Tere, mul on plaani osta endale Iz-27-em, kuid ma ei tea, kas osta ühe
trikli või kahe trikliga. Äkki oskaksite soovitada ja tuua välja mõlema eeliseid?
Kas 1c või 2c?
Sa mõtled päästikut? Ühe-või kahega?
Ühega pole sul valikut- kummast torust laksu paned- pardijahis pole vahet- a kui kraavipeal passid ja erinevad paugud torudes- ei tea ju kes enne tuleb- mink või kobras- siis hea, kui valida saab.
Tegelt ma oma MZ-i müüki paningi sellepärast- valiku võimalus puudub. A samas- seda on vaja ainult teatud jahtides.
Ühega pole sul valikut- kummast torust laksu paned- pardijahis pole vahet- a kui kraavipeal passid ja erinevad paugud torudes- ei tea ju kes enne tuleb- mink või kobras- siis hea, kui valida saab.
Tegelt ma oma MZ-i müüki paningi sellepärast- valiku võimalus puudub. A samas- seda on vaja ainult teatud jahtides.
tsuks nigu ma olen...
Kui ühe päästikuga relva valida, siis kindlasti ümberlülitamise võimalusega.
olin oktoobri lõpus pardijahis. vesi kõrge lind kalda lähedal, peale pardi lendas ka kormoran. nii laadisin tugevama tšokiga raua jämedaga kormornovitši jaoks ja teise nr5-ga pardile vastavalt lennule lülitasin ümber ja sain kaks kormorani
olin oktoobri lõpus pardijahis. vesi kõrge lind kalda lähedal, peale pardi lendas ka kormoran. nii laadisin tugevama tšokiga raua jämedaga kormornovitši jaoks ja teise nr5-ga pardile vastavalt lennule lülitasin ümber ja sain kaks kormorani
-
Külaline
Ümberlülitamisvõimalus on hädavajalik. Olgugi, et IZH-27'el on see suht jabur: töötab ainult päästikut ettepoole lükates ja üks kord (s.o. vahetab alumise raua ülemise vastu). Vastupidi ei tööta ning kui ringi mõtled ning tahad uuesti alumise esimesena rauaga tuld anda, siis pead püssi lahti murdma.
Siit lähtuvalt ei ole see ümberlülitamine püsiv: lased paugu või kaks ära ja pärast püssi lahti murdmist nügid jälle päästikut, mis iseenesest ei ole ju raske, aga **** tüütu. Tarvis läheb seda küll rohkem tiirus, näiteks lähenevaid märke lastes, kuid aegajalt tuleb ja jahil ette.
Enamikel lääne relvadel toimub raudade ümberlülitus kaitseriivilt ning see on ka püsiv - kui olete ikka ülemise raua esimeseks määranud, siis on see nii senikaua, kuni lüliti ümber klõpsate.
Siit lähtuvalt ei ole see ümberlülitamine püsiv: lased paugu või kaks ära ja pärast püssi lahti murdmist nügid jälle päästikut, mis iseenesest ei ole ju raske, aga **** tüütu. Tarvis läheb seda küll rohkem tiirus, näiteks lähenevaid märke lastes, kuid aegajalt tuleb ja jahil ette.
Enamikel lääne relvadel toimub raudade ümberlülitus kaitseriivilt ning see on ka püsiv - kui olete ikka ülemise raua esimeseks määranud, siis on see nii senikaua, kuni lüliti ümber klõpsate.