Saksa jahiterjer korteris
Saksa jahiterjer korteris
selline küsimus ,et kas selle tegelase korteris pidamine on üleüldse mõeldav? Rääkisin ühe kasvatajaga ta ütles ,et kuna sakslasel kõhu all lühikesed karvad ,siis tal kah talvel toas.
- Patterdale
- Postitusi: 195
- Liitunud: L Nov 06, 2004 12:32 pm
Minu karmikarvaline saksa jahiterjer elab toas, aga pigem sellepärast , et ta seltskonnas oleks ja seeläbi rohkem taltsutatud saaks .
Karmikarvalisel kasukas võrdlemisi tihe ja soojustatud põhku täis kuudis elaks ilmselt kenasti, kui just kõva pakast pole.
Siledakarvalisel vast toas parem, kui just küttega kuuti pole, nagu Patterdale juba kirjutas .
Karmikarvalisel kasukas võrdlemisi tihe ja soojustatud põhku täis kuudis elaks ilmselt kenasti, kui just kõva pakast pole.
Siledakarvalisel vast toas parem, kui just küttega kuuti pole, nagu Patterdale juba kirjutas .
Terjeriomanikud vast kõik suht heas füüsilises vormis
Peale jooksutamise peaks andma ikka igasugu puupulkasid ja konte ja mänguasju, pappi jne... närida kuni hammaste vahetuseni, sest igemete sügelemist jooksutamine ei vähenda. ( närivad ka muud tõugu kutsikad )
Peale hammaste vahetust pole närimine piisava füüsilise ja vaimse koormuse korral enam probleem. Alati võib muidugi erandeid olla ...
Peale jooksutamise peaks andma ikka igasugu puupulkasid ja konte ja mänguasju, pappi jne... närida kuni hammaste vahetuseni, sest igemete sügelemist jooksutamine ei vähenda. ( närivad ka muud tõugu kutsikad )
Peale hammaste vahetust pole närimine piisava füüsilise ja vaimse koormuse korral enam probleem. Alati võib muidugi erandeid olla ...
jahiterjer korteris
Jah, jahimehe poolt vaadates pole koera toas hoides küll eriti midagi viga aga kas jahikoera poolt vaadates ka kõik korras on?Ütleks otse,et korteris ja veel linnakorteris jahikoeral mitu jama kaelas.Kui abikaasa koeraarmastaja ja lapsi pole siis see lugu eriti halb ei ole aga lastega koos jahikoera pidada korteris, küll koerale hästi ei mõju.Üks asi on, et jahikoer vajab liikumisruumi ja vahel ka kurja sõna ning aint hellitades muutub kindlasti diivanikoeraks.Millegipärast aga tavajahimees diivanikoerast lugu ei pea.Arvan,et jahikoerale on kõige parem elada talus või siis linnas kus oma maja ja aed olemas et saaks vabalt joosta.Neid rasvarulliga jalutavaid taamikesi kohtab linnas igal sammul ja isegi aint jalutades ei saa jahikoer oma vajaduseks vabalt liikuda.
noorus on ilus aeg
Saab ka linnas lahedasti koera pidada, pole see ühti maameeste rida, probleem ikka inimeses. Mina käin küll õhtuti koera jooksutamas ja pole ta mul "rasvarull" ühti. Pigem on linnakoer õnnelikumgi, on ta ju päevad läbi peremehega koos, mitte ei istu ketis või puuris, enamikul jahimeestel, keda mina tean, on jahikoerad puurides, nö. "tööloomad" ja mingi "nuustik" siis lemmikuks õues kakerdamas. Olen elanud nii maal kui linnas, ei saa seal maal midagi oma koera "hulkuma" lasta, istuvad ketis puha, muidu kuuled külast mida sinust ja su koertest arvatakse.
Korteris koerapidamisel on praegu üks nõue veel,naabrid peavad sinu koerapidamisse nõusolekuga suhtuma sest vastasel juhul võib konstaabliga sekeldusi tulla.
Endal on praegu linnas eramaja ja pean kahte jahikoera,E-hagijas ja taks.Ning olen ka naabrite käest hurjutada saanud,et koer lärmab sest hagijas ja taks mõlemad kõva ja kileda häälega koerad.Õnneks on naabrid mõistvad inimesed ja pole konstaablit asjasse seganud.
Endal on praegu linnas eramaja ja pean kahte jahikoera,E-hagijas ja taks.Ning olen ka naabrite käest hurjutada saanud,et koer lärmab sest hagijas ja taks mõlemad kõva ja kileda häälega koerad.Õnneks on naabrid mõistvad inimesed ja pole konstaablit asjasse seganud.
noorus on ilus aeg