Käelt laskmine

[Shogun]

Et kui juba selline foorum, siis lisaks ühe teema…
Kunagi onu õpetas liikuva sihtmärgi (uluki) laskmist. Üritad vedades uluki sihikule (optikasse) saada ja siis hoiad, samal ajal alustades päästmist. Päästmine toimub aga kiirustamata, nii, et lask tuleks „ootamatult“! Olen seda moodust kasutanud ja ega kurta saa. Mõnikord ainult ei ole loomal olnud aega oodata minu ootamatut“ pauku …! On jäänud mõnigi trofee saamata . Sestap olen hakanud mõtlema, et ehk oleks õigem kohe päästa, nii kui loom sihikul ? Tean, et paljud nii teevadki, aga… praaki vist tuleb rohkem?! Mismoodi üks siinne „keskmine eesti jahimees“ teeb?

[serx]

mulle nagu istub kah sujuvalt päästmine.........järsul päästmisel kipud ylesse vedama ......(ma ei tea vähemalt mina...))))

[Maanus]

Lasu sooritamine koosneb viiest etapist (relva tõstmine,sihtmärgi leidmine,laskepunkti fikseerimine,vedamine ja sujuv päästmine),mis eduka tulemuse saavutamiseks tuleb korralikult läbi teha.
Seega sõltub edukas lask mitte sellest,kui kaua loom viitsis oodata vaid sellest,kui kiiresti sina eelmainitu läbisid.
Selleks,et teha seda kõike metsasihil 1 sekundi jooksul,pead suutma seda kõigepealt tiirus 4 sekundi jooksul.
Peale sujuvate liigutuste lihvimise annab tiirus harjutamine veel ühe väga vajaliku oskuse.See on vilumus fikseerida optika risti täpne asukoht päästmise momendil.Kui seda ei suuda,siis lased ju tegelikult "silmad kinni".Oma kogemusest julgen pakkuda,et minimaalse lasketaseme hoidmiseks peab tegema vähemalt 1000 tiirupauku aastas.

[Deerhunter]

Oma kogemusest julgen pakkuda,et minimaalse lasketaseme hoidmiseks peab tegema vähemalt 1000 tiirupauku aastas.[/quote]


Kaarraja vennad lasevad cirka 15 000 kui tavaline jahimees peab 1000 pauku aastas laskma pluss veel jahimoon siis kui mitu aastat ühe püssiga läbi saaks????????????

[Shogun]

12000 aastas? Minule igatahes paljuvõitu. Ja ma usun, et reaalse moona kulutamist on võimalik ja mõistlik asendada mistahes abivahenditega. Arvestades seda, et intensiivset jahiaega on vaid pool aastat ja iga päev metsas ei käi, hea kui 2-3 korda nädalas so ~60 päeva aastas. See tähendab, et minu (min!) valmisolek edukaks jahiks maksab iga päeva kohta 200 EEK! + muud kulud... Ei, peab saama vähemaga. Aga see jutt üldse läheb teemast välja ...

[sass]

Oma kogemusest julgen pakkuda,et minimaalse lasketaseme hoidmiseks peab tegema vähemalt 1000 tiirupauku aastas

Sportpüssist sai kunagi 1000 lasku kuus tehtud.......Aga minu seltskonna meestes pole kellelgi sellist võimalust,et 1000 pauku tiirus lasta.

Kõige suurem trenn on iga kahe aasta järel laskekatsed ja seda on ka tulemustest näha ,et sooritama peab mitu korda.

Käelt laskmisel pean oluliseks ka keha asendit püssi taga.
Kuidas proovida:
Võta sõber appi ja las ta lükkab sind kergelt ühe sõrmega,kui tunned ennast kindlalt on ok. aga kui tasakaal on kehv proovi raskuskeset oma keha asendiga parandada,samas pead ennast mugavalt tundma,et lihased ei oleks pinge all.

[honkomees]

Oma kogemusest julgen pakkuda,et minimaalse lasketaseme hoidmiseks peab tegema vähemalt 1000 tiirupauku aastas

Sportpüssist sai kunagi 1000 lasku kuus tehtud.......Aga minu seltskonna meestes pole kellelgi sellist võimalust,et 1000 pauku tiirus lasta.

Kõige suurem trenn on iga kahe aasta järel laskekatsed ja seda on ka tulemustest näha ,et sooritama peab mitu korda.

Ja reeglina need kes laskekatse esimese korraga ära teevad, lasevad ajujahil kehvasti ja vastupidi! (80% tõenäosus meie sektsiooni puhul)
Millega seda fenomeni seletada, et tiirus ei saa mees mitme ringiga katset tehtud, aga metsas loomad muudkui kukuvad?

[honkomees]

Mõni mees on jahist üldse loobunud, kui pole kordagi pihta saand, aga loomad nagu rihitult tulevad alati tema peale. Ja katse tegemisega pole tal probleeme olnud!

[Külaline]

[b]
Millega seda fenomeni seletada, et tiirus ei saa mees mitme ringiga katset tehtud, aga metsas loomad muudkui kukuvad?

Seletus on väga lihtne-see mees jätab metsas tiiruga sarnase tasemega juhused lihtsalt laskmata ja valib need,kus asi kindel (loom on väga lähedal ja seisab vms).Õieti teeb.
Teine sats sooritab laskekatse nibin-nabin ära,saab sellest kõvasti enesekindlust ja metsas ühtki juhust kasutamata ei jäta.
Mingu see loom kasvõi 300 pealt täie jooksuga.

[Maanus]

Sorry,unustasin sisselogida.
Trenni kohapealt tahtsin lisada veel ühe vana nipi.
Minu arusaama kohaselt on üks trenni tegemise mõte saavutada sujuv päästmnie ilma alateadvusliku "paugukartusetta"
Kui keegi kahtleb selle olemasolus,siis tehku lihtne katse:
Lase tiirus 100 m jooksvat märki nii,et sõber laeb sulle relva iga lasu eel,sinu selja taga.Kord trennipadruniga,kord õige padruniga aga millega just,sina ei tea .Siis on hästi näha,kuidas relv liigub, kui trehvab trennipadruni kord olema.Kui poleks ise proovinud,ei usuks!
Ärge ainult hakake nüüd,et vastavalt relvaseadusele ei tohi......

[pistrik]

Paljudel jääb ka laskekatse sooritamine närveerimise taha, metsas tunneb mees end rahulikult ja teeb seal ka head lasud. Seda on näha kui palju mehi tiirus koos, siis lõõbitakse ja visatakse üksteiseüle nalja. Kõik tahavad teistenähes harjutust ilusti sooritada aga kahjuks veavad paljudel närvid alt ja siis hakatakse rahmima ja lasud ongi p...

[sass]

Jah, punnitades õiget lasku kunagi ei tule . Tihti on tiirus neid mehi näha kelle närv nii püsti on ,et padrun ei taha relva minna, aga metsas teeb kõigile silmad ette.