Kuul metskitsejahiks
-
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Muidugi võin eksida ,aga minu loogika on järgmine! Kindlasti avaneb /deeormeerub kuul suurema kiiruse juures rohkem,aga tal läheb avanemiseks ka rohkem vastupanu vaja ,ehk siis suurel kiirusel ta lendab lihtsalt loomast läbi.Näiteks laseme sama kuuliga mingit teras plaati,huupi pakutult ,lendab täislaenguga kuul plaadist läbi sealjuures täielikult deformeermeerumatta ,poole laenguga laetud kuul aga lõõb plaadile vaid muhu ,kuul aga on täielikult deformeerunud.Seega minu lookika järgi tuleks kasutada suurema kiiruse juures pehmemaid/kiiremini avanevaid kuule ,siin see progress minuarust on .Relvad lähevad aina võimsamaks järelikult peab tulema neile järel ka kuuli eripära,et relva efektiivsust maksimum ära kasutada! Nende plasma katsetuste kohta küsiks ,et kas on seal ka selline võimalus ,et erinevate kiiruste juures on näidatud kuulide erinev avanemine läbides plasmat mingi teatud hulga /paksuse.See tähendab -ühesugused kuulid läbivad erinevatel kiirustel näit 20 cm plasmat ,et noh kogu energijat ei kasutata ära? Need minu arusaamad asjast ,targematelt ootan asja tegeliku selgitust ,ehk minu väidete põrmustamist!
Kivi kotti!
Kivi kotti!
Vat mina ei tea,kuidas nende kiiruste mõjuga on,aga paar näidet.Järeldusi saate ise teha.Kuul Accubond.Tabatud kesik 50m,kuul lendas läbi ja väljumisava toll või natuke peale,täpsemalt ei mõõtnud.Tabatud põder 200m õlga,kuul lendas läbi,väljumisava sama,mis eelpool.Põder tagant diagonaalis distants sama,magu,maks,kops,maksas auk kuuli diameetrist poole suurem,kuul jäi sisse.Siit nagu tuleb välja,et see kuul avaneb iga kiiruse juures,sest vastavalt distantsi suurenedes kiirus ju väheneb,aga kuul käitus ühte-moodi.Aa see vast kuuli ehitusest tingitud.
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Kult põdrad ei liikund kaugele. Kolme lasuga kaks põtra. Suur 4 aruga pull rapsipõllus ca 130m. Peale esimest lasku jäi paigale vahtis ringi. Siis akkas jalutama vaikselt(võpsikust veel kaks pulli välja tuli vahepeal) ja jäi kusagil 180-190m peal seisma. Mõtlesin igavikuna tunduva aja mida teha? Tegin ikka veel ühe lasu, mille peale keeras aint pead ringi ja ei midagi. Läks veel igavikuna tunduvad 10-20sek kui nõksak käis tagajalast läbi. Siis veel mõned pikad hetked ja kukkus kummuli, mõlemad lasud õiges kohas. Mõlemad läbi joost üks seejuures südamest. Teise pulli, mis sai eelnevalt haavata tagant poolt makku lassin läbi nii tiheda võpsiku(ise mõtlesin et ega see terav SHH siit läbi ei lähe) ca 50 sammu, südamest läbi ja teispool auk nigu täismantli oma. Pull kohe pikali viskas.
Kui poleks haavatud loom olnd poleks ka läbi võpsiku akand püüdma.
Kui poleks haavatud loom olnd poleks ka läbi võpsiku akand püüdma.
Minu praktika järgi kipub arvamus kuldiga ühtuma. Olen sellest kuskil ka kirjutanud, vist soku laskmise all. Kerge kuuliga on ka algkiirus suurem ja seetõttu on purustused suuremad olnud. Eriti kui konti kipub puutuma. Suure raske kuuliga aga lõhub palju vähem isegi vastu konti lennates ja seeneks muutudes. Samas kipub aga kuul ikkagi kitsest läbi lendama. Põdrast muidugi enam naljalt läbi ei lenda. Sama analoogia tundub olema ka õhupüssiga. Lastes kerge plõnniga kipub tinatükk rohkem rikošetti minema. Lastes aga raskema plõnniga on kohe puidus kinni s.o. liigub takistuse ilmnemisel otse, mitte ei muuda suunda nagu kerge kuul. Sama nali ka isegi kerge rohukõrrega kitse laskmisel. Aastaid tagasi noore karabiiniomanikuna ei saanud algul asjale pihta, kuid peale 5 pauku seisva kitse pihta 100 m pealt pani ikka asja üle mõtlema. Ennemalt sileraudsega sellist probleemi ei eksisteerinud.
ikka lõbusalt
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Kuulid
Tinaotsaga SP deformeerub tunduvalt aeglasemalt, plastikotsaga Norma Plastic Point, Nosler BST, Accubond, Hornady SST, InterBond viskavad kohe naha läbimisel ennast laiali nii, et ei saa ühte patta panna kõiki poolmantelkuule!
