Eesti hagijas / Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing

[Habemega Corgi]

Jah, jorr`il on õigus ühtki koeratõugu ei saa väänata, vaid eesti hagijale on vaja avatud tõuraamatud. E. hagijas on ~50 aastane. See on puberteediiga (üle 100. a. vanust saksa lambakoera peetakse veel nooreks tõuks). Arengu ruumi on küllaga.

Udo Pihlamäe artiklis “Jahikoerte kasutamise võimalustest” (Jaht ja ulukid. Tallinn 1970)
„ .. Meil kasutatakse peamiselt eesti hagijat. Tema eelised, võrreldes vene kõrgekasvuliste ja vene laiguliste hagijatega, on järgmised:
a) eesti hagijas hakkab juba 5—6-kuuselt "tööle";
b) väikese kasvu tõttu saab teda pidada ka linnakorteris, teda on hõlpus transportida;
c) ta on vähem ohtlik metskitsedele.
Hagijatega peetakse jahti põhiliselt jänestele ja rebastele. Üksikud hagijad jälitavad ka ilvest, peavad kinni põdra ja metssea ning lähevad isegi urgu.
Paljude jahimeeste väide, nagu jälitaks kõrgekasvuline hagijas ulukit kiiremini, ei pea paika, sest uluki jälitamise kiirus on seotud hagija haistmisvõimega — mida parem on hagija haistmine, seda kiiremini on ta võimeline ulukit jälitama. Praktiliselt ei ole oluline, kas koer ajab kiiresti või aeglaselt, peaasi et aju oleks kindel ja katkematu. …”

Ma arvan, mitte ainult riik vaid ka jahimehed ise peaksid eesti hagija tõugu väärtustama ja tegelema aretustööga (mitte segamini ajada lihtsa paaritusega). Samas annan aru, et lihtsam on võtta tööks mõni „valmis tõug”(välja kujunenud iseloom / töö omadused). Neid on üle maailma eri jahiliikideks 10, kui mitte rohkem. See geenidega mässamine ja uute „verede” otsimine on üks paras juramine. Nõuab kannatust.

Samas kodus kirjandust ja vanu näituse katalooge uurides avastasin, et laikad hakkasid Eestis „võimust võtma” alates 70ndatest. Varem kasutati peamiselt hagijaid, saksa linnukoeri, settereid, pointereid, takse ja vähem foksterjere. Aastaraamat METS 2005 annab Jahinduse teema all ülevaate 1997. – 2004. aasta jahihooajast. Sealt on näha laikade suurt ülekaalu hagijate ees.

http://www.metsad.ee/mets_xx/2005_jahindus.pdf

Udo Pihlamäe artiklis “Jahikoerte kasutamise võimalustest” (Jaht ja ulukid. Tallinn 1970)
„ ..Laikade vastu on meil siiani valitsenud põhjendamatu umbusk. Alles viimasel paaril aastal on üksikud entusiastid meile sisse toonud tõupuhtaid laikasid. See õigustab end täiesti. Vastava väljaõppe saanud laikaga võib edukalt küttida nugiseid, laikat võib õpetada kährikkoera üles otsima ja kinni pidama. Ja mis kõige tähtsam — laikat on võimalik õpetada jälitama ja kinni pidama isegi põtru ja metssigu. Laikast on abi valiklaskmise korral, sest looma kinni pidades annab ta võimaluse laskeobjekti lähemalt hinnata.
Nagu eelöeldust selgub, on jahikoerte rakendamise võimalused siiski küllaldased, mistõttu nende pidamine end igati õigustab. ..”

[Habemega Corgi]

Jorr. Kas sul on äkki säilinud nendest läti hagijatest mõni foto.

[jorr]

Kahjuks pole läti hagijatest ühtegi pilti,siis ju polnud pildidegemine nii lihtne nagu praegu.Isa taksist oli küll mõni aga nüüd juba mitmed kolimised olnud ja ei osanud arvata et sellist pilti vaja võib minna.
Aga selles osas,et koera kiirusel ajus tähtsust pole,vaidlen küll vastu,sest ise nende mõlema koeratüübiga palju jänesejahti teinud.On ikka vaks vahet, kas jänes(rebane) tuleb koera ees tasast sörki lastes või paneb täie tambiga.Kui oli rahulik aju siis ka loom kaugele ei läinud vaid tegi lühikesi ringe(nii 2-3km) aga kui ikka suur londu taga kihutas siis ootasime vahel pool päeva.Ühel mehel oli poola hagijas ja kui hommikul lahti lasi siis vahel alles õhtul ilmus välja ja seda eriti rebasega.Meie taks aga tegi paar ringi ära ja kui pauku polnud, tuli otsis peremehe välja ja võtsime uued jäljed või metsatuka ette,mitte ei pidanud aint kuulama ,et kuspool nüüd koera häält kostis ja kas liikus ikka meie poole,et siis õigesse kohta ette minna.Ja sellist jahipäeva, kui kolme-nelja jänest üles ei ajanud,oli väga harva.

