Uued tuuled

[baddmann]

Ma ei viitsi vaielda, lugege siit ise. Klubi võib öelda mida tahes, selle eest, et andmed esitatud oleksid, vastutab ikka jahipiirkonna kasutaja.

http://www.estlex.info/estlex/kehtivad/ ... t_id=56947

BM

[jorr]

Õige BM,tuli meilgi see üldloendus teha(tea, kas oli ära ununend algul) ja seda sai mitu tundi karja meestega tehtud. Aga tundub, et sellest ruuduloendusest tüki maad täpsem sai.Teavad ju kohalikud mehed loomade asukohi selle sügava lumega täpselt, samuti arvukust.Ega loomad praegu söödakohalt kaugele lähe ja rändavad põhiliselt kiskjad.
Muidugi mõni loom siia- või sinnapoole aga see ruuduloendus küll täpsemat pilti ei paku või teha siis juba tervel jahimaal, kuid selleks pole ju jõudusid.Ruut annab siis keskmise aga keskmise kohta öeldi kunagi,"et elul pole viga, ühe näo kohta tuleb 1,5 siga."Kas tehti see ruut nüüd väljamaa järgi või talumeeste survel aga karta on,et meie oludes ta eriti ei mängi.(Muiteks, tundub et kaks teemat kattuvad veidi)

[aivar00]

Egas minu arusaama järgi ei pretendeeri see ruutloendus nagu ka jahimeeste poolt läbiviidav loendus absoluutsele tõele. Lihtsalt annab võimaluse rehkendada kahe variandi võrdlemisel n.ö. keskmist. See variant, et ruutloendus üle jahipirkonna, seda enam üle Eesti läbi viia on utoopia. Lihtsalt näitab mingis massiivis ulukite asurkonna olemasolu. Seetõttu ka antud juhul Taavi jutt on tõene küll kitsede populatsiooni kohapealt, kuid seda mina ei usu, et asi oleks nii hull, et ainult metsakahjustused nende pärast. Võta ja arvesta kogu jahimaa pindala peale ära palju on metsa ja palju raba-põldu, siis hakkab alles täiuslik pilt kooruma. Seal Vardi kandis on küll metsa rohkem ja seetõttu ma ka usun, et populatsioon võib suurem olla. Samas minu piirkonnas, kus on enamus maid hooldamata heinamaad ja lage raba ei ole seda kitse sugugi nii hullusti sest lihtsalt sobilik elupaik puudub. Seetõttu Taavile ettepanek: Saatke aga üleliigsed kitsed meile, kui ise nendele jahti pidada ei viitsi.
Karvase "käe" kartuses ei hakka oma arvamust RMK aadressil kitse jahi (mitte soku) teemal enam avaldama. Muidugi kaks teemat kattuvad ja topelt klõbistada ka mõtettu.

[Üllar Tamm]

Paraku kitse puhul mängib olulist rolli just sobiv elupaik. Seni kui neil jagub veel üksteise kõrval ruumi, ei hõiva kits talle sobimatut elupaika. Seetõttu võib ka ühe jahipiirkonna piires erineda kitse arvukus kordades. Kui loomi on tihedalt koos, võib kitsede hulgas kiiresti levima hakata kõhutõbi, meie kandis öeldakse selle kohta pasataud. Kui mälu ei peta, oli viimane suurem haigusepuhang meie maadel 90-te algul, kui kitse arvukus oli samuti kõrge. See haigus harvendab kitsede ridu ikka tunduvalt. Ainult pärast on metsas raipeid palju.
Suure arvukuse korral mõnedes pirkondades võivad kitsekahjustused olla ikka päris suured, millest ka mõnede metsaomanike pahameel.

[merku]

Nii oleks lihtne kitsed küll üle lugeda aga ei tohi nagu.Nüüd antakse igale jahtkonnale loenduskaart.Seal märgitud kõige loomarikkam ruut külje pikkusega 3-kilti ja need küljed tuleb ühel päeval läbi käia ning kõik leitud jäljed kirja panna.Sellepärast ma küsingi, et kuidas sa need kitsejäljed põllus kirja paned, kui loenduse eel peab olema kaks lumesajuvaba päeva ja põld jälgedest kirju.Kirjas peavad olema kõigi loomade jäljed, isegi nirk ja kärp.Ma kahtlen,kas kõik jahimehed suudavad kohevas lumes olevad suure tuhkru ja nugise jälgi eristada +need peenemad murdjanid?