Buck kirjutas:Nõus Kaupoga.
Nädalavahetusel lastud põrsas Norma plastic pointiga dist. 7 (seitse)meetrit kõrva taha. Sisenemisava väike, väljumisavast ei taha rääkida pilt oli ikka väga kole. cal. 308. Ja ärge rääkige palun, et suurel kiirusel ei avane.
nädalavahetusel lastud põrsas tinaotsaga SP distantsilt 10-15 m käpa taha ribidesse. Sisenemisava ca 10 cm, jäi diagonaalis kere läbides tagakintsu naha alla, kuuli allesjäänud pikkus ca 5 mm.
Avaneb ka tinaotsaga kuul...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Nagu Joosep kirjutab, ei ole see värk nii lihtne ja kõigile arusaadav, eriti siis, kui üksteisest parasjagu mööda räägitakse. Kui oma mõtet avaldada soovid, siis oleks kena eelkõige pilk heita teemale, seejärel mõelda, mida sul selle kohta öelda on!
Joosepi käest küsiks ( kuigi metskitsejahi kuuli teema), mis kal. tegemist, et 180m-lt põtra rindkerest läbistab. Oma kogemuste järgi peaks see mingi magnumkaliiber olema.
Joosepi käest küsiks ( kuigi metskitsejahi kuuli teema), mis kal. tegemist, et 180m-lt põtra rindkerest läbistab. Oma kogemuste järgi peaks see mingi magnumkaliiber olema.
[quote="Joosep Käba"]Avaneb nii tina kui plastotsaga aga nii mustvalge asi pole. Kui mõni saab Sako SHH loomast kätte võiks huvi pärast pildid üles panna. Isegi vaataks. On ikka suur vahe kas Mega või Alaska või SHH ometi kõik tinaotsaga SP kuulid. [/quote]
Aja jooksul olen päris mitu kuuli kätte saanud, peamiselt siis 11,7 gr SHH. Kaen, äkki leian mõne üleski. Kuskile ma olen nad pannud küll. Kuul on jäänud tagaosast kuskil 2-4mm samasuguseks nagu uuest peast, ok vindiharja jäljed küll peal. Esiosa on tavaliselt selline asümmeetriline seen olnud, olenevalt sellest, kuhu konti tabanud on. Kätte olen saanud selliseid kuule täiesti erinevatel juhtudel, täitsa lähedaltki kui kuskile kangesse konti on läinud ( selgroog nt).
Mis läbistamisse puutub, siis enamus juhtudel 11,7 SHH on läbi jooksnud, põdrast kah nagu nalja. See hooaeg olen 10,7gr powerheadiga põtra lasknud, seni kõik (6 kuuli) läbi jooksnud. Kaugused on olnud 25 - 120m, a tundub, et kuul on alati muuseas kenasti avanenud, kuigi ma vastupidist kartsin. Ja liha ei purusta nii hullult. Mõtlesin, et proovin mõne kitsega kah, äkki on hea kuul ka metskitsejahiks...
Aja jooksul olen päris mitu kuuli kätte saanud, peamiselt siis 11,7 gr SHH. Kaen, äkki leian mõne üleski. Kuskile ma olen nad pannud küll. Kuul on jäänud tagaosast kuskil 2-4mm samasuguseks nagu uuest peast, ok vindiharja jäljed küll peal. Esiosa on tavaliselt selline asümmeetriline seen olnud, olenevalt sellest, kuhu konti tabanud on. Kätte olen saanud selliseid kuule täiesti erinevatel juhtudel, täitsa lähedaltki kui kuskile kangesse konti on läinud ( selgroog nt).
Mis läbistamisse puutub, siis enamus juhtudel 11,7 SHH on läbi jooksnud, põdrast kah nagu nalja. See hooaeg olen 10,7gr powerheadiga põtra lasknud, seni kõik (6 kuuli) läbi jooksnud. Kaugused on olnud 25 - 120m, a tundub, et kuul on alati muuseas kenasti avanenud, kuigi ma vastupidist kartsin. Ja liha ei purusta nii hullult. Mõtlesin, et proovin mõne kitsega kah, äkki on hea kuul ka metskitsejahiks...
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
HONG kirjutas:3,24g kuulil 50grs-i 3,56g kuulil 55grs-i.Euroopas lubatud metskitse lasta alates 55grs-ist.Ega ma täpset sätet öelda ei oska mis Eestis seda keelaks nii et põhimõtteliselt võiks kasutada ka 22lfb-d tähtis et poolmantel oleks.Ise kasutan 3,56g gamerhead-i.
Ma ise ka arvasin ükskord ekslikult rebase kohta aga kitsega on asi niimoodi , et :
Jahieeskiri 22LR kohta: 2) Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel.
Ükski seadus Eestis ei keela metskitsejahti näiteks kaliiber 222 Rem 3,2 g poolmantelkuuliga.
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Sokujaht
Sokujaht, see õnnis hetk läheneb! Mis kuulidega, härrad, hakkame sokkusid laskma? Mis teie eelistused on?