[hylgekytt]

mina kuulun ka nende hulka, kes arvavad, et eesti hagija päästab see, et seadusandlust muuta nii, et hagijaga võiks ka suurulukit jahtida. nt metssiga.

see, et eesti hagijas on aretatud rebase ja jänese ajamiseks on tõsi. aga kui vaadata loomatõugusid laiemalt, siis tõug ei ole midagi konstantset ajas, tõugudel on tulnud alati muutuda vastavalt inimeste soovile, et tal oleks rakendust. vaadake nt kui palju on muutunud saja aastaga tori hobune. kui hagijaga tohiks suurulukit ajada, siis hakkaks aretus selles suunas liikuma, et tuleks rohkem suuruluki jahiks sobivaid koeri.

tõud kellel pole rakendust kipuvad hääbuma, või koerte puhul on see variant, et hagijas muutub jahikoerast lemmikkoeraks.

eks jahimehed peavad selles osas ise rohkem häält tõstma, küll siis seadus ka muutub.

[Habemega Corgi]

hylgekytti lausele - tõud kellel pole rakendust kipuvad hääbuma, või koerte puhul on see variant, et hagijas muutub jahikoerast lemmikkoeraks - tahaks meenutada ühte tõugu, kes on kõige kiiremini arenenud ja muutunud läbi sajandite.

Puudel.
Tõug põlvneb bracke - koeratüübist, kellest aja jooksul kujunesid praegused hagijad ja linnukoerad. Esialgu oli puudel jahikoer ja tema karvkate muutis ta eriti sobivaks vees töötamiseks. Just jahimehed hakkasid koera pügama, et muuta nad veidigi liikumaks. Karvkate säilitati tundlikes kohtades, liigeste ümber, rinnakorvil. Sabatutt jäeti alles selleks, et koera oleks vees paremini näha.

Kujunedes küllalt jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks koeraks.


Ehk eelneva juttust lähtuvalt :
Kui suur oleks kaotus eesti hagija hääbumisel jahi tööst.
Kas see on võit kui eesti hagija avastavad "näituseinimesed".

Kui jahimehed peaksid rohkem häält tõstma siis mis rõhuga.
Kas meil on vaja eesti HAGIJAT? Tõugu, mis kujuntakse pikkamööda. End aja jooksul muutub jahipidamise viis ja toob kaasa jahipidamismeetodite muutumise.

Või EESTI hagijas. Rahvusliku sümboli pooldajad ei lepi ju sellise lausega - ta on ju tark ja hinnatud jahikoer, aga kahjuks künoloogiline haruldus. Siis juba - Eesti hagijas esineb jahi -, näituse - ja seltsikoerana maailma paljudes paikades.

Ja termin seltsikoer ei peaks tähendama lahjat morssi, kus koer sobiks igale algajale koerapidajale. Eesti hagijas olgu ikka "ühemehekoer", kuna ta eeldaks koerapidamiskogemusi ja - oskusi.

[honkomees]

vähemalt Venes on Eesti hagijas vääga au sees! Vaatasin sealsete jahifoorumite kasutajate profiile, kus kirjas ka nende penid: põhiliselt on 2 gruppi, laikad mitut tõugu ja eesti hagijad + vähemal määral veel takse jms[/b]

[kuro]

Hagijatel metsas rebaste ja jänestega tööd küllaga. Põhjus, miks hagijad ei ole populaarsed, peitub ilmselt muus. Kui lubada hagijaga põtra ja siga ajada, siis saab ta ka kitse ajamise selgeks. Arvestades kitsede suurt arvukust, kujuneb jaht selleks, et hagijat kitse pealt maha saada.Iga tõug tehku seda, milleks ta on aretatud.

[Habemega Corgi]

Artiklis EELISTA EESTIMAIST – EESTI HAGIJAT. Paul Haljas http://www.hot.ee/valgekihv/art3.html tuuakse välja järgmised mõtted

"... Vägisi pressib peale väga hea välimiku ja töökusega soome hagijas. ... "

"... Miks eelistada eesti hagijat?
Põhjus, miks on meil vaja siiski eelistada madalamajalgseid hagijaid, peitub hagijate “varjatud kires” kimbutada metskitsi. Õigeaegse ja oskusliku õpetamisega on väga kiire soome hagijas küll võimalik koolitada metskitsi mitte kimbutama, kuid kõigil jahimeestel ei jätku selleks aega, järjekindlust ja ka oskusi. Halvasti välja õpetatud soome või vene hagijas võib oma kiiruse ja järjekindlusega teha liiga meie kitsede asurkonnale. Eesti hagijas on väiksem ja aeglasem ning ei suuda kitsedega sammu pidada. Seetõttu on teda kergem kitse jäljelt maha saada ning ka juba täiskasvanut koera koolitada. ..."

