Varustus ei tee jahimeest (poolitatud noaterade teemast)
Käsi ja masin- masin ja käsi? Mitte karastuses pole asi vaid metalli koostises, palju on seal süsinikku, kroomi, vanaadiumit, molübdeeni ja igasuguseid muid elemente. Damask näiteks juba lüüaks kokku erinevatest, kas siis üksteise peale laotud või otstest rulliks kokku keevitatud metallikihtidest. Kihid koostatakse just vastavalt vajadusele, nii nagu vajalik noa edasiseks kasutusotstarbeks. Meie damaskitaguja teatas mulle, et see tera mida viil ei võta ja sellel vaid libiseb ei ole mingi noatera. Asja juures on muidugi esmalt segadusttekitav ja tähelepanuväärne see, et tera allub teritusele suurepäraselt, kuid ei lähe nüriks! Ka luisud teritamiseks on erinevatele teradele erinevad. Vastavalt otstarbele tehakse ka tera teritusnurk. Tuhandeid aastaid tagasi nülgisid meie esivanemad loomi kivitükiga, ka siis ei olnud see suvaline kivitükk, eks proovi paekivitükiga nülgida. Arvan, et see käis neil ka suht kähku. Aga see on juba asja teaduseks ajamine, meistri tehtud nuga võib maksta kümneid tuhandeid. Selge, et see on juba ka vastuvõetamatu hind valdavale enamusele meie seast. Head universaalasja aga nagu teate- pole olemas. Lähtuda tuleb siiski rahakoti võimaluste ja otstarbekuse printsiibist. Sel, kel on käed tagumiku küljes ja pöial peopesas ei tule miski välja ka üliprofessionaalseid tööriistu kasutades. Puhvaikas talutaat + räsitud cal 16 iss-toss versus hirmkallisedeva vindiga linnasaks, kes ei saa maakeralegi pihta. On ju olnud? Seda mille saame endale lubada, seda ka kasutame ja ei pea selle juures piinlikkust tundma. Minus on alati tekitanud hämmingut osade kodanike soov soetada endale mõttetult kallilt mõttetuid asju. Kui inimene ostab endale hirmkalli seinasuuruse teleka ja vaatab selle hirmhägust pilti 3 meetri kauguselt, kas ta tunneb end siis ``proffessionaalse telekavaatajana``? Või kui ostetakse liisinguga sajatuhandekroonine mullivann? Mis juhtus, hakkas peast proffessionaalseks vanniskäijaks? Samas jäävad ehk lapsed koolitamata. See- eest saab igale külalisele eksponeerida oma edevaid asju. Mõne mehe sissetulek kulubki kogu ulatuses randmejämeduse kuldketi, BMW ja selles rütmilist ropendamist matsuva helitehnika liisingu maksmiseks. Ja jube tore on siis sellega bensiiniraha hetkelisel olemasolul umbülbe näoga ringi kimada, ise poolnäljas. Jube vajalikud asjad???
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.
-
puukoi
indian kirjutas:... Lähtuda tuleb siiski rahakoti võimaluste ja otstarbekuse printsiibist. Sel, kel on käed tagumiku küljes ja pöial peopesas ei tule miski välja ka üliprofessionaalseid tööriistu kasutades. Puhvaikas talutaat + räsitud cal 16 iss-toss versus hirmkallisedeva vindiga linnasaks, kes ei saa maakeralegi pihta. On ju olnud? Seda mille saame endale lubada, seda ka kasutame ja ei pea selle juures piinlikkust tundma. Minus on alati tekitanud hämmingut osade kodanike soov soetada endale mõttetult kallilt mõttetuid asju. Kui inimene ostab endale hirmkalli seinasuuruse teleka ja vaatab selle hirmhägust pilti 3 meetri kauguselt, kas ta tunneb end siis ``proffessionaalse telekavaatajana``? Või kui ostetakse liisinguga sajatuhandekroonine mullivann? Mis juhtus, hakkas peast proffessionaalseks vanniskäijaks? Samas jäävad ehk lapsed koolitamata. See- eest saab igale külalisele eksponeerida oma edevaid asju. Mõne mehe sissetulek kulubki kogu ulatuses randmejämeduse kuldketi, BMW ja selles rütmilist ropendamist matsuva helitehnika liisingu maksmiseks. Ja jube tore on siis sellega bensiiniraha hetkelisel olemasolul umbülbe näoga ringi kimada, ise poolnäljas. Jube vajalikud asjad???
nõus selle mehe seisukohtadega ja mitte ainult antud teemal.
