ründav koer

Siin võiks esitada küsimusi , mis puudutavad jahindus- ja relvaalast seadusandlust ,et oma ala tundvad inimesed saaksid teile vastata.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

indian kirjutas:Otse loomulikult eksisteerib. Maksab püüdmine ainult

Aga selle maksab kinni siis väljakutsuja või kohalik omavalitsus?
Jorr, tean keda silmas pead, aga otse ju ei helista.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Üllar Tamm
Postitusi: 894
Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm

Postitus Postitas Üllar Tamm »

Indian, kas see oli see 16 mai Suurupi lugu?
Selle loo kohta lugedes jäi arusaamatuks, mis sai koerast? Kas jäi kohe maha või sai ainult haavata?
Kaukaaslased on ju tigedad ja ohtlikud elukad, keda isegi vaataks ainult üle püssitoru. Oli 94-dal lõunas vene piiril paha lugu, kui üks noor vene piirivalvur tulistas lähedalt kaaslasele automaadist kuuli rindu. Pihtasaanul oli teenistuskoer, kaukaaslane rihma otsas. Mees kukkus pärast tabamust maha, koer teisi ligi ei lasknud. Läks aega, kuni jõudis kohale prappor, kes ka ise koerakasvataja. Lõpuks saadi koerale paks kasukas peale visata ja ta maha murda. Aga haavatu jaoks oli juba hilja, liiga suur verekaotus. Kuigi koer käitus selles situatsioonis õieti ja kaitses peremeest, likvideeriti piirivalvekordonist kaukaaslased kui potensiaalse ohu allikad.
indian
Postitusi: 410
Liitunud: E Okt 31, 2005 5:11 pm

Postitus Postitas indian »

Mees lohistas koera minema, tuigerdas see ka oma jalgade peal, rahva jutu järgi olla ta ikka koeraga pärast minnes hullu vaeva näinud. Kuuli otsiti kohapeal tunde, metalliotsijatega ja ka oli maapind kvadraatideks jaotatud, ei leitud midagi. Kui aga hiljem soovitasin ikka uurida, kus on koer ja kui on maetud, kaevaku üles ja äkki leitakse see kuul sealt, kui on elus, tehku röntgen- aga ei midagi. ``Polevat tähtis....?`` Jube tähtis oli alguses hoopis see, et nagu oleks poiss pihta saanud, mis siis, et tal kaks paari pükse jalas terved olid. Versioonidest oli kummalisem see, mis ta vanematele räägiti: ``äkki läks kuul sisse ja HÜPPAS ise välja...`` Seega läks koerale pähe, väljus sealt täisnurga all, tabas inimest, jättis püksid terveks, ``hüppas`` siis välja ja jäi kadunuks?! Parim nali oli see, et ballistikud palusid minult küsida mis kuuliga ma lasin! Vuntsidega Koit aga tõi hoopis hea versiooni koheselt välja, ma olevat ``hoiatuslasu asfaldisse`` tulistanud ja sealt olevat rikošett tekkinud. Siis ta veel ei teadnud, et kohapeal käis ka terve Krinimnalistikakeskuse laboribuss ja nii sündmuskoht kui ka ümbrus uuriti ruutsentimeetrite haaval läbi. Teatavasti tekib asfaldisse ca peopesasuurune jälg kui sinna lasta. Ka oli asfaldilt võetud koera vere DNA. Üldiselt on mulle kogu sellest loost jäänud tunne, et ma olen kellelegi mingil ajal hullult varvaste peale astunud, kusjuures ei suuda siiani välja mõelda kellele ja mis kontekstis. Kui trükipressid sellise operatiivsusega töötavad ja juba mõne tunni möödudes sündmusest on ka valmis selline huvitav pressiteade, mida siis ikka arvata, miski asi seal mäda pidi olema. Näopildid, töökohad, endised töökohad ja kõik selline muu isiklikke andmeid puudutav suurelt saitungis ja telekas. Sündmuse enda kohta võin lisada veel niipalju, et nii ülbet tegelast nagu see koeraomanik ma enne kohanud ei ole. Ta teatas koheselt, saate aru, koheselt, et tema jaoks pole me ``mitte keegi, kas me ikka saame aru, et oleme värdjad ja ta meile veel alles korraldab``, keeldus ütlemast, kes ta selline üldse on, saatis meid erinevatesse kohtadesse reisima jne. Kusjuures oli tal täielik amfetamiinijoobe kliiniline pilt, ka ilmus ta välja alles kolm päeva pärast sündmust, ka huvitav kaasus. Põlglik irve kadus ta näolt alles siis kui pauk käis, kui koer ründele asus, siis oli ta eriti eufooriline, küllap lootis näha kuidas mul nüüd lihatükid lendama hakkavad. Mind päästis revolver, püstoli rauda ma padrunit poleks lihtsalt enam jõudnud tõmmata. Kogu asja põhitunnistaja oli just see poiss kes olevat pihta saanud, tema jälgis kogu sündmuste käiku algusest lõpuni.
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
Kasutaja avatar
veebel
Postitusi: 23
Liitunud: R Mär 10, 2006 8:10 pm