" ... Eesti hagijas vajab jahindusspetsialistide soosingut
Tore oleks, kui ka jahindusspetsialistid ja kohalikud jahindusjuhid mõtleksid endale selgeks lihtsa küsimuse: kas eesti hagijat on vaja meie jahitraditsioonide jätkamiseks või hakkame tulevikus kasutama nende maade hagijaid, kus kohaliku hagija aretust on võetud tõsiselt.

Kõrgejalgsete ja jõuliste hagijate hankimisega ei teki mingit probleemi, kuid madalamajalgsete hagijate importimine vajalikus koguses küll nii lihtsalt ei laabu. Lähim madalajalgne ja heade tööomadustega hagijas on läti hagijas, kellele kahjuks ei ole võimalik Lätist saada Export Pedigreed, et saaks koera ametlikult Eestis registreerida ja kasutada. ..."

[kuro]

Kuigi endal vene laiguline , pole eestlase vastane. Kindlasti on väga häid koeri, aga info nende kohta ei liigu. Toodi Venemaalt tõu parandamiseks mõned eesti hagija kutsikad. Pole neist suurt kuulnud, kui vanad nad on, kuidas töötavad? Enda hagijas saab kevadel üheksaseks, peab hakkama uuele mõtlema.Eesti hagija puhul kirjutatakse põhiliselt välimikust, aga jahimeest huvitavad rohkem tema tööomadused. Selleks saigi teema:"jaht hagijaga" arutusele pandud. Olge usinad kirjutama, võib olla, et varsti uus eesti hagija omanik (jahimees) veel juures.

[puukoi]

Arvestades kitsede suurt arvukust, kujuneb jaht selleks, et hagijat kitse pealt maha saada.Iga tõug tehku seda, milleks ta on aretatud.

Ühel tuttaval oli vene laiguline hagijas, sellele olid muud loomad peale põdra ja sea paljas õhk.
Minu imestuse peale, et muidu suurel osal hagijameestel kitseajamise probleem, kuidas sellel ei ole, vastas ta - õpetama peab!
Nii, et see kitseajamine on küll rohkem peremehes kinni.

[Habemega Corgi]

kuro. Eesti hagija puhul kirjutatakse põhiliselt välimikust, aga jahimeest huvitavad rohkem tema tööomadused. Selleks saigi teema:"jaht hagijaga" arutusele pandud.

Ehk sa täpsustad millest konkreetselt eesti hagijate (tööomaduste jt) puhul on vähe (või puudu) või palju kirjutatud. Aga üldiselt saan aru, et on puudu üks tummine teos eesti hagijast.

[kuro]

Täiesti nõus. Kuidas ja millisele loomale hagijas töötab sõltub peremehest.Kui hagijat koolitada põdrale ja seale, hakkab ta neid ka eelistama, eriti veel kui loom eest lasta. Arvestades sigade tugevat lõhna, pole hagijale nende mastist leidmine mingi probleem. Ise olen ikka seda meelt, et hagija pärusmaa on jänes ja rebane.

[kuro]

Mind huvitab, kellelt koer on ostetu, tema head ja vead. Kasvatajad võiks kirjutada planeeritavatest kutsikatest. Samuti sellest, kuidas eelmistest pesakondatest müüdud koerad töötavad, juhul, kui nad peavad omanikega ühendust. Minu teada osad peavad. Üks hea raamat kuluks samuti ära. Soomlastel on oma hagijast film. Seal on täpne ülevaade aretusest, välimikust, näitustest ja lõpus on ilus hagijaga jaht valgejänesele.

[Habemega Corgi]

Kui puudub üks hea raamat Eestimaa hagijatest, siis võiks selle töö ettevõtta. Kuidas see mõtte tundub? Raamatus peaks olema kõik see millest puudu on ....

[rajaleidja]

Paul Haljas on ju öelnud eesti hagija kohta, et kõige suuremaks probleemiks on see, et eesti hagijaid on niivõrd vähe, et ei ole enam, kellega koeri paaritada, et häid geene saada. käi ja otsi mööda ilma taga koeri, kes ei oleks oma koeraga liiga lähedalt suguluses