"Minus on alati tekitanud hämmingut osade kodanike soov soetada endale mõttetult kallilt mõttetuid asju".
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Noh, eks see peaks kuuluma inimese personaalsete valikuvabaduste alla. Mul isiklikult sugavalt ükskõik kui kallilt keegi mideagi ostab, lasku käia. Ei tekita see minus niipalju ka tigedust et seda siia mingis vormis kirja panna 
Ma olen kindel et nii minu püss kui auto jääks paljudele kodanikele jalgu, samas kui tegelikkuses on tegemist alla keskmiste kolakatega Elu on selline ja eks me kõik ela seda nii nagu oskame ja paremaks peame.
Ma olen kindel et nii minu püss kui auto jääks paljudele kodanikele jalgu, samas kui tegelikkuses on tegemist alla keskmiste kolakatega
Elu on selline ja eks me kõik ela seda nii nagu oskame ja paremaks peame.-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Vat kui seda va nodi tõega jalaga segada on, siis muidugi ostab mees mis tahab ja ega see sellega eriti kekkama tulegi. Rohkem kummastab nende suhtumine, kes eputamiseks ostavad nt kalli püssi, aga moona paugu tegemiseks ei ole enam jaksu osta ... või ostab jeebi aga jahile sellega tulla ei raatsi ja sokutab end "vaese mehe" auto pääle. Nigu Indian ütles: kuldketiga aga ise poolnäljas.
Ja võib-olla on sama värk, nagu Gunnar ütles, ka minuga.
Aga nagu pealkiri ütleb, ei tee varustus jahimeheks ega ka selle puudumine
Ja võib-olla on sama värk, nagu Gunnar ütles, ka minuga.
Aga nagu pealkiri ütleb, ei tee varustus jahimeheks ega ka selle puudumine
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Jah ega varustus ei teegi jahimehest jahimeest, erinev varustus on lihtsalt abiks. Usun, et paljud pole endale vintrelva soetanud lihtsalt niisama ehteks selga, vaid ikka abiks. Sileraudsega suurulukijaht ikka veidi raskendatud, ei soovi nüüd küll alustada diskussiooni teemal vint vs sile, lihtsalt arutlen. Nuga on nüüd küll selline asi, et saab ka säästunoaga töö tehtud, kuigi aega kulub rohkem, siit ka tahtmine parema noa järele. Jalanõudega sama, jahil saab käia ka paljajalu, aga abiks ikka saabas, mis mugavalt jalas istub ja päev villideta möödub. Igatsorti kõrgistmed jällegi abiks, saab ka ilma hakkama, aga kõrgemal istudes saab jahiõnne jällegi natuke enda kasuks pöörata.
Mis puutub aga varustuse hinda, siis siin tuleks kasuks teadlikkus, et panna enda jaoks paika vajalikkuse, hinna ja kvaliteedi suhe. Paljusi abivahendeid saab ka ise teha, kuid paraku paljud vajavad siiski professionaalset lähenemist.
Hiljuti oli teles saade, kus analüüsiti just seda ''sulgedega ehtimist'' ja kõik see keerleb ikka ühe ja sama asja ümber, mis inimsool on nüüd natuke oma esmasest ülesandest välja valgunud- sex. Nagu looduses ikka, isane on see, kes ennast välja pakub ja oma hoiakuga ümbritsevatele märku annab, et mina olen siin kõige kõige ja see pesitseb inimese alateadvuses ning geenides edasi, vaatamata sellele, et ammu puu otsast alla ronitud. Selle nahka see inimkond lähebki, et loodusseadustest minnakse mööda, paarilise valikul ei hinnata mitte tema füüsilist ja vaimset võimekust, vaid ühe sõnaga kokkuvõttes kavalust, millel on ka ilus definitsioon - kavalus s.o. rumalus pluss kogemus (rumalus ei tähenda siin harimatust ega ajupeetust vaid rumalust globaalsemas mõttes). Vot kavalus on see, mis viib sind kaugele, aga mis on see sinu ilus maja, helikopter katusel, võrreldes maailma revolutsiooniga, ümmargune null, zero. Nüüd sai küll liialt puiesteele jalutama jäädud, aeg tagasi tulla.
Jahimeestega on aga selline lugu, et oma kitsamas ringis jäetakse see ''sulgede asjandus'' kõrvale ja kindlale kohale tõusevad trofeed. Minu silmis on tõsine jahimees, kellele alt ülesse vaatan, ikka see, kellel on ka trofeedekogus midagi ette näidata ja kes loomariiki lugupidamisega suhtub, mitte pole näitaja see, millise varustusega ta ringi kõnnib.
Mis puutub aga varustuse hinda, siis siin tuleks kasuks teadlikkus, et panna enda jaoks paika vajalikkuse, hinna ja kvaliteedi suhe. Paljusi abivahendeid saab ka ise teha, kuid paraku paljud vajavad siiski professionaalset lähenemist.
Hiljuti oli teles saade, kus analüüsiti just seda ''sulgedega ehtimist'' ja kõik see keerleb ikka ühe ja sama asja ümber, mis inimsool on nüüd natuke oma esmasest ülesandest välja valgunud- sex. Nagu looduses ikka, isane on see, kes ennast välja pakub ja oma hoiakuga ümbritsevatele märku annab, et mina olen siin kõige kõige ja see pesitseb inimese alateadvuses ning geenides edasi, vaatamata sellele, et ammu puu otsast alla ronitud. Selle nahka see inimkond lähebki, et loodusseadustest minnakse mööda, paarilise valikul ei hinnata mitte tema füüsilist ja vaimset võimekust, vaid ühe sõnaga kokkuvõttes kavalust, millel on ka ilus definitsioon - kavalus s.o. rumalus pluss kogemus (rumalus ei tähenda siin harimatust ega ajupeetust vaid rumalust globaalsemas mõttes). Vot kavalus on see, mis viib sind kaugele, aga mis on see sinu ilus maja, helikopter katusel, võrreldes maailma revolutsiooniga, ümmargune null, zero. Nüüd sai küll liialt puiesteele jalutama jäädud, aeg tagasi tulla.
Jahimeestega on aga selline lugu, et oma kitsamas ringis jäetakse see ''sulgede asjandus'' kõrvale ja kindlale kohale tõusevad trofeed. Minu silmis on tõsine jahimees, kellele alt ülesse vaatan, ikka see, kellel on ka trofeedekogus midagi ette näidata ja kes loomariiki lugupidamisega suhtub, mitte pole näitaja see, millise varustusega ta ringi kõnnib.
varustus ei tee veel jahimeest
Paistab, et see teema lahati puhtalt läbi ja lisamine oleks aint kordamiseks.Kõik on minu arust õige ning hästi välja toodud, pane või lukku.
noorus on ilus aeg
Minuarust on väga oluline, et räägitakse tööriistadest ja vahenditest. Sellest on eesti foorumites liiga vähe juttu. Pealeselle säästab hea abivahend närve ja aega.
See tänapäevane nn. Damaskuse teras pole midagi muud kui täiesti tavaline tööristateras mis on pandud eri terasetüübid kihtidena pakki ja kokkukeedetud. Hiljem on siis vastavalt painutatud ilusaid mustreid vms sinna peale ja muster tuleb peale happe või boraxi vms söövitamisega.
Päris damaskuse teras oli midagi muud aga see selleks.
Tähtis pole ka ainult mitte need terase manused vaid ka see kuidas teras on tegelikult tehtud. Ja kuulsaimad käsitöömeistrid kasutavad karrastamise juures teatud lisamanuseid. Samas ei ole nende noad hiigel kallid.
Tööriistade puhul kasutatakse näiteks karrastamismeetodina a2 terasel aeglast külmutamist miinus mitmesaja kraadini. Pidi erilise kulumiskindluse andma.
Tööriistadel on näiteks tööstuslik karrastamine viimase 10-15a täitsa paigast äraläinud. Nii, et võid saada pea mida iganes. Kui just kõige kallemaid ülekontrollitud asju ei osta. Millegipärast ei usu, et see nugadega teisiti on. Nii, et väga odavalt ei usu, et head nuga saab. Samas on hea mõte siiski nuga iseteha või lasta kohalikul sepal teha.
See tänapäevane nn. Damaskuse teras pole midagi muud kui täiesti tavaline tööristateras mis on pandud eri terasetüübid kihtidena pakki ja kokkukeedetud. Hiljem on siis vastavalt painutatud ilusaid mustreid vms sinna peale ja muster tuleb peale happe või boraxi vms söövitamisega.
Päris damaskuse teras oli midagi muud aga see selleks.
Tähtis pole ka ainult mitte need terase manused vaid ka see kuidas teras on tegelikult tehtud. Ja kuulsaimad käsitöömeistrid kasutavad karrastamise juures teatud lisamanuseid. Samas ei ole nende noad hiigel kallid.
Tööriistade puhul kasutatakse näiteks karrastamismeetodina a2 terasel aeglast külmutamist miinus mitmesaja kraadini. Pidi erilise kulumiskindluse andma.
Tööriistadel on näiteks tööstuslik karrastamine viimase 10-15a täitsa paigast äraläinud. Nii, et võid saada pea mida iganes. Kui just kõige kallemaid ülekontrollitud asju ei osta. Millegipärast ei usu, et see nugadega teisiti on. Nii, et väga odavalt ei usu, et head nuga saab. Samas on hea mõte siiski nuga iseteha või lasta kohalikul sepal teha.
tegelikult, ei ole ühte ja universaalset. Kas me räägime jahinoast? Ka siin ei ole universaalset kuigi kõigiga saab enam-vähem kõik tööd tehtud. Minu viimase aja huvitavamad leiud:
- Fiskarsi koka üldnuga: keegi idioot oli ilmselt kasutanud käepidemepoolset tera osa mingi kruvi keeramiseks või purgi avamiseks ja selle ca 4 sm osas ära murdnud(terapoolse osa siis). Ega midagi, pea minema, sabale uus konfiguratsioon, natuke tõstetud nurgaga pähklipuust käepärane pea ja korralik teritus, teenib ülihästi nii üksiti laua ääres kui seal-põdral nahka võttes ja siis laua ääres. Hind: 5 eeku elektri eest, müügihind-pole.
- tsaariaegsest lauaserviisist pärit "Rostfrei" lauanuga hõbe(tatud?) päraga. Kes otsa ca 2 sm ära murdis jääb saladuseks ja olgu. Andsin terale uue kuju s.t. tegin otsa teravaks, tera poolt ots ovaalselt, sejla poolt laugelt kuni 5 kraadi. Minu suurde kätte kaob peaaegu ära, aga tera peab ideaalselt, sellega teeksin kogu põdra, samas ka rebase ideaalselt ära. Hind: 5 eeku elektri eest. Müügihind-pole.
On ka ehtsaid, sellest võib-olla edaspidi.
- Fiskarsi koka üldnuga: keegi idioot oli ilmselt kasutanud käepidemepoolset tera osa mingi kruvi keeramiseks või purgi avamiseks ja selle ca 4 sm osas ära murdnud(terapoolse osa siis). Ega midagi, pea minema, sabale uus konfiguratsioon, natuke tõstetud nurgaga pähklipuust käepärane pea ja korralik teritus, teenib ülihästi nii üksiti laua ääres kui seal-põdral nahka võttes ja siis laua ääres. Hind: 5 eeku elektri eest, müügihind-pole.
- tsaariaegsest lauaserviisist pärit "Rostfrei" lauanuga hõbe(tatud?) päraga. Kes otsa ca 2 sm ära murdis jääb saladuseks ja olgu. Andsin terale uue kuju s.t. tegin otsa teravaks, tera poolt ots ovaalselt, sejla poolt laugelt kuni 5 kraadi. Minu suurde kätte kaob peaaegu ära, aga tera peab ideaalselt, sellega teeksin kogu põdra, samas ka rebase ideaalselt ära. Hind: 5 eeku elektri eest. Müügihind-pole.
On ka ehtsaid, sellest võib-olla edaspidi.