist sondi teps pole, mis nüid püssi torust sisse mahuks, siis sellepärast nimetaksin SNAIPERLAKIGA ülelastud relvaeksperimendi tulemuse........VINTRAUDSE TULIRELVA LASKEOMADUSTE TAASTAMISEKS.
Sellepärast, et ma võin ainult kajana korrata seda, mis Snaiprilaki pakendil kirjas
NB! Kasutatud mitte relvataastusõli, vaid just selle uut tüüpi Snaiprilakki!
(see on tolle õlikasutamise uusim analoog).
See sametise, pea olematu tagasilöögiga Karl Gustav tikib nüüd vaat paremini, kui uus WeatherbY
Kulude aruanne:
1) 200.-eek snaiprilakk
2) 1,5 tundi aega padrunite lakkimiseks-kahe kihiga.
3) kokku ligi üle 100-konna padruni, a` no võtame 14-16 eeku
4) 6 tundi tihedat tööd tiirus (rauajahutamise vahele toksisin jälle mõned laksud uuega harjumiseks).
Muuseas kuumenes Gustav 2-3 korda aeglasemalt
kui 7 rem magn.
Paks toru ju!
5) hunnik troppe esimeseks rauapuhastamiseks (tänaseks jääb raud peaaegu sittamata juba! ilmselt piisavalt libe ja vask ei nakku!?)
tabavuse tihedus 100 meetril: (teades ENNE et ALASKA 10,1 gr JA SCENAR9,0 gr tabasid SARNASELT), kahelt liivakotiga toelt;
katmata kuulidega
1) 5 lasku algkontrolliks SCENARIGA, 5-6 sm ringis.
2) 5 lasku S&B-9-gr umbes 18-22 cm piires
3) 5 lasku ALASKAGA 5-6 cm
4) lakiga kaetud S&B moonaga 55 lasku reviltandi sissetöötamiseks,
kusjuures kuskil peale 20 -ndat jäid S&B kuulid 10-12 cm.
(NB! Ka lõppvaatuses ilma lakita S&B-ga rohkem miski ei muutunud, JÄRELIKULT S&B on minu püssile eesmärgi seadmiseks p...k).
5) lakiga kaetud 20 ALASKAT ikka 2,5-3,5 cm piires
6) lakiga kaetud 20 VULKANIT 10,1 gr samuti 2,5-3,5 cm piires
Kontrollasud katmata kuulidega:
7) 3+3 SCENARIT kõik 2,5-3,5 cm ringis
3+3 ALASKAT kõik 2,5-3,5 cm ringis
9) 3 VULKANIT +-1,5 cm vertikaalis!
ja veel 3 VULKANIT, ikka
+- 1,5 cm vertikaalis!?
10) veidi valutav õlg viimasest päevast (Weatherbyt ma tiiru ei taha
)
Tulude aruanne:
1) Veendusin veelkord Norma paukude eelises ja töökindluses.
2) veendusin oma muheda Gustavi truuduses
3) olin sunnitud
metsa asemel tiirus tolgendama
4) Optika vertikaali regul. kruvide lahtisus sai avastatud!
5) katsetatud-tõestatud ja edastamiseks PUUKOILE!- et mõningast moona ta kalibreerimisel nagu tõesti parandab 30-40%
MINU järeldus:
Hullu midagist ju ei juhtunud, poolpidust relva võib ÜLES MUKKIDA julgelt!
Aga tutt-uue püssiga seda teha ma veel ei tihka
Kas nüüd siis kuulid millestki rohkem läbi ka jooksevad- see mind ei huvita.
Snaiprilaki näol on tegemist mineraalsete, mitte metalliliste molekulidega, nagu alul arvata-teada võis.
Ja veel. AUTOL 2 kuud tagasi õli vahetatuna XADO-ga vähendas keskmist kütusekulu elektr. näidiku järgi keskmiselt 1 liiter
, kusjuures juba peale pesuaine lisamist jäi mootor tuntavalt vaiksemaks(isegi naise kõrv registreeris).
M.O.T.T.
BH
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Nii palju siis, et Saaremaal mehed sigulliga sõitsid ILMA ÕLITA 
50km kiirusega 90km/h. Seda siis peale eelkirjutaja nimetatud automögaga töötlemist. Pärast läks õli sisse ja elu käis sedasi.
Kirjutas seda ajakirjas krt kas oli AutoBild või TM ei mäleta. Selle aasta nummri ajakiri veel oli. Ajakirjanikud puha juures asja kaemas ja pildid ka. Vahepeal vist isegi 100 sisse ajasid. Ise viskasid veel nalja, et ilmselt on Kuressaare teel kiireminigi sõidetud aga ilmselt pole kunagi ületatud kiirust autoga millel õli sees pole.
Sorry pole nagu jahiteema aga infiks nende mökside tootja kohta.
50km kiirusega 90km/h. Seda siis peale eelkirjutaja nimetatud automögaga töötlemist. Pärast läks õli sisse ja elu käis sedasi.
Kirjutas seda ajakirjas krt kas oli AutoBild või TM ei mäleta. Selle aasta nummri ajakiri veel oli. Ajakirjanikud puha juures asja kaemas ja pildid ka. Vahepeal vist isegi 100 sisse ajasid. Ise viskasid veel nalja, et ilmselt on Kuressaare teel kiireminigi sõidetud aga ilmselt pole kunagi ületatud kiirust autoga millel õli sees pole.
Sorry pole nagu jahiteema aga infiks nende mökside tootja kohta.
Molübdeenisisaldusega õlilisandid olid välja töötatud enne II Maailmasõda, vist Saksamaal lennuväe otstarbeks. Eesmärk oli, et kui lahingus lastakse lennuki mootori õlitussüsteemist midagi puruks ja õli välja voolab, saab lennuk ikkagi baasi/ lennuväljale tagasi pöörduda. Oli rentaabel korras lennukil vaid mootor välja vahetada, mitte kogu kupatusel lasta alla kukkuda. Rahvakeeli kutsuti seda möga ``moligott``.
Hiljem kasutas seda kogu maailm. Tuntud vahend ka vene ajal rallimeeste seas, ilmselt saadi althõlma ostes Vene sõjaväelt. See 50 km Zigulliga polegi mingi suur saavutus, on pikemaidki vahemaid mõõdetud. Aga möga on loodud ikka ekstreemolukordade tarbeks, mitte selleks, et autoga ilma õlita ringi kimada. Asja kogu mõte oli selles, et õlist see möga eraldus ja ladestus hõõrdepindade seintele õhukese molübdeenikihina. See võttis aega, kui polnud selle mögaga juba pikemat aega lennatud kulus see maha, ka ei annaks effekti täna lisatud ja siis õlita mootori kasutamine, ei jõuaks hõõrdepindadele settida.
Hiljem kasutas seda kogu maailm. Tuntud vahend ka vene ajal rallimeeste seas, ilmselt saadi althõlma ostes Vene sõjaväelt. See 50 km Zigulliga polegi mingi suur saavutus, on pikemaidki vahemaid mõõdetud. Aga möga on loodud ikka ekstreemolukordade tarbeks, mitte selleks, et autoga ilma õlita ringi kimada. Asja kogu mõte oli selles, et õlist see möga eraldus ja ladestus hõõrdepindade seintele õhukese molübdeenikihina. See võttis aega, kui polnud selle mögaga juba pikemat aega lennatud kulus see maha, ka ei annaks effekti täna lisatud ja siis õlita mootori kasutamine, ei jõuaks hõõrdepindadele settida.
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.