Kui jälgi palju, siis katsud enam-vähem kindlaks teha, et mitu isendit seal paigas tegutses. Kaardile katsud niipalju märkida kui inimlikult võimalik.
Väiksemate loomade koha pealt võib jälgede eristamisega tõesti raskusi olla, õnneks plaanitakse vist üks käepärases formaadis õpik välja anda.

Muidugi mõni loom siia- või sinnapoole aga see ruuduloendus küll täpsemat pilti ei paku või teha siis juba tervel jahimaal, kuid selleks pole ju jõudusid.Ruut annab siis keskmise aga keskmise kohta öeldi kunagi,"et elul pole viga, ühe näo kohta tuleb 1,5 siga."Kas tehti see ruut nüüd väljamaa järgi või talumeeste survel aga karta on,et meie oludes ta eriti ei mängi.(Muiteks, tundub et kaks teemat kattuvad veidi)

See variant, et ruutloendus üle jahipirkonna, seda enam üle Eesti läbi viia on utoopia.

Muideks on see ruutloendus võetud peamiselt Soome eeskujul, seal on sarnast metoodikat kasutatud juba peaaegu 20 aastat. Seda kas metoodika toimib või ei, on veel väga vara öelda. Et mingitki ülevaadet saada, oleks vaja ikka mitme aasta korralikke loendustulemusi.

Utoopia hakkab teoks saama, sest üle Eesti on ju maha märgitud 374 ruutu ja jahimeestel ei ole vaja teha muud midagi kui paar korda talve jooksul need läbi jalutada ja andmed ära saata. Kui reeglid korralikult läbi lugeda, ruut kenasti looduses ära märkida (ruudu asukohta ju enam ei muudeta) ja kõik vajalik käepärast on, siis ei ole seal midagi keerulist/utoopillist.

[aivar00]

Utoopia hakkab teoks saama, sest üle Eesti on ju maha märgitud 374 ruutu ja jahimeestel ei ole vaja teha muud midagi kui paar korda talve jooksul need läbi jalutada ja andmed ära saata. Kui reeglid korralikult läbi lugeda, ruut kenasti looduses ära märkida (ruudu asukohta ju enam ei muudeta) ja kõik vajalik käepärast on, siis ei ole seal midagi keerulist/utoopillist.

Üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Jutt ikka sellest, et reaalset arvukust ikkagi paika ei saa. Sellel "ruudul" on küll asi paigas, kuid ülejäänud piirkond on loendamata. Pealegi sõltub ulukite paiknevus antud "ruudus" ka aastaajast (samuti ka sademete hulgast s.o. kas maa on kuiv või ujutab) nagu ka muudel jahimaadel.

[baddmann]

Tundub, et jahimeestele on ruut- ja üldloenduse olemus endiselt väga ähmane: selgitustöö on tegemata. Ruutloenduse põhiliseks mõtteks on statistika üldloenduse ja seire andmete kontrollimiseks ja andmete täpsustamiseks, ulukite arvukuse suundumuste selgitamiseks. Ei ole mõtet hädaldada, et vot ruudus on ulukeid, mujal aga mitte - või vastupidi. Need ruutloenduse andmed ei ole ainukesed andmed, mida võetakse arvesse jahipiirkonnas ulukite arvukuse määramisel, pigem on need just need andmed, mida võrreldakse eelkõige aastate lõikes omavahel - s.o siis, kui ruutloenduse objektiivseid andmeid on juba mitu-mitu aastat kogutud ja on, mida kõrvutada.

BM

[jorr]

Tänan BM,sain minagi aru,mis see ruutloendus tähendab.Meie oludes muidu tüüpiline,kõigepealt antakse käsk midagi teha aga miks nii,pole sinu asi.

[merku]

Sellel "ruudul" on küll asi paigas, kuid ülejäänud piirkond on loendamata. Pealegi sõltub ulukite paiknevus antud "ruudus" ka aastaajast (samuti ka sademete hulgast s.o. kas maa on kuiv või ujutab) nagu ka muudel jahimaadel.

Erinevate piirkondade, aastaaegade, ilmastikuolude ja liikide puhuks saavad paika vastavad valemid ja kordajad, mis võtavad kõike seda nii täpselt kui võimalik arvesse.
Kõiki piirkondi ei suudakski ju keegi reaalselt ära loendada. Täielikku arvukust nii suure ja mitmekesise piirkonna kohta teada saada on ka väga raske. Nagu ka BM ütles, et arvukuse trende on võimalik määrata ja see juba annab palju kasu ulukite majandamisel.

Eks see seletustöö on jah kasinaks jäänud, selles suhtes BM'ga ka täitsa nõus.