Postitus Postitas veebel »

ja mis sellest asjast siis tänaseks on saanud?
indian
Postitusi: 410
Liitunud: E Okt 31, 2005 5:11 pm

Postitus Postitas indian »

Hoolimata koledatest ponnistustest kuni Riigikoguni välja, ei kuulutatud mind antud keisis isegi mitte kahtlustatavaks, staatus oli tunnistaja. Mind mõisteti asjas õigeks, relvakasutus põhjendatuks, kannatanuid keissi ei leitudki. Koeramees sai mitme § alusel karistatud. See `` täiesti põhjendamatu ja ei oma mitte mingisugust õigustust...`` jutt kadus kui kevadine lumi. Keegi mu ees EV põhiseaduse § 22 (vist) rikkumise eest seoses selle ``pressiteatega`` mis vallandas suure segaduse ei vabandanud, hoopis sisistati, et tegelikult ma oleksin pidanud hoopis sellele mehele kummardama ja tal minna laskma. Üldiselt oli lõpptulemus mingile seltskonnale siiski suur pettumus. Alguses helistati isegi mu ülemustele, et lasku mind kohe lahti. Paraku on need selgrooga mehed ja seda ei teinud. Isegi eelmised töökohad helistati läbi ja prooviti mingigi kompromiteeriv iseloomustus saada, a`la, ``äkki on vaimselt ebastabiilne ja tal on kogu aeg soov kellegi pihta tulistada..``. Jubedat vaeva nähti selleks, et mind kahtlusaluseks kuulutada ja vahi alla võtta, äkki oleks ehk kambrikaaslasedki need ``omad mehed`` olnud. Kusjuures uurija, ja teised asjaga otseselt tegelenud ametnikud olid ääretult ja tublid ja riskisid vist ka oma karjääriga, väga ilus ja korrektne toimik oli, nii objektiivne kui saab olla. Tean ka missugust pinget tekitas selle koostajatele surve kõrgemalt poolt. Isegi sel päeval kui relva ära tõin, helistati neile ja oldi rahulolematud otsuse ja uurimise suhtes. Muuseas ootas mind preffi ukse ees sel päeval ajakirjandus, kus nad teadsid, et ma seal olin? Kogu loost sain aru, et meil on riigis asjad suht korrast ära ja pättide kaitsmine on ikka suure maštaabiga, sikutatakse siit ja sealt, et nende teod saaksid õigustatud. Kummaline oli nii mõnedegi suhtumine, just nende, kelle otseseks ülesandeks on riigi kodanike kaitsmine ja õigusruumi järelevalve koos seaduste loomisega.
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
Kasutaja avatar
veebel
Postitusi: 23
Liitunud: R Mär 10, 2006 8:10 pm

Postitus Postitas veebel »

seda ma kartsingi...Sina suutsid suure vaevaga siiski tõestada, et Sul oli õigus, aga...vuntsidega vend on ikka riigikogus, süsteem toimib ikka endiselt edasi jne jne (saad aru küll, mida mõtlen)
indian
Postitusi: 410
Liitunud: E Okt 31, 2005 5:11 pm

Postitus Postitas indian »

Said valesti aru, mina ei pidanud mitte midagi tõestama, mina elasin rahulikult oma elu edasi ja käisin tööl. Tõestamine ja olukorra korrektne väljaselgitamine koos süüdlase leidmisega on uurijate töö. Teadsin, et tuleb ainult kaks otsusevarianti, see õige või ``poliitiline``. Mul oli nii rahulik, et kolleegid vahtisid mind kui fatamorgaanat, et ``..kuidas sa nii rahulik oled...``. Mul polnud põdeda miskit, ma ju TEADSIN mis kohapeal toimus ja ka seda, et mu tegu oli igati õige. Kui oleks see poliitiline otsus tulnud, vot siis oleks pidanud sebima hakkama. Kui me iga asja pärast endast välja läheme, siis oleme juba peaaegu kaotajad. Mingi närveldamine ei muuda ühtegi olukorda paremaks ega tee olnut olematuks. Segab ka selget mõtlemist.
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
Kasutaja avatar
veebel
Postitusi: 23
Liitunud: R Mär 10, 2006 8:10 pm

Postitus Postitas veebel »

Kõik on õige, aga...paraku oleks igast nõrgemast (võib ka öelda tava-) inimesest lihtsalt üle sõidetud selle süsteemiga ja kõik...
Ja vuntsidega mehe "ekspertarvamused" ja sõnavõtud üldse häirivad mind kõige rohkem...alates juba Asso Kommerist, lõpetades...lõppu kahjuks ei paistagi...aga nüüd läheb teemast ründav koer juba asi liiga kaugele
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

ründav koer

Postitus Postitas jorr »

Midagi on ikka väga mäda selles Eesti Vabariigis kui juba koera pärast selline jama.Hakkab kangesti meenutama vene aega, kui kompartei liige tohtis paljugi.Mis see ründav koer parem on, kui ründav metsloom?
noorus on ilus aeg
